Eesti mälestab kommunismi- ja natsismiohvreid

Valitsuse ja diplomaatilise korpuse esindajad mälestavad neljapäeval Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures toimuval tseremoonial kommunismi- ja natsismiohvreid.

Kella 13-14 Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba juures toimuval kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva tseremoonial kõnelevad europarlamendi saadik Tunne Kelam, siseminister Ken-Marti Vaher, kaitseminister Urmas Reinsalu, Läti suursaadik Eestis Kārlis Eihenbaums ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder.

Esineb kaitseväe orkester ning võidusamba jalamile asetatakse kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamiseks pärjad, teatas siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Kell 12-13.30 linastub Tallinnas okupatsioonide muuseumis Jaan Kolbergi dokumentaalfilm "Rahva Vabadus" ning kell 14-15 toimub muuseumis Hirvepargi sündmuste meenutamine.

Eesti Memento Liit korraldab mälestuskogunemise Pilistvere kommunismiohvrite memoriaali juures kell 10.45.

Molotov-Ribbentropi pakti 73. aastapäeval tuleb neljapäeval Tallinnas Hirvepargis traditsiooniline kõnekoosolek. Hirvepargis on neljapäevaks ajaloolise kõnekoosoleku tähistamisürituse Tallinna linnavalitsuses registreerinud rahvuslane Jüri Liim. Hirvepargi kõnekoosolek kestab kella 9-21. Siseministeeriumi andmetel algab kõnekoosolek kell 15.30.

23. augustil 1987 Hirvepargis toimunu oli okupeeritud Eestis esimene avalik poliitiline väljaastumine, mis toimus ühel ajal Riia ja Vilniuse koosolekutega. Koosolekuliste nõue avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokoll määras seejärel kogu Eesti vabadusliikumise alatooni.

Euroopa Parlament võttis 2009. aasta aprillis vastu totalitaarsete režiimide poolt kordasaadetud kuritegude hukkamõistmist käsitleva resolutsiooni, mis muu hulgas kuulutas 23. augusti nende režiimide ohvrite mälestuspäevaks.

23. augustil 1939 allkirjastasid stalinliku Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ja tema kolleeg natsi-Saksamaalt Joachim von Ribbentrop pakti, mis jagas Ida-Euroopa kahe riigi vahel. Pakt võimaldas Saksamaal Poolale kallale tungides valla päästa Teise maailmasõja ning jättis Eesti, Läti ja Leedu pooleks sajandiks Nõukogude Liidu okupatsiooni alla.