EESTI UUDISED BNS

Kurjategija tulistas Türil surnuks ühe ja haavas teist meest

Kurjategija tulistas esmaspäeval Järvamaal Türil metalliettevõttes surnuks mehe, teine mees sai kergemaid vigastusi.

Politsei sai esmaspäeval kell 12.13 teate tulistamisest Türil aadressil Tehnika 9A, teatas BNS-ile Lääne prefektuuri pressiesindaja. Esialgsetel andmetel tulistas metallitöötlemisega tegelevas ettevõttes OÜ Avemet Eesti töötav Nikolai Tome sinna sisenenud meest, kes suri saadud vigastustesse kohapeal. Teine samas firmas töötanud mees sai kergemaid vigastusi.

Lääne ringkonnaprokuratuuri esindaja ütles BNS-ile, et prokuratuuril ei ole politsei infole praegu midagi lisada. Politsei ja prokuratuuri esindajad on sündmuskohal ning selgitavad juhtunu asjaolusid.

Politsei otsib tulistamises kahtlustatavat Nikolai Tomet aktiivselt ja ootab igasugust teavet tema võimaliku asukoha kohta telefonile 110.

Infotelefon muutis eraisikute telefoninumbrid taas avalikuks

Infotelefon 1182 muutis taas interneris tasuta kättesaadavaks eraisikute telefoninumbrid, mille kõik infoliinid kevadel isikuandmete kaitse seadusele viidates oma veebilehtedelt eemaldasid.

Infotelefonid 1181, 1182, 1184 ja 1188 eemaldasid tänavu aprilli lõpus oma veebilehtedelt ligipääsu eraisikute telefoninumbritele, põhjendades seda ettevõtete tegevusega, kes kasutasid avalikest andmebaasidest kättesaadavaid eraisikute telefoninumbreid oma müügitöös.

Infonumbrit 1182 haldava Tebeliin AS-i turundusjuhi Triin Vesperi sõnul võimaldab internetikeskkond kaubanduslike eesmärkidega masspäringute tegijate eemalhoidmiseks päevas otsida ühel kasutajal vaid kümme eraisiku telefoninumbrit.

Aprilli lõpus ilmus kõigi infotelefonide veebilehele teade, mille kohaselt väljastavad nad lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusest eraisikute kontaktnumbreid vaid infoliini vahendusel.

Vesper põhjendas kevadel Eesti Päevalehele inimeste andmete internetist eemaldamist rahuolematute inimeste hulga kasvuga, mis on viimastel kuudel viis korda suurenenud. Ta lisas, et ettevõte kaalub inimeste andmete tasuta kättesaadavuse taastamist, kui leitakse lahendus, kuidas kaitsta eraisikuid müügimeeste eest.

Andmekaitse inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand ütles kevadel Eesti Päevalehele, et seost ettevõtte äritegevuse ja isikuandmete kaitse seaduse vahel ei ole. "Ettevõtte ärimudel seisnebki tasulise info, sealjures eraisikute telefoninumbrite avaldamises, kuid veebilehel olev viide isikuandmete kaitse seadusele on täiesti seondumatu. Ettevõte poeb kohatu seaduseviite taha raha teenimise eesmärgil," lausus Liivrand.

Soomes põgenes vanglast Eestist pärit vang

Soomes põgenes pühapäeva pärastlõunal Vantaa eeluurimisvanglast Eestist pärit vang, kirjutab Helsingin Sanomat.

Vangla juhataja Tuomo Junkkari ütles ajalehele, et vang põgenes üle vangla müüri.

"Mul ei ole praegu täpsemaid andmeid selle kohta, kuidas põgenemine aset leidis," lausus Junkkari esmaspäeva hommikul.

Vanglaülema sõnul ei ole põgenenud vang vägivaldne ning ta ei ole inimestele ohtlik.

Tegemist on teise põgenemisega 2002. aastal avatud Vantaa vangla ajaloos. Esimene põgenemine toimus 2008. aastal, kui eestlasest vang ronis voodilinadest tehtud köie abil üle vanglamüüri ja põgenes. Hiljem tabas Eesti politsei ta Tallinnast.

Junkkari sõnul seekord vang põgenemiseks voodilinu ei kasutanud.

Vantaa vanglas on 166 kohta ning aastas käib kinnipidamisasutusest läbi ligi 4000 vangi.

Leht: Michalile süüdistuse esitamine selgub nädala jooksul

Reformierakonna rahastamisskandaali uurimises tõmmatakse otsi kokku ja justiitsminister Kristen Michali edasine saatus – kas ta saab süüdistuse või mitte – selgub Postimehe andmetel hiljemalt nädala pärast, kirjutab Postimees.

Uurimistoimingud on kestnud üle kolme kuu ja Postimehe andmetel on asjaosalistele märku antud, et lahendus võib saabuda septembri esimestel päevadel.

Tunnistajatena on seni üle kuulatud 30–40 Reformierakonna liiget ja määravaks saab, kas peale Reformierakonna rahastamisskeemi paljastanud Silver Meikari on veel keegi sama skeemi üles tunnistanud ning kas seda näitavad ka tunnistajate kontode väljavõtted.

Meikar kirjeldas mai lõpus Postimehe arvamusloos, kuidas ta annetas oma nime all aastail 2009–2010 parteile 115 000 krooni, mis polnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea.

Ettepaneku annetused Meikari nimele vormistada tegi väidetavalt Reformierakonna toonane peasekretär, praegune justiitsminister Kristen Michal. Raha vahendas väidetavalt praegune riigikogu liige Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal.

Kristen Michal on lubanud ametist lahkuda, kui prokuratuur teda partei ebaseaduslikus rahastamises süüdistab ja kohtusse saadab.

Autode teisaldaja nõuab politseilt 250 000 eurot

Viis aastat Tallinnas politsei tellimusel autosid teisaldanud ja valvanud ettevõte soovib politseilt 250 000 eurot, kuna inimesed hülgavad sageli romud, mille politsei on lasknud parklasse toimetada, ja jätavad teenuse eest tasumata, kirjutab Postimees.

Alates 2008. aastast Põhja prefektuurile teisaldamis- ja parkimisteenust pakkunud OÜ Vlaeri kaotas hiljuti konkursiga selle töö teisele ettevõttele ning nõuab politseilt 96 hüljatud mootorsõiduki hoiukulusid, mis firmaomaniku arvutuste kohaselt on ligikaudu 250 000 eurot.

Kümmekond päeva tagasi vedas politsei Paljassaares asuvast tasulisest parklast minema 96 mootorsõidukit: 91 autot ja viis mootorratast või rollerit. Nende uus asukoht on nüüd Koplis Süsta tänava piirivalvebaasis.

Suvel tuli rahandusministeeriumil juba anda politseile 100 000 eurot, et lahendada samasugune nõue Tartus. Nüüd tuleb rahandusminister Jürgen Ligi alluvatel ilmselt siseministeeriumile välja maksta veel 250 000 eurot.

Et selliseid nõudeid edaspidi vältida, tahab siseministeerium muuta seadust nii, et kui omanik teisaldatud sõidukile järele ei tule, võiks riik selle kolme kuu pärast maha müüa, katmaks auto parklasse vedamise ja seal hoidmise kulusid.

Vaher rõhutas vabatahtlike kaasamise olulisust

Siseminister Ken-Marti Vaher rõhutas pühapäeval politsei- ja piirivalveameti (PPA) korraldatud esmakordsel vabatahtlike perepäeval, et ministeeriumi selgeks prioriteediks on abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate laialdane kaasamine turvalisuse tagamisse ning vabatahtliku tegevuse igakülgne toetamine.

„Kaasalöömine vabatahtlikuna peaks kujunema aktiivsetele kogukonnaliikmetele auasjaks ja heas mõttes staatuse sümboliks,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher ministeeriumi pressiesindaja teatel perepäeva avamisel.

Vaheri sõnul saab vabatahtlike kaasamisega nii päästetöösse kui korrakaitsesse tuua lisajõude kogu ühiskonna turvalisuse suurendamisse ja tõsta kodanike vastutust kogukonna ees. Samuti saavad vabatahtlikud anda olulise panuse ennetusse, elanikkonna teadlikkuse suurendamisse ja esmatasandi kriisiolukordade lahendamisse.

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri vabatahtlike perepäevale sisekaitseakadeemia hoovi oli kutsutud abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad, naabrivalve ning Served The City liikmed.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD