Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja rahvuslaste Tallinna klubi korraldavad neljapäeval Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) arutelu ajal riigikogu ees ESM-i vastase meeleavalduse.

Toompea lossi ees toimuva meeleavalduse eesmärk on avaldada vastuseisu Eesti liitumisele ESM-i lepinguga. Meeleavaldajad loodavad enda sõnul avaldada survet riigikogu liikmetele, kes samal ajal lepingu ratifitseerimist Toompea lossis kaaluvad.

Rahvuslaste Tallinna klubi pikett Toompea lossi ees algab kell 9 ja mille eesmärk on mõjutada istungile saabuvaid saadikuid hääletama ESM-i ratifitseerimise vastu. EKRE korraldatav meeleavaldus algab kell 11. Aktsioonid on korraldajate poolt omavahel kooskõlastatud.

ESM-iga liitumine oli riigikogus esimesel lugemisel 8. augustil, ning ka siis toimus Toompeal riigikogu hoone ees meeleavaldus. Meeleavalduse korraldas liikumine "ESM rahvahääletusele!". Piketi korraldajate teatel oli ürituse eesmärk toetada ja julgustada riigikogu liikmeid Eesti rahvuslike ja riiklike huvide ning demokraatia eest seismisel seoses ESM-i ratifitseerimistaotlusega. 8. augustil toimunud piketil osales umbes 50 inimest.

Riigikogu lõpetas 8. augustil toimunud erakorralisel istungil valitsuse algatatud Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu esimese lugemise. Eelnõu teine ja kolmas lugemine toimuvad neljapäeval.

ESM-i kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja Eesti osalus ESM-is 1,302 miljardit eurot. Lepingu jõustumisest alates kohustub Eesti viie osamaksena paigutama ESMi 148,8 miljonit eurot sissemakstavaks kapitaliks. Eesti ülejäänud osalus ESMis on 1,1532 miljardit eurot ehk sissenõutav kapital.

Keskerakonda kuuluva riigikogu aseesimehe Jüri Ratase sõnul ei ole tõsiseltvõetav Ain Seppiku oletus, et talle võib olla erakonna esimehe Edgar Savisaare poolt pakutud kõrget kohta 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjas.

„Et Edgar Savisaar tegi minuga mingi tehingu, näiteks pakkus kõrget kohta europarlamendi valimiste nimekirjas, selle tõsiseltvõetavus on sama suur kui sellel, et järgmisel aastal stardib Eesti kosmosesüstik Kuule,“ ütles Ratas BNS-ile. „Nii Seppik kui ka Savisaar tunnevad mind nii palju ja teavad, et selliseid pakkumisi mulle teha ei tasu ja nendega ma kaasa ei lähe. Nii et mingit tõepõhja sel all ei ole.“

Europarlamenti kandideerimise osas sõnas Ratas, et ta ei oska öelda, mis paari aasta pärast juhtub. „Poliitikas tegutseva inimesena ei saa seda (kandideerimist – toim.) kunagi välistada, olgugi, et need nimekirjad on piiratud,“ tõdes Ratas ja meenutas, et eelmistel europarlamendi valimistel oli ta kandidaat.

Temapoolsete Keskerakonna-teemaliste sõnavõttude vähenemise põhjenduseks tõi Ratas, et kui aasta eest toimunud erakonna kongress oli toona meedia tähelepanu keskpunktis, siis sel aastal sellist sündmust ei ole. „Aga eks ma erakonna sees ikka võtan kas fraktsioonis või teistel nõupidamistel julgelt sõna ja esitan oma arvamust,“ kinnitas ta.

Samuti kinnitas Ratas, et teab prokuratuuri poolt rahapesu tunnustel alustatud kriminaalmenetlusest Savisaare suhtes sama palju kui ajakirjanduses on ilmunud. Savisaarega ta sel teemal rääkinud ei ole.

Keskerakonnast lahkunud ja ka Tallinna volikogu keskfraktsioonist välja astunud Ain Seppik oletas BNS-ile antud intervjuus, et Edgar Savisaare vastu partei esimeheks kandideerinud Jüri Ratas on millegagi tasalülitatud ja võib ehk saada kõrge koha Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjas.

Möödunud suvel kandideeris Jüri Ratas Edgar Savisaare vastu Keskerakonna esimeheks, kuid jäi 41-protsendilise toetusega siiski senisele parteijuhile alla.

Põhja ringkonnaprokuratuur kinnitas 25. juulil, et on käimas Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega seotud kriminaalmenetlus rahapesu tunnustel.

Õiguskantsler Indrek Teder soovitab Viru vanglal kaaluda igal üksikjuhtumil eraldi, kas lubada kinnipeetaval viibida oma kambri läbiotsimise juures, kuna läbiotsimine riivab eraelu puutumatust.

Teder alustas Viru vangla kambrite läbiotsimise õiguspärasuse hindamiseks menetlust kinnipeetava avalduse peale, milles viimane väitis, et vanglateenistus otsib vangistusseaduse alusel läbi kinnipeetavate isikute eluruume, ent läbiotsimise ajal ei viibi kambris ükski selles kambris vangistust või eelvangistust kandev isik, vaid ainult läbiotsimist teostavad vanglateenistuse ametnikud.

Kinnipeetavad isikud ei näe läbiotsimist pealt, millega seoses on vanglateenistuse ametnikel avaldaja arvates võimalus takistamatult ja karistamatult lugeda kinnipeetava isiku dokumente, isiklikke kirju ja muid materjale, mis kujutavad kinnipeetava jaoks endast suurt väärtust, märkis vang oma avalduses.

Viru vangla vastas õiguskantsleri järelepärimisele, et kinnipeetavad viibivad oma asjade läbiotsimise juures ainult vanglasse saabumisel, kuna siis on asjad eelnevalt pakitud ning nende läbiotsimine ei eelda nii keerukat läbiotsimist kui kambrites, kus on võimalusi keelatud esemete peitmiseks rohkem. Kinnipeetavate isikute kambrite ja seal olevate asjade läbiotsimisel kinnipeetavaid isikuid läbiotsimise juures viibida ei lubata.

Viru vangla märkis oma selgituses, et keelatud esemed on tõsine oht vangla julgeolekule, mistõttu efektiivne läbiotsimine aitab tagada julgeolekut. Vangla hinnangul on tõhusaks läbiotsimiseks vaja tegutseda segamatult ning põhjalikult. Kambri ning kambris olevate asjade läbiotsimiseks on vajalik viia kambrisse mitmeid vangidele keelatud tööriistu, näiteks kruvikeerajad ja peeglid, millega on võimalik kahjustada vangla vara ning tekitada inimestele ohtlikke vigastusi. Kui kinnipeetav isik viibib läbiotsimise ajal kambris, siis ei ole võimalik tagada, et vanglas keelatud esemed ei satu kinnipeetavate kätte. Samuti on kinnipeetava läbiotsimise ajal kambris viibimine vanglateenistujaid ohustav.

Tederi sõnul ei ole välistatud, et enamikul juhtudest kaalub vajadus tagada vangla julgeolek ja vanglateenistujate ohutus üles kinnipeetava isiku huvi viibida kambri läbiotsimise juures. Samuti võib olla mitmetel juhtudel põhjendatud isikule mitte teatada tema kasutuses olevas kambris toimuvast läbiotsimisest ning jätta ta ka ilma võimalusest omapoolseid selgitusi anda või taotlusi esitada. Siiski peab igakordne vastav otsus olema asjaolude kaalumise tulemus, mida vanglateenisus peab suutma hiljem ka põhjendada.

Seetõttu tegi Teder Viru vanglale soovituse hinnata igal üksikjuhul seda, kas ja mil moel on võimalik lubada kinnipeetaval isikul tema kambri läbiotsimise juures viibida.

Poliitikauuringute keskuse Praxis korraldatud interneti juurdepääsuühenduste uuringust selgub, et kiirusega vähemalt 40 megabitti sekundis internetiühendusele puudub juurdepääs hinnanguliselt 55 protsendil Eesti elanikkonnast.

Praxise uuringu eesmärk oli kaardistada piirkonnad Eestis, kus puudub juurdepääs kiirele internetiühendusele ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest ehk kus eksisteerivad turutõrked.

Uuuringu ühe autori, Praxise analüütiku Risto Kaarna sõnul analüüsis Praxis uuringus turutõrke piirkondade ulatust ning andis hinnangu selle kohta, kus on vajadus uute lairiba juurdepääsuühenduste järele, mida turutingimustes ei rajataks ning seetõttu oleks vajalik sekkumine, ka riigipoolne.

Uuringu tulemused näitavad, et 70 kohalikku omavalitsust Eestis on täies ulatuses ilma kiire internetita ehk täielikus turutõrkes, nendes omavalitsustes elab 92 000 inimest. Suurem osa selliseid omavalitsusi asub Saaremaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal.

Kaarna sõnul ei näe püsiühenduse pakkujad ilma baasvõrgu väljaarenduseta aastaks 2017 oma strateegiates reaalset võimalust tagada kõigis Eesti majades juurdepääs lairibaühendusele. "Nende jaoks on äriliselt mõttekas seda teha peamiselt kortermajades," selgitas ta.

Uuringust selgub, et kõik mobiilioperaatorid on lubanud aga 2017. aastaks välja ehitada oma 4G võrgud ja pakkuda kiiret mobiilset internetti kogu Eesti territooriumil, selleks on oluline fiiberoptilise baasvõrgu olemasolu. "Teenusepakkujate poolt arendatav 4G mobiilne internet hetkel soovitud üle 40 megabitti sekundis kiirusteni ei küündi," lausus Kaarma, lisades, et seega täiuslikku alternatiivi piirkondades, kus puudub vastav püsiühendus, lähema viie aasta jooksul veel ei pakuta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Marika Priske sõnul toob uuring hästi välja infoühiskonna arengu ühe olulise kitsaskoha. "Kiire ühendusega internet võimaldab järjest enam teha igapäevatoiminguid kodust lahkumata ning maapiirkondades, kus vahemaad on pikad, võib e-lahenduste kasutamine pakkuda rohkemgi kasu, kui suurlinnades," rääkis ta kolmapäeval Tallinnas lairibafoorumil esitletud uuringut kommenteerides.

Juurdepääsu tagamist kiirele internetile nii linnas kui maal rõhutas ka Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhataja Olav Harjo ja lisas, et kui riik soovib, et ka see 30 protsenti elanikkonnast, kes elab linnadest väljaspool, oleks kaasatud infoühiskonda, siis tuleb leida lahendusi turutõrke likvideerimiseks.

Harjo sõnul tähendab see ennekõike vahendite leidmist EstWin baasvõrgu lõpuni ehitamiseks, kuna ilma selleta lõhe linna ja maa vahel aina süveneb. "Ühenduste ehitamine iga majani saab aga toimuda maal ainult sideettevõtjate, tarbijate ja omavalitsuste koostöös ning Euroopa Liidu fondide toetusel," selgitas Harjo.

Uuring toob välja, et internetiteenuse tarbijad peavad oluliseks internetiteenuse kõrget kvaliteeti, piisavat kiirust ning taskukohast hinda. Internetiühendust kiirusega kuni 100 megabitti sekundis peavad oluliseks kaks kolmandikku turutõrke piirkondade elanikest.

Samas kiirema kui 40 megabitti sekundis fikseeritud võrgu juurdepääsuühendus puudub 55 protsendil elanikkonnast, kellest enamus elavad hajaasustusega piirkondades. Täieliku turutõrke piirkondade elanikest 85 protsendil on võimalik kasutada aeglast internetiühendust.

Uuringu autoriteks on Andres Jõesaar, Mari Rell ja Risto Kaarna. Uuringusse olid kaasatud Eesti suuremate sideoperaatorite, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning omavalitsuste esindajad.

Uuuring valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse tellimusel.