Uuring: üle poole elanikkonnast ei pääse ligi kiirele internetile

Poliitikauuringute keskuse Praxis korraldatud interneti juurdepääsuühenduste uuringust selgub, et kiirusega vähemalt 40 megabitti sekundis internetiühendusele puudub juurdepääs hinnanguliselt 55 protsendil Eesti elanikkonnast.

Praxise uuringu eesmärk oli kaardistada piirkonnad Eestis, kus puudub juurdepääs kiirele internetiühendusele ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest ehk kus eksisteerivad turutõrked.

Uuuringu ühe autori, Praxise analüütiku Risto Kaarna sõnul analüüsis Praxis uuringus turutõrke piirkondade ulatust ning andis hinnangu selle kohta, kus on vajadus uute lairiba juurdepääsuühenduste järele, mida turutingimustes ei rajataks ning seetõttu oleks vajalik sekkumine, ka riigipoolne.

Uuringu tulemused näitavad, et 70 kohalikku omavalitsust Eestis on täies ulatuses ilma kiire internetita ehk täielikus turutõrkes, nendes omavalitsustes elab 92 000 inimest. Suurem osa selliseid omavalitsusi asub Saaremaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal.

Kaarna sõnul ei näe püsiühenduse pakkujad ilma baasvõrgu väljaarenduseta aastaks 2017 oma strateegiates reaalset võimalust tagada kõigis Eesti majades juurdepääs lairibaühendusele. "Nende jaoks on äriliselt mõttekas seda teha peamiselt kortermajades," selgitas ta.

Uuringust selgub, et kõik mobiilioperaatorid on lubanud aga 2017. aastaks välja ehitada oma 4G võrgud ja pakkuda kiiret mobiilset internetti kogu Eesti territooriumil, selleks on oluline fiiberoptilise baasvõrgu olemasolu. "Teenusepakkujate poolt arendatav 4G mobiilne internet hetkel soovitud üle 40 megabitti sekundis kiirusteni ei küündi," lausus Kaarma, lisades, et seega täiuslikku alternatiivi piirkondades, kus puudub vastav püsiühendus, lähema viie aasta jooksul veel ei pakuta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Marika Priske sõnul toob uuring hästi välja infoühiskonna arengu ühe olulise kitsaskoha. "Kiire ühendusega internet võimaldab järjest enam teha igapäevatoiminguid kodust lahkumata ning maapiirkondades, kus vahemaad on pikad, võib e-lahenduste kasutamine pakkuda rohkemgi kasu, kui suurlinnades," rääkis ta kolmapäeval Tallinnas lairibafoorumil esitletud uuringut kommenteerides.

Juurdepääsu tagamist kiirele internetile nii linnas kui maal rõhutas ka Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhataja Olav Harjo ja lisas, et kui riik soovib, et ka see 30 protsenti elanikkonnast, kes elab linnadest väljaspool, oleks kaasatud infoühiskonda, siis tuleb leida lahendusi turutõrke likvideerimiseks.

Harjo sõnul tähendab see ennekõike vahendite leidmist EstWin baasvõrgu lõpuni ehitamiseks, kuna ilma selleta lõhe linna ja maa vahel aina süveneb. "Ühenduste ehitamine iga majani saab aga toimuda maal ainult sideettevõtjate, tarbijate ja omavalitsuste koostöös ning Euroopa Liidu fondide toetusel," selgitas Harjo.

Uuring toob välja, et internetiteenuse tarbijad peavad oluliseks internetiteenuse kõrget kvaliteeti, piisavat kiirust ning taskukohast hinda. Internetiühendust kiirusega kuni 100 megabitti sekundis peavad oluliseks kaks kolmandikku turutõrke piirkondade elanikest.

Samas kiirema kui 40 megabitti sekundis fikseeritud võrgu juurdepääsuühendus puudub 55 protsendil elanikkonnast, kellest enamus elavad hajaasustusega piirkondades. Täieliku turutõrke piirkondade elanikest 85 protsendil on võimalik kasutada aeglast internetiühendust.

Uuringu autoriteks on Andres Jõesaar, Mari Rell ja Risto Kaarna. Uuringusse olid kaasatud Eesti suuremate sideoperaatorite, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning omavalitsuste esindajad.

Uuuring valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse tellimusel.