Riik tahab inimeste reaalse elukoha üle enam kontrolli

Siseministeerium saatis juuni lõpus kõigile valla- ja linnavalitsustele kirja, milles palus kontrollida aadresse, millele on registreeritud üle seitsme isiku - nii tahetakse kindlaks teha juhtumid, kus inimesed nendel aadressidel tegelikult ei ela, kirjutab Postimees.

«Meie sooviks ei ole kindlasti teha lauskontroll tuvastamaks, kas sussid on ukse taga soojad ja inimesed ka reaalselt enese nimetatud aadressil elavad,» tõdes regionaalminister Siim Kiisler. «Aga suurem selgus on kohalike omavalitsuste jaoks tarvilik.»

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles Postimehele, et seitse inimest peres on Eesti mõistes tavatult suur arv. «Oleme need aadressid välja toonud, et linnad-vallad saaks olukorda kontrollida ja võtaks nende inimestega ühendust,» ütles ta. «Me ei räägi sanktsioonidest, aga omavalitsustel on kohustus kontrollida, et kõik oleks neis peredes korras.»

Andmeid oodatakse valdadest-linnadest tagasi 1. septembriks. Üldpilt on ministeeriumil praeguseks aga selge ja neid juhtumeid, kus võib probleeme olla, kontrollivad omavalitsused ja mõned neist on antud ka politseile uurida.

Põhimõtteliselt tahab riik, et registrisse kandmise juures ei vaataks ametnikud ainult, et kõik vajalikud väljad avaldusel saaks täidetud, vaid ka, mida sinna kirjutatakse või milline on olukord korteris, kuhu veel kolm-neli inimest soovib sisse kantud saada.

«Selle eest ei ole ette nähtud karistust või trahvi, kui andmed ei ole täpsed, aga vähem räägitakse sellest, et karistusseadustiku järgi me ei tohi hüve saamiseks esitada teadlikult valeandmeid,» meenutas Kiisler. Ehk kui inimene registreerib end teatud aadressile, aga seal ei ela, kuid soovib saada näiteks Tallinna sünnitoetust, siis ta ikkagi petab riiki, kirjutab Postimees.

«Ei anta aru, et sel moel riigi petmine on võrdne ükskõik millise pettusega,» ütles Kiisler. «Inimene ei pea elama 365 päeva ühes kohas, käiakse ju teises linnas tööl, elatakse suvel ühes, talvel teises kohas, aga kui aadressiga pole üldse mingit pistmist ja petetakse hüve saamise eesmärgil, siis on teine lugu.»

Riigi petmine käib lasteaia- või koolikohtade pärast, saartel soodsama praami- või lennusõidu nimel, pensionitoetuse, parkimiskoha, ranitsatoetuse ja tasuta ühistranspordi pärast, kirjutab Postimees.

Enam kui pooltes Eesti omavalitsustes on vähem kui 2000 elanikku ehk kohalikud omavalitsused tegelikult teavad, mis nende kodukohas toimub. Või vähemalt peaksid teadma, kuigi on juhtunud, et enne kohalikke valimisi registreeriti ühte korterisse 54 inimest, kuna ametnik pole andmete esitamisel sellele anomaaliale tähelepanu pööranud.

Praegu ei vasta tegelikkusele umbes 20 protsenti elukohaandmetest. Kiisler lükkas ümber ka ühe visalt eriti enne kooliaasta algust leviva müüdi, et Tallinna kesklinna ühe eliitkooli lähedal asuvasse sauna on sisse kirjutatud paarsada last. Tegelikult ei ole ministri sõnul sinna kedagi sisse kirjutatud.

«Massiivset või süstemaatilist minu-laps-sinu-korterisse-petuskeemi pole,» kinnitas Kiisler Postimehele. Küll aga on näiteks laps sisse kirjutatud pere- või suguvõsasiseselt ehk kesklinnas elava vanavanema korterisse.

Selle tegelikkusele mittevastava 20 protsendi seas on ka pigem välismaale elama läinud inimesed, kes ei tunne end Eestiga kuidagi seotud olevat. Paraku võidakse sellistelt inimestelt kunagi Eesti saatkonnas passi vahetamisel küsida, miks ta saatkonda tuli, kui tal on hoopis Eesti aadress.