Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on Venemaa valmis taas alustama Eestiga läbirääkimisi piirilepingu sõlmimise üle, teatas Interfax.

"Nüüd oleme valmis alustama Eestiga uuesti läbirääkimisi, kuid ilma mingite üllatusteta, nagu viimati tuli Eesti parlamendi poolt," ütles Lavrov laupäeval Moskvas üliõpilastele esinedes.

Vene välisministri sõnul on Eestiga 2005. aastal allkirjastatud piirilepingus selgelt öeldud, et kummalgi poolel ei ole teisele territoriaalseid nõudmisi, näiteks 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga seoses. Lavrovi sõnul kinnitasid Eesti kolleegid talle 2005. aastal, et mingeid territoriaalseid nõudeid Eestil Venemaale ei ole ning sõlmitav leping sulgeb lõplikult kahe riigi vahelise piiri küsimuse. "Samas on Eesti parlamendis piirileppe ratifitseerimise seaduses mainitud Tartu rahulepingut, millega säilitatakse territoriaalsed nõudmised Venemaale," lausus Lavrov.

Ta märkis, et sellistel tingimusel ei saanud Venemaa piirilepet ratifitseerida ja Vene pool oli sunnitud oma allkirja lepingult tagasi võtma.

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirileppe 18. mail 2005 Moskvas.

Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepingu 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirileppelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirileppele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.

Narva jõest spinninguga lõhet püüdvad harrastuskalurid tegid keskkonnaministeeriumile pöördumise, kuna Venemaa poolel lastakse püügihooajal võrgud jõkke ja tõmmatakse see lõhest tühjaks, kirjutab Põhjarannik.

"Meile teadaolevalt on Venemaa poolel Narva hüdroelektrijaamast Narva jõe suudmeni võrgupüük lubatud ainult sugukala püügiks ehk kalade taastootmiseks ja sellega peaksid tegelema Ivangorodi kalakasvatuse teadlased," rääkis MTÜ Pühajõe Forell juhatuse liige Argo Kasemaa. "Sugukala püütakse oktoobri keskpaigast novembri keskpaigani, kui lõhilastel on kudeaeg. Praegu pole mari veel valmiski."

Kasemaa käib Narva jõest lõhet püüdmas juba 2007. aastast alates ning on suhelnud ka sealsete kohalike kaluritega. "See probleem on kõik need aastad päevakorral olnud, aga kui tavaliselt on Vene poolel võrgud sisse lastud kord juulikuus, siis tänavu juulis-augustis on seda tehtud juba kolmel korral," märkis Kasemaa. "Ühel kolmest tänavusest võrgupüügikorrast olid võrgud lausa kolm päeva jões. Jõgi tõmmatakse lõhest puhtaks ja siinsed kalurid ei näe varsti enam mõtet kalastuskaarti ostagi."

Kalapüügieeskirja järgi on Eestis keelatud püüda lõhet ja meriforelli siseveekogudes 1. septembrist 30. novembrini, välja arvatud Narva ja veel mõnes jões. Narva jões võib kalastuskaardi alusel spinningu ja lendõngega püüda lõhet ja meriforelli aastaringselt, kuna selles jões praegu lõhe kudemisvõimalused puuduvad ning seal püütakse üksnes asustatud kala.

Keskkonnaministeeriumi andmeil on Põlula kalakasvatuskeskus varasematel aastatel asustanud Narva jõkke keskmiselt umbes 40 000 noorkala aastas, viimasel kahel aastal alla 10 000 noorkala aastas. Seoses sellega, et lõhel selles jões kudemisvõimalusi pole, asustatakse lõhe noorkalu sinna edaspidi püügivõimaluste suurendamiseks üksnes siis, kui asustusmaterjali üle jääb.

Argo Kasemaa sõnul võiks Peipsi järve kalavarude kasutamist reguleeriv Eesti-Vene koostöökomisjon laiendada oma tegevust ka Narva jõele, et lõhet jätkuks mõlema poole hobikaluritele.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome ütles, et Eesti ja Venemaa valitsuste vahel on sõlmitud leping üksnes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamisega ja kasutamisega seotud koostööks, kuna nendel veekogudel toimub suuremahuline töönduslik kalapüük, mistõttu kalavarude kaitseks on vaja püügiregulatsioone ühtlustada. "Kuna Narva jõel suuremahulist tööndupüüki ei toimu – Eesti poolel lubatakse lõhet püüda üksnes harrastajatel spinningu ja lendõngega -, siis ei ole peetud ka vajalikuks laiendada lepingut Narva jõe kalavarude kasutamise reguleerimiseks."

Soome märkis, et kui Vene poolel toimub ebaseaduslik püük, siis saab seda ebaseaduslikku tegevust ohjata üksnes Vene pool ise. "Eesti inspektoritel ei ole paraku õigust kontrollida Vene poolel kehtivate regulatsioonide täitmist," tõdes ta.

Päev enne esimest septembrit andis Riigi Kinnisvara AS tellijale üle värskelt renoveeritud Võru Kesklinna Gümnaasiumi õppehoone. Sellest kooliaastast alates saavad lapsed ja õpetajad õppetööd teha palju soojapidavamas ja energiasäästlikumas majas.

Koolihoone rekonstrueerimistööd algasid tänavu mais ja lõppesid augusti lõpus. Ehitajad andsid endast parima, sest tööd lõpetati liigi kuu aega planeeritust varem. Renoveerimise käigus soojustati koolihoone sokkel ja katuse vahelagi ning ehitati välja energiatõhus küttesüsteem. Saastekvootide müügitulust rahastatud renoveerimistööd läksid maksma kokku 463 200 eurot. Ehitustöid teostas Merko Tartu AS.

Riigi Kinnisvara AS on Kyoto protokolli alusel toimuva CO₂ heitmekvoodi müügist saadava raha eest on tänaseks renoveerinud energiasäästlikumaks 279 hoonet üle vabariigi. Ehitustööd käivad 205 objektil ning 6 hoone soojustamiseks on välja kuulutatud ehitushanked.

President Toomas Hendrik Ilves märkis reedel kooliaasta alguse puhul tehtud telepöördumises, et kooliaasta alguse viimine 1. septembrilt muule ajale väärib arutamist ning selleteemalist debatti ei tohiks tõrjuda.

"1. september märgib me elus samasugust tähist nagu jõulud või jaanipäev. Erinevalt teistest on 1. september päev, millele me oleme ise tähenduse omistanud, mitte loodus. See on päev, mil alustame järgmist sammu tublimaks, targemaks ja paremaks saamise teel. Seda justkui algusest alustamise tunnet tuleks hinnata. Selle sees on vabastav eeldus: me mõistame, et saame ka vanu ja samu asju teha teisiti ja paremini, alustada uuesti. Nii koolis kui mujal," lausus president.

Riigipea nentis, et kooliaasta algus 1. septembril on kokkulepe, millele on ühiskond ise tähenduse omistanud, seepärast ei tõrjuks ta ühtki arutelu ja põhjendatud väidet, mis kutsub seda kokkulepet vajadusel muutma.

"Ütlus, et "nii on ju alati olnud" ei peaks me arutelusid ja otsuseid piirama. Kes muu kui me ise, hea Eesti rahvas, oleme iseendid ja kogu maailma pidevalt veennud, et kõike saab teha teistmoodi. Saab teha otstarbekamalt ja sisukamalt," tõdes president.

Ilvese sõnul on esimest korda kooli minejatele 1. september suur päev ning see kehtib nii algkooli või keskkooli kui ka ülikooli minejate kohta. "Seesama ootus, põnevus ja pisuke ärevuski on nakatavalt sarnane kõikidele," lausus ta.

President nentis, et kool on usaldus ja koostöö õpetajate, õpilase, kooli ja lapsevanemate vahel ning selles koostöös peavad kõik püüdma mõista ja olema teiste vajaduste ja murede suhtes heatahtlikud. "Esimeses koolipäevas on palju õhinat. Ma soovin, et seda õhinat jätkuks kõigi kooli- ja õpiaastate vältel kogu eluks," lausus riigipea.

Ilves kutsus kõiki liiklejaid olema kooliaasta alguses teedel ja tänavatel ettevaatlikud, kuna ka seal on ärevust palju rohkem, kui inimesed suvega harjuda jõudsid.