Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö järgi pole Eesti elanikud harjunud oma sääste planeerima ega pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks raha kõrvale panema.

Toimetulek lühiajalise perspektiiviga ja pikaajalise perspektiiviga rahaasjade korraldamisega on Eesti elanikel omavahel nõrgalt seotud, kirjutab Merle Merilain oma 2010. aastal kogutud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringu andmetel põhinevas magistritöös, vahendab Postimees.

Kui inimesed tulevad hästi toime oma igapäevaste rahaasjade korraldamisega hästi toime, siis ei tähenda see Merilaini hinnangul võimekust korraldada rahaasju tulevikuks.

"Ühelt poolt on see loogiline, sest kui raha piisavalt pole, ei saagi säästa. Samas ei ole suu hulk inimesi nii vaesed ja pigem ei olda harjunud pikaajaliselt planeerima," kirjutas Merilain.

Igapäevaste rahaasjade korraldamisega tegelevad magistritöö andmeil kõige vähem väikese sissetulekuga, kulutamisele orienteeritud rahahoiakutega inimesed, samuti noored ehk 18–29-aastased.

Optimaalse igapäevase käitumisega on kõrgeimasse sissetulekugruppi kuulujad ning lisaks neile 60-aastased ja vanemad, samuti säästmisele orienteeritud rahahoiakutega inimesed. Igapäevaste rahaasjade korraldamisega seotud käitumine ei ole magistritöö andmeil seotud inimeste finantsalaste baasteadmiste või -oskustega.

Tartus varises möödunud nädala lõpus osaliselt sisse elumaja vahelagi, mistõttu jäi alaealine neiu hoonesse lõksu ja vajas päästjate abi.

Häirekeskus sai õnnetusest teate pühapäeval kell 19.08, kui selgus, et Koidu tänaval on elumajas sisse vajunud teise korruse ja pööningu vahelagi 15 ruutmeetri ulatuses.

Päästeameti korrapidaja teatel ei pääsenud parasjagu pööningul viibinud 16 aastane neiu varisenud laeosadest mööda ning vajas seetõttu päästjate abi. Füüsilisi vigastusi ta ei saanud.

Õnnetuse põhjused on selgitamisel.

Kaitsevägi viib haridusnõuetele mittevastavatele kaitseväelastele läbi erakorralise atesteerimise, see puudutab ligi 60 ohvitseri ja allohvitseri.

Kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülema kolonel Peeter Länsi sõnul puudutab erakorraline atesteerimine kaheksat allohvitseri ja 49 ohvitseri. Viimastest kuus on vanemohvitserid.

Alates 3. septembrist alustavad vahetud ülemad nende ohvitseride ja allohvitseride erakorralist atesteerimist, kes ei vasta Kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud haridusnõudele, ütles BNS-ile kaitseväe peastaabi pressiesindaja.

Atesteerimise käigus kontrollivad ülemad, kas atesteeritavatel ohvitseridel on kõrgharidust ja allohvitseridel keskharidust tõendav diplom. Need, kes hardusnõuetele ei vasta, tunnistatakse ametikohale mittevastavaks ja peavad ametikohalt lahkuma.

Kaitseväelased, kes peavad ametikohale mittevastava haridustaseme tõttu kaitseväeteenistusest lahkuma, saavad kompensatsiooniks ühe kuu ametipalga.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul tuleb kaitseväeteenistuse seadust tingimusteta täita, ent kaitsevägi proovib anda igale ohvitserile ja allohvitserile võimaluse selleks, et nende aastatepikkused teenistuskogemused riigikaitsele kaduma ei läheks.

Seetõttu pakutakse atesteerimise käigus haridusnõuetele mittevastavatele nooremohvitseridele võimalust jätkata teenistust vanemallohvitseri ametikohal. Ohvitserile jääb õigus kanda ohvitseri auastmetunnuseid ning säilib vastav auastmetasu. Ta määratakse allohvitseri ametikohale, ta täidab allohvitseri ülesandeid ning talle makstakse allohvitseri ametikoha järgset teenistustasu.

Vanemohvitserid, kes ei vasta haridusnõuetele peavad kaitseväe teenistusest lahkuma ning saavad võimalus kandideerida vabale ametniku ametikohale.

Allohvitseridele, kellel ei ole keskharidust, on atesteerival ülemal võimalus pakkuda sõduri ametikohta. Allohvitser määratakse sõduri ametikohale, ta täidab sõduri ülesandeid ning talle makstakse sõduri teenistustasu, kuid tal on õigus kanda talle antud allohvitseri auastmetunnuseid ning talle säilib vastav auastmetasu.

Alates selle aasta septembrist peab kõigil kaitseväes ja Kaitseliidus tegevteenistuses olevatel ohvitseridel olema kõrgharidus ning allohvitseridel keskharidus.

2008. aastal koostati kaitseväes individuaalne õppekava kõigile ohvitseridele, kel ei olnud kõrgharidust. Eelmise aasta augustis räägiti uuesti kõikide nende ohvitseridega. Sel suvel vestles personaliosakonna ülem kolonel Peeter Läns isiklikult veel kõikide ohvitseridega, kel oli oht, et nad ei omanda kõrgharidust 1. septembriks, sõnas pressiesindaja.

Valitsus vabastas augusti lõpus ametist Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste ametist ning nimetas brigaadikindral Meelis Kiili organisatsiooni uueks ülemaks. Kolonelleitnant Lumiste jätkab kõrgema ametnikuna tööd kaitseväe juhataja nõunikuna.

Kaitseminister Urmas Reinsalu kinnitas pärast valitsuse istungit BNS-ile, et kolonelleitnant Lumiste haridus ei vasta 1. septembrist kaitseväelastele kehtima hakkavatele haridusnõuetele, mille kohaselt peab ohvitseridel olema kõrgharidus.

Eesti kirjutav meedia mainis augustis parlamendierakondadest kõige enam Reformierakonda, millest ajakirjandusväljaanded kirjutasid 899 korral.

BNS-i Gruppi kuuluva ETA Monitooringu andmetel oli meediakajastuselt teisel kohal Isamaa ja Res Publica Liit, mida väljaanded mainisid uudistes ja artiklites 642 korral.

Keskerakonda mainis meedia augustis 580 ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 523 uudises ja artiklis.

ETA Monitooringu ülevaade kajastab uudisteagentuuris BNS, eesti- ja venekeelses trükimeedias ning suuremates võrguväljaannetes ilmunud uudiseid, arvestatud ei ole linna-, linnaosa- ja vallalehtedes ilmunud artikleid. Samuti ei kajasta ülevaade saadikute mainimist televisioonis ja raadios.