Statistikaameti teatel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2012. aasta teises kvartalis üle 8100 vaba ametikoha ning nende arv kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 29 protsenti.

Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on vabade ametikohtade arv pärast 2008. ja 2009. aasta langust kasvanud alates 2010. aasta teisest kvartalist.

Vabade ametikohtade määr oli teises kvartalis 1,6 protsenti. Vabade ametikohtade määr on vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus, hõivatud ja vabade ametikohtade summa.

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli teist kvartalit järjest info ja side tegevusalal, kus see oli 3,3protsenti, ning kõige madalam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, kus see oli 0,6 protsenti.

Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga tõusis vabade ametikohtade määr kõige kiiremini majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal, kummaski 1,5 protsendipunkti.

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli majutuses ja toitlustuses, kus vabu ametikohti oli 2011. aasta teise kvartaliga võrreldes üle kahe korra rohkem.

Vabadest ametikohtadest 27 protsenti oli avalikus sektoris ja 73 protsenti erasektoris. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,5 ja erasektoris 1,6 protsenti. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Selle aasta esimeses kvartalis võeti tööle ja lahkus töölt kokku (tööjõu käive) üle 58 300 töötaja. Tööjõu käive kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13,2 protsenti.

Vaba ametikoht on vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Andmed põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine”, mida statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2012. aastal on valimis ligi 11 700 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Enne valimisi annetas Priit Kotkas poliitikutele raha ja ootab nüüd valitsuselt otsust sisekaitseakadeemia viimisest Narva külje alla, kirjutab Eesti Ekspress.

Siseminister Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit) moodustas 2010. aasta aprillis Ida-Virumaa tegevuskava töörühma. Ainsa ettevõtjana kuulus sinna Priit Kotkas, kes arendas Vaivara vallas kinnisvaraprojekti Narva Futura. Septembris kiitis valitsus heaks Ida-Virumaa tegevuskava 2014. aastani. Selle kohaselt oli siseministeerium valmis kaaluma valitsemisala asutuste ümberpaigutamist Ida-Virumaale.

Oktoobris annetas Priit Kotkas IRL-ile umbes 13 000 eurot, jaanuaris 2011 annetas ta Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale (SDE) 6400 eurot ja Reformierakonnale 10 000 eurot. Pärast riigikogu valimisi koostas Narva Futura tutvustuse, mille kohaselt on uude arenduspiirkonda oodatud ka suuremad piirkondlikud ja üleriigilised õppeasutused. Kontaktisikuks oli Priit Kotkas.

2011. aasta aprillis sõlmisid IRL ja Reformierakond koalitsioonilepingu, milles lubati kaaluda uue sisekaitseakadeemia rajamist Ida-Virumaale. Maikuus valmisid Priit Kotkase tellimusel sisekaitseakadeemia Ida-Viru uue hoone eskiis ja asendiplaan. Juunis soovitas Vaivara vallavalitsus siseminister Ken-Marti Vaherile sisekaitseakadeemia jaoks Priit Kotkase arendust.

2012. aasta märtsis esitas siseministeerium valitsusele memo, mille järgi sisekaitseakadeemia ehitus Ida-Virumaale maksaks 100 miljonit eurot. Riigikontroll pidas plaani ebamõistlikuks.

IRL teatas otsusest, et sisekaitseakadeemia tuleb viia Ida-Virumaale, kolimist toetasid ka osa sotse ja reformierakondlasi. Valitsuse nõupidamisel toetasid kolimist IRL-i ja mõned Reformierakonna ministrid, vastu oli rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

Valitsus otsustas akadeemia kolimise analüüsi jätkata, see peab valmima sügisel, kirjutab Eesti Ekspress.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon pöördub lähiajal prokuratuuri palvega uurida Keskerakonna suuri võlgnevusi partei kauaaegse koostööpartneri Paavo Pettai juhitava OÜ Midfieldi ees, kirjutab Postimehe võrguväljaanne.

Järelevalvekomisjoni esimees Ardo Ojasalu kinnitas Postimehele, et kiri saadetakse välja lähiajal, kuid ei soovinud täpsemaid kommentaare selle sisu kohta veel anda. Komisjoni eelmise koosoleku protokollis on vastava arutelu kohta käiv info kuulutatud asutusesiseseks kasutamiseks.

Juba augusti keskel saatis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal komisjonile Keskerakonna ja Midfieldi suhete kohta selgitava kirja, kus märkis, et on teadlik, et komisjoni viimasel koosolekul oli erakonna pikaaegne kohustus OÜ Midfieldi ees üheks aruteluteemaks. Toobal rõhutas, et Keskerakonna kohustust Midfieldi ees ei ole kuidagi võimalik käsitleda laenu ega varjatud annetusena.

«Eesti Keskerakond käsitleb oma kohustust OÜ Midfield ees lühiajalise kohustusena, mis on kajastatud nii meie valimiskampaania kui ka majandusaasta aruannetes. Palun ka komisjonil käsitleda Eesti Keskerakonna kohustust OÜ Midfieldi ees lühiajalise kohustusena, mis vastavalt maksekokkuleppele 5. juuniks 2013 tasutakse,» ütles ta.

Ta selgitas, et Midfield teostas Keskerakonna valimiskampaaniat nii 2009. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel, sama aasta oktoobris peetud kohalike volikogude valimistel kui ka 2011. aasta märtsis toimunud riigikogu valimistel. Kokku ulatus lepingute maht 974 000 euroni, millest 349 277 eurot on erakonnal seni tasumata.

Toobal märkis, et Keskerakond on oma kohustusi Midfieldi ees pidevalt jõudumööda vähendanud ning viimane makse tehti ettevõttele 2011. aasta novembris. Tema sõnul on Midfieldi juhatuse liikme Paavo Pettaiga sõlmitud maksekokkulepe, mille kohaselt jätkab erakond võlgnevuse tasumist tänavu detsembris.

Toobal viitas, et ka Pettai ise on komisjonile kinnitanud, et erakond alustab võlgnevuste tasumist 1. detsembril igakuiste 50 000 euro suuruste maksetega.

Eelmisel aastal vähendas Keskerakond Toobali sõnul oma kohustusi 724 191 euro võrra ning sel aastal on lühiajaliste kohustuse maht vähenenud ligi 560 000 eurot. Tema sõnul on Keskerakonna eesmärk saada oma kohustustest esimesel võimalusel priiks.

Ta märkis ka, et Keskerakond on Eesti ainus erakond, millele kuulub kinnisvara. «Kinnisvara omamine maandab palju riske erakonna majandus- ja finantstegevuses,» lisas Toobal.

Varem on erakondade rahastamise järelevalve komisjon saatnud Keskerakonna võlgnevusega seoses korduvalt järelepärimisi nii Midfieldile kui ka Tallinna linnavalitsusele. Muu hulgas on komisjon tundnud huvi, kas Tallinnas võimul oleva Keskerakonna võlgadel ning Midfieldi edukal osalemisel linna hangetel on seost.

Siseminister Ken-Marti Vaher ning päästeameti peadirektor Kalev Timberg tunnustasid kolmapäeval 78 inimest aumärkide ja tänukirjadega.

73 inimest said päästeteenistuse aumärgi ning viis inimest päästeameti peadirektori tänukirja, teatas ameti pressiesindaja.

Elupäästja medal anti 31 elupäästjale, nende seas seitsmele eraisikule, kes on päästnud inimeste elu. Medalisaajatest noorimad elupäästjad on 14-aastased Oleg Kiseljov ja Nikita Andrianov, kes päästsid uppumisohus kolmeaastase tüdruku.

Elupäästjat Maksim Melnitšenkot tunnustati elupäästmise eest kolmandat korda, varasemalt on Nõmme päästekomando vanempäästjat Melnitšenko saanud medali aastatel 2001 ja 2008.

Päästeteenistuse kuldrist annetati silmapaistvate teenete eest päästealal ja kauaaegse eeskujuliku teenistuse eest Põhja päästekeskuse teenistujale Anne-Ly Niliskile ning Eva Rinnele häirekeskusest. Lisaks tunnustati Anne-Ly Niliskit 45-aasta pikkuse töö eest staažimärgiga. Varem on Niliskit autasustatud päästeteenistuse hõberistiga 1999. aastal.

Keerukatel päästetöödel üles näidatud vapruse eest või teenete eest päästealal annetati päästeteenistuse hõberist kuuele inimesele ning päästeteenistuse medal 34 inimesele.