Seadusemuudatus kohustab kindlustusseltse hüvitama sõidukite remonti

Majandussurutise aastatel on sagenenud juhtumid, kus liiklusõnnetuse korral eelistab kannatanu sõiduki remondile sularaha, samuti eelistavad mõned kindlustusseltsid remondiarve tasumise asemel maksta autoomanikule hüvitist, kirjutab Postimees.

Selline käitumine toob Eesti teedele aga puudulikult taastatud sõidukid, mis võivad olla liikluses ohtlikud. „Kui avariisse sattunud auto omanikule anda raha, siis ta kipub tegema vaid esmatarvilikud kulutused. Turvapatjade ja teiste turvaelementide taastamine jäetakse tihti tegemata,“ rääkis Mart Jesse Eesti Liikluskindlustuse Fondist. Ta tõi näite: autole tekitatud kahju taastamiseks kulub 2000 eurot, aga üle poole selle summast võivad maksta turvavahendid.

„Inimene mõtleb, et lisaks autoremondile tahaks reisile ka minna, ja jätab turvavahendid taastamata. Ja nii tuleb liiklusse ebaturvaline auto,“ selgitas ta. Kui aga sellisena taastatud sõiduk peaks müüki minema, ei räägita ostjale, kuidas auto on taastatud.

Jesse sõnul on viimastel aastatel hakanud murenema 1990-ndatel Eesti kindlustussektori poolt omaks võetud praktika hüvitada eelistatult remondiarveid – ka mõned kindlustusandjad on hakanud eelistama rahalist hüvitamist. Masu ajal muutus selline käitumine kindlustusseltsides isegi selgeks trendiks, sest nii tundus kasulik mõlemale poolele.

Praegu valmistatakse ette uut liikluskindlustuse seadust, mis kohustaks kindlustusandjaid eelistama kahju hüvitamisel sõiduki remontimist, kahju rahaline hüvitamine oleks lubatud vaid erandkorras. Jesse peab sellist muudatust igati põhjendatuks.

Rahandusministeeriumist öeldi, et ka praegu kehtiva seaduse kohaselt peab kindlustusandja tegelikult eelistama sõiduki remonttööde tegemist. Rahaline hüvitamine on ette nähtud sõiduki hävimise korral või kui kindlustusandja ja kannatanu ei saa omavahel kokkuleppele, kuidas sõiduki taastusremont tehakse.

Ka rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe möönis, et rahalise hüvitamise osakaal on viimastel aastatel pidevalt tõusnud.

Ministeerium on küll skeemitamisest häiritud, kuid Aasmäe ei soovinud välja tuua ühegi seltsi nime, kus suunatakse kliente eelistama rahalist hüvitist. Kuna inimesel on seaduslik õigus nõuda sularaha ja selts on kohustatud raha välja maksma, siis ei saa Aasmäe sõnul seltse süüdistada, kirjutab Postimees.