EESTI UUDISED BNS

Tartusse ebaseaduslikult rajatud maja võib oodata osaline lammutamine

Tartu linnavalitsus soovitab inimestel hoiduda korteri ostmisest Herne 45 asuvasse majja, kuna tegemist on ebaseadusliku ehitisega, mida võib oodata tulevikus osaline lammutamine.

Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja Andres Ainti sõnul ei ole arendaja arvestanud korterelamut ehitades krundil kehtivaid planeeringutingimusi, samuti ei pruugi maja olla ohutu tulevastele elanikele, sest seda on ehitatud ilma ehitusprojektita ning ilma omanikujärelevalveta.

„Linn ei väljasta kasutusluba planeeringunõudeid eiravale ehitisele ja ilma kasutusloata ei või elamut kasutada. Kui aga elamu või selle osa võetakse ilma loata kasutusele, siis on see seaduserikkumine, mille eest vastutab korteriomanik,“ selgitas Aint.

Kasutusloata korteri omanikule tehakse Ainti sõnul ettekirjutus, mille kohaselt tuleb eluruumide kasutamine lõpetada. Kui seda ei tehta, rakendatakse korteriomanike suhtes korduvalt sunniraha, mille suurus on 1300 eurot. Hoone seadustamine jääb aga maja igakordsete korteriomanike kohuseks ning selle tõttu võib majja kolimine viibida veel väga pikka aega.

Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjon ei nõustunud Herne 45/47 krundile uue detailplaneeringu algatamisega, millega krundi arendaja soovis seadustada varasemad planeeringutingimuste rikkumised. Kui ka Tartu linnavolikogu jõuab samale seisukohale, on tõenäoline, et hoone planeeringule vastavaks viimiseks tuleb teha ulatuslikke lammutustöid. "Maja on lubatust pikem, laiem ja ka kõrgem. Samuti ei vasta lubatule korterite arv," selgitas Aint.

Kui linn peaks nõudma hoone osalist lammutamist, peab Aint võimalikuks, et sellele järgneb kohtuprotsess ning see võib kesta aastaid. Seni on linn esitanud arendajale sunnirahanõudeid ning kuna arendaja pole neid tasunud, on need liikunud kohtutäituri kätte.

Jaak Aaviksoo: Reformierakonna rahastamisskandaal pole seotud ühe parteiga

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles ETV saates "Kahekõne", et Reformierakonda tabanud rahastamisskandaal pole vaid ühe parteiga seotud, vaid viga on süsteemis.

"Minu jaoks ei ole see Reformierakonna rahastamisskandaal, minu jaoks see on poliitika rahastamise korraldus, selle läbipaistmatus, võimalikud ja võimatud kuritarvitused, mis tõenäoliselt on aset leidnud," ütles Aaviksoo vastates küsimusele Reformierakonna rahastamisskandaali kohta.

"Eks rahastamise probleeme on vist pea kõikide erakondade puhul tõstatatud ja vist ka kõigi puhul on jäänud õhku kahtlus, et ega see päris läbipaistev ei ole ja selle läbipaistvuse suurendamine on hädatarvilik," rääkis Aaviksoo, ja tõdes, et häid lahendusi pole leitud ka pika demokraatiakogemusega välisriikides, nagu Soome või Saksamaa.

Aaviksoo rääkis, et on teinud ka valitsuse tasandil ettepanekuid olukorra parandamiseks, näiteks soovitanud, et igal erakonnal oleks valimiskampaaniaga seotud kulutuste jaoks avatud konto, kus kõik tulud ja kulud oleksid kõigile näha, kuid samas tunnistas ta, et ka seda süsteemi oleks võimalik kuritarvitada ja ideaalselt lahendust pole, kuigi ühiskond võiks võimalikke variante tähelepanelikumalt kaaluda.

"Siltide kleepimine ühele või teisele erakonnale on vajalik, kui on kuritarvitusi olnud, aga see kindlasti ei ole piisav, sest probleem on süsteemis, mitte konkreetsete erakondade konkreetsetes isikutes," märkis Aaviksoo.

Reformierakonna rahastamisskandaali keskmesse sattunud justiitsminister Kristen Michali võimalikule tagasiastumisele ei soovinud Aaviksoo hinnangut anda ja ütles, et Michal langetab oma otsuse ise.

Andrus Ansip: koostöö Kasahstaniga on arenenud transiidist kaugemale

Kasahstanis ametlikul töövisiidil viibib peaminister Andrus Ansip tõdes kohtumisel presidendi Nursultan Nazarbajevi ja peaministri Karim Massimoviga, et Eesti ja Kasahstani koostöö on arenenud transiidist kaugemale.

"Lühikese aja jooksul on meie riikidevahelised head suhted jõudnud majandussuhetesse – kaubavahetuse kasvu ja ärikontaktide tihenemiseni," ütles Ansip valitsise pressiesindaja vahendusel kohtumistel. "Nüüd on riikide vahel erinevate valdkondade arutelu laiemapõhjalisem, kuid samal ajal tehakse ka konkreetseid projekte nagu karja tõuaretus või film," ütles Ansip.

President Nazarbajev kinnitas riigi huvi Eesti pakutavate tehnoloogiate, transiidivõimaluste, sadamate ja ka laevaehituse vastu.

"Kasahstan on eesmärgiks seadnud rohelise energeetika. Siin on väga head koostööperspektiivid veeldatud gaasi kasutavate praamide ehitamiseks meie BLRT ja Kasahstani vahel," rääkis peaminister. Astana kandideerib EXPO 2017 asukohaks teemaga "Tuleviku energia".

Eesti ja Kasahstani suhted on aastate jooksul transiidiküsimustest arenenud laiemaks koostööks, suur osa on selles ka valitsuste vahelisel komisjonil, mille kolmas istung toimus 27.-28. augustil Tallinnas. Lisaks transpordi- ja transiidi valdkonnale arutatakse riikide vahel koostööküsimusi e-teenuste, põllumajandustoodete kaubanduse, karja tõuaretuse, keskkonna, küberkuritegevuse, hariduse ja teaduse valdkondades.

Eesti ja Kasahstani vahelisele koostööle on kaasa aidanud Eesti saatkond, mis avati tänavu mais Astanas.

Kasahstan on Eestile lähim partner Kesk-Aasias, riikidevahelised ärisidemed on samuti aastate jooksul teinud arengu ning kaubavahetuse käive on hüppeliselt tõusnud. Kui aastal 2009 oli Eesti ja Kasahstani vahelise kaubanduse käive ligi 35 miljonit eurot, siis järgmisel, 2010. aastal juba 146 miljonit eurot. Mullu kaubavahetus käive vähenes 126 miljoni euroni, kuid tänavu on tempo taas kiirenenud ning kuue kuu kokkuvõttes on käivet 83,5 miljonit eurot. Sealjuures on tänavuse poole aasta eksport ligi võrdne terve 2011. aasta ekspordi rahalise mahuga.

Neljapäeval avasid Eesti ja Kasahstani peaministrid pealinnas Astanas Eesti-Kasahhi äriseminari, millest võtab osa peaministrit saatev 17-liikmeline Eesti äridelegatsioon. Reedel ütleb peaminister Ansip tervitussõnad Eesti-Kasahhi äriseminaril Almatõ

Toll avastas Tallinnas illegaalsest müügikohast 900 liitrit kütust

Selle nädala alguses leidsid maksu- ja tolliameti (MTA) tollitöötajad Tallinnas kütusemüügi koha, millel puudus majandustegevuse registri registreering, ühtlasi avastasid ametnikud sealt 900 liitrit Venemaa päritolu diislikütust.

Tollitöötajad kontrollisid 3. septembril Tallinnas asuvat kütuse ebaseaduslikku müügikohta. Kontrolli käigus ilmnes, et kaubavedudega tegeleva ettevõtte territooriumil toimub Venemaa päritolu kütuse tankimine väikeautosse.

Põhja maksu- ja tollikeskuse liikuvkontrollitalituse juhataja Peeter Kõve sõnul näitab juhtum, et Venemaalt pärit veokikütus jõuab piirist kaugele ja ebaseaduslik kütusemüük on organiseeritud tegevus. „Kontrollime kindlasti kõiki vihjeid transpordiettevõtetes toimuva ebaseadusliku kütusekäitlemise kohta, et tagada turul aus konkurents ja õige maksulaekumine“ rõhutas Kõve.

Juhtumi osas alustati väärteomenetlus ebaseadusliku majandustegevuse selgitamiseks. Menetluse tulemusena võidakse ettevõtjale kohaldada rahalisi karistusi koos kauba konfiskeerimisega.

MTA on viimase kuu jooksul tabanud viiel korral Venemaalt tulnud veokite paagist väljapumbatud kütuse ebaseaduslikku käitlemist. Mõnel juhtumil on see olnud veoettevõtte äritegevuse osa, mitte autojuhtide initsiatiiv. Amet rakendab kõiki seaduslikke meetmeid sellise ebaausa ettevõtluse takistamiseks.

MTA annab Venemaale vedusid korraldavate ettevõtete rikkumiste alusel hinnangu ettevõtte usaldusväärsuse kohta ja võib teha Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile ettepaneku usaldusväärsuse kaotamise tõttu peatada rahvusvaheliste vedude korraldamine rahvusvahelise maanteevedude konventsiooni (TIR konventsiooni) alusel. See võib tähendada ettevõttele suure osa tegevuse peatumist.

Transpordiettevõtete kontrollimine sisemaal on osa MTA tegevusest kütuseturu korrastamisel. 2011. aasta aprillis kütusemüügile kehtima hakanud tagatiste süsteemi tulemusel on vedelkütuse müüjad sel aastal tasunud märgatavalt rohkem käibemaksu, samuti aitas see kaasa kütuseturul tegutsenud riiulifirmade probleemi lahendamisele. Käesoleva aasta juunis piiril tõhustatud kontrolli tulemusena on praktiliselt kadunud ka ebaseaduslikult riiki kütust toonud sõiduautod.

Salmonelloosi tõttu on haiglasse sattunud 19 inimest

Tallinnas kiirtoidurestoranis Taco Express söömas käinud inimestest on terviseameti andmetel salmonelloosi tõttu haiglasse sattunud 19 inimest.

"Meil on olemas info 19 inimese kohta, kes on salmonelloosi tõttu haiglasse sattunud," kinnitas terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri BNS-ile. Kuus juhtu on juba saanud ka laboratoorse kinnituse.

Saluri sõnul peaks praeguseks juba kõigil söögikohas nakkuse saanud inimestel olema ka haigusnähud ilmnenud. "Mõnel inimesel võib haigus mööduda kergemalt ning see põetakse arsti abita kodus läbi," selgitas Saluri ja kutsus üles sellisel juhul eriti rangelt hügieeninõudeid järgima. "Haige inimene võib ka ise nakkust edasi levitada, kui ei järgita rangeid hügieeninõudeid."

Salmonelloosipuhang sai alguse nädalavahetusel Tallinnas asuvast kiirtoidukohast Taco Express, mis on veterinaarameti nõudel praeguseks oma uksed sulgenud.

Salmonelloos on äge nakkuslik seedetrakti haigus, mille tekitajate allikaks on veised, sead, kanad, lemmikloomad ja närilised, kes võivad olla püsivad bakterikandjad. Haigustekitajad levivad fekaal-oraalsel teel ja põhiliselt haigustekitajatega saastatud toitude või vee kaudu, kuid neid võivad levitada ka haigusnähtudeta bakterikandjatest toidukäitlejad.

Salmonelloosi tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tundi pärast nakatumist. Tavaline haiguse kestvus on 4 kuni 7 päeva ja enamasti saadakse terveks ilma ravimeid võtmata.

2012. a esimesel poolaastal registreeriti Eestis 72 salmonelloosi haigusjuhtu, neist 43 juhul vajasid inimesed haiglaravi. 2011. a samal perioodil oli haigusjuhte 239.

Valitsus ei toetanud SDE lapsetoetuse tõstmise kava

pilt on illustratiivneValitsus ei toetanud neljapäeval Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) eelnõu, millega kehtestaks kõigile lastele lapsetoetuse suuruseks kuuekordne lapsetoetuse määr.

Eelnõu ei toetanud ka sotsiaal- ja rahandusministeerium, kes tegid valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Kehtiva seaduse kohaselt makstakse lapsetoetust pere esimese ja teise lapse kohta kahekordses lapsetoetuse määras, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kuuekordses lapsetoetuse määras, selgub valitsuse istungi päevakorrast. Lapsetoetuse määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 2012. aastal on lapsetoetuse määr 9,59 eurot kuus. Eelnõu rakendamine suurendaks riigi kulusid 109 miljoni euro võrra aastas.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt mullu 14. aprillil algatatud samasisulist eelnõu valitsus ei toetatud. Sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium teevad valitsusele ettepaneku mitte toeta ka seda eelnõu, kuna eelnõu seletuskirjas ei ole välja toodud lisakulu katteallikaid.

Sotsiaalministeeriumil ei ole võimalik katta 109 miljoni euro suurust iga-aastast lisakulu. Ka eelnõu mõjud on analüüsimata. Seletuskirjas on nimetatud vaid asjaolu, et seadusemuudatus puudutab 166 000 Eesti pere majanduslikku toimetulekut.

Samas ei ole ministeeriumite sõnul seletuskirjas mõjuanalüüsi, kui palju väheneb lastega perede vaesusrisk ning kuidas eelnõu mõjutab selliseid spetsiifilisi gruppe nagu ühe vanemaga kasvavad lapsed, lasterikkad pered ja teised suuremas vaesusriskis olevad pered.

Valitsuse arvamus tuleb esitada sotsiaalkomisjonile 13. septembriks.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD