EESTI UUDISED BNS

2011. aasta ID-kaardi üks turvaelementidest vajab uuendamist

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kutsub järgneva poole aasta jooksul teenindussaalidesse inimesed, kellele väljastati eelmisel aastal ID- või elamisloakaart, ning ajakohastab tasuta nende dokumendi elektroonilist osa ehk üht turvaelementi.

PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna juhataja Merike Jürilo sõnul teeb ametkond igapäevaselt tööd selle nimel, et pakkuda Eesti inimestele tehnoloogiliselt tipptasemel ID-kaardi lahendust. „Kuna tehnoloogia areneb pidevalt, kuid kord juba välja antud ID-kaart püsib oma viieaastase kehtivusaja jooksul muutumatuna, otsustasime riigi infosüsteemi ameti (RIA) ekspertide hinnangust lähtuvalt kaasajastada eelmise aasta kaartide elektroonilist osa,“ selgitas Jürilo.

RIA peadirektori asetäitja Kalle Arula sõnul selgus rutiinse ID-kaardi analüüsi käigus, et üks 2011. aasta ID-kaardi turvameetmetest vajab ajakohastamist. „ID-kaardi kasutajatel ei ole muretsemiseks põhjust. Kaart on turvaline ning kõik sellega tehtavad toimingud on usaldusväärsed. Meie hinnang puudutab vaid ühte ID-kaardi mitmetest turvameetmetest, millest ülejäänud on jätkuvalt tipptasemel. Piltlikult võiks olukorda võrrelda turvauksega, millel on mitu lukku ning näeme vajadust üht nendest uuendada. Kuna teised lukud on jätkuvalt kvaliteetsed, ei ole ka ukse murdmine võimalik,“ selgitas Arula.

Tema sõnul on oluline mõista, et turvalisus ei ole püsiv seisund vaid eesmärk, mille nimel tuleb pidevalt tööd teha. „ID-kaart on meid edukalt teeninud üle kümne aasta, mis on IT-maailmas väga pikk aeg. Nende aastate jooksul ei ole keegi suutnud kaarti elektrooniliselt kuritarvitada ning selleks, et ID-kaardi süsteemi ei saaks kahjustada ka kahe või viie aasta pärast, analüüsime pidevalt võimalikke tulevikuriske ning soovitame nende ennetamiseks alati kõige kindlamaid lahendusi,“ ütles Arula.

2011. aasta ID- ja elamisloakaarte on alates reedest võimalik tasuta uuendada kõigis PPA teenindussaalides üle Eesti. PPA saadab järgnevatel kuudel kaardiomanikele ka e-kirja ja tavaposti teel personaalsed kutsed dokumendi uuendamiseks. Esmalt saadetakse kutsed inimestele, kes on kaarti kõige sagedamini elektrooniliselt kasutanud. Vähemalt ühe korra on 2011. aastal väljastatud ID- või elamisloakaarti elektrooniliselt kasutanud ligi 40 000 inimest, kokku väljastati eelmisel aastal ligi 120 000 kaarti.

Merike Jürilo hinnangul ei ole ID-kaardi viieaastase kehtivusaja lühendamine mõistlik, kuid üha kiiremini areneva tehnoloogiavaldkonna tõttu võib PPA ka tulevikus kasutada võimalust varem väljastatud kaartide elektrooniliseks uuendamiseks nende kehtivusaja jooksul.

„Heaks näiteks sellest, kuidas maailmas teadmised turbe tagamisest pidevalt täienevad, on augusti lõpus krüptoloogia konverentsil „Crypto 2012“ esitletud teadustöö, milles puudutatud standardeid kasutab ka meie ID-kaart. Antud uurimistöö ei andnud küll meetodeid Eesti ID-kaardi kahjustamiseks, kuid näitab, kui oluline on pidev koostöö tehnoloogia arengute jälgimisel ning nende mõjudega arvestamisel,“ lisas Kalle Arula.

Merike Jürilo tuletas meelde, et ID-kaart on täpselt nii turvaline, kui turvaliselt seda kasutatakse, mistõttu on jätkuvalt oluline järgida elementaarseid turvanõudeid. „Ärge andke oma kaarti ega selle PIN-koode võõraste kätte ega kirjutage PIN-koodi kaardi peale või hoidke neid rahakotis koos. Samuti tuleks kaart pärast kasutamist lugejast eemaldada.“

Soovi korral võib iga eelmisel aastal ID-kaardi saanud inimene alates reedestt talle sobival ajal pöörduda PPA teenindussaali oma kaardi uuendamiseks, PPA kutse ei ole selleks vajalik. Informatsiooni teenindussaalide asukohtadest ning lahtiolekuaegadest saab PPA kodulehelt www.politsei.ee või infonumbrilt 612 3000.

2011. aastal ID- või elamisloakaardi saanud inimesed, kes seda elektrooniliselt ei kasuta, võivad dokumendi uuendamisest loobuda. 2013. aasta märtsis peatatakse uuendamata jäetud kaartide sertifikaadid ning elektrooniliselt neid kuni kaardi uuendamiseni enam kasutada ei saa, kuid isikut tõendava dokumendina kehtivad kaardid edasi.

Tartusse ebaseaduslikult rajatud maja võib oodata osaline lammutamine

Tartu linnavalitsus soovitab inimestel hoiduda korteri ostmisest Herne 45 asuvasse majja, kuna tegemist on ebaseadusliku ehitisega, mida võib oodata tulevikus osaline lammutamine.

Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja Andres Ainti sõnul ei ole arendaja arvestanud korterelamut ehitades krundil kehtivaid planeeringutingimusi, samuti ei pruugi maja olla ohutu tulevastele elanikele, sest seda on ehitatud ilma ehitusprojektita ning ilma omanikujärelevalveta.

„Linn ei väljasta kasutusluba planeeringunõudeid eiravale ehitisele ja ilma kasutusloata ei või elamut kasutada. Kui aga elamu või selle osa võetakse ilma loata kasutusele, siis on see seaduserikkumine, mille eest vastutab korteriomanik,“ selgitas Aint.

Kasutusloata korteri omanikule tehakse Ainti sõnul ettekirjutus, mille kohaselt tuleb eluruumide kasutamine lõpetada. Kui seda ei tehta, rakendatakse korteriomanike suhtes korduvalt sunniraha, mille suurus on 1300 eurot. Hoone seadustamine jääb aga maja igakordsete korteriomanike kohuseks ning selle tõttu võib majja kolimine viibida veel väga pikka aega.

Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjon ei nõustunud Herne 45/47 krundile uue detailplaneeringu algatamisega, millega krundi arendaja soovis seadustada varasemad planeeringutingimuste rikkumised. Kui ka Tartu linnavolikogu jõuab samale seisukohale, on tõenäoline, et hoone planeeringule vastavaks viimiseks tuleb teha ulatuslikke lammutustöid. "Maja on lubatust pikem, laiem ja ka kõrgem. Samuti ei vasta lubatule korterite arv," selgitas Aint.

Kui linn peaks nõudma hoone osalist lammutamist, peab Aint võimalikuks, et sellele järgneb kohtuprotsess ning see võib kesta aastaid. Seni on linn esitanud arendajale sunnirahanõudeid ning kuna arendaja pole neid tasunud, on need liikunud kohtutäituri kätte.

Jaak Aaviksoo: Reformierakonna rahastamisskandaal pole seotud ühe parteiga

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles ETV saates "Kahekõne", et Reformierakonda tabanud rahastamisskandaal pole vaid ühe parteiga seotud, vaid viga on süsteemis.

"Minu jaoks ei ole see Reformierakonna rahastamisskandaal, minu jaoks see on poliitika rahastamise korraldus, selle läbipaistmatus, võimalikud ja võimatud kuritarvitused, mis tõenäoliselt on aset leidnud," ütles Aaviksoo vastates küsimusele Reformierakonna rahastamisskandaali kohta.

"Eks rahastamise probleeme on vist pea kõikide erakondade puhul tõstatatud ja vist ka kõigi puhul on jäänud õhku kahtlus, et ega see päris läbipaistev ei ole ja selle läbipaistvuse suurendamine on hädatarvilik," rääkis Aaviksoo, ja tõdes, et häid lahendusi pole leitud ka pika demokraatiakogemusega välisriikides, nagu Soome või Saksamaa.

Aaviksoo rääkis, et on teinud ka valitsuse tasandil ettepanekuid olukorra parandamiseks, näiteks soovitanud, et igal erakonnal oleks valimiskampaaniaga seotud kulutuste jaoks avatud konto, kus kõik tulud ja kulud oleksid kõigile näha, kuid samas tunnistas ta, et ka seda süsteemi oleks võimalik kuritarvitada ja ideaalselt lahendust pole, kuigi ühiskond võiks võimalikke variante tähelepanelikumalt kaaluda.

"Siltide kleepimine ühele või teisele erakonnale on vajalik, kui on kuritarvitusi olnud, aga see kindlasti ei ole piisav, sest probleem on süsteemis, mitte konkreetsete erakondade konkreetsetes isikutes," märkis Aaviksoo.

Reformierakonna rahastamisskandaali keskmesse sattunud justiitsminister Kristen Michali võimalikule tagasiastumisele ei soovinud Aaviksoo hinnangut anda ja ütles, et Michal langetab oma otsuse ise.

Andrus Ansip: koostöö Kasahstaniga on arenenud transiidist kaugemale

Kasahstanis ametlikul töövisiidil viibib peaminister Andrus Ansip tõdes kohtumisel presidendi Nursultan Nazarbajevi ja peaministri Karim Massimoviga, et Eesti ja Kasahstani koostöö on arenenud transiidist kaugemale.

"Lühikese aja jooksul on meie riikidevahelised head suhted jõudnud majandussuhetesse – kaubavahetuse kasvu ja ärikontaktide tihenemiseni," ütles Ansip valitsise pressiesindaja vahendusel kohtumistel. "Nüüd on riikide vahel erinevate valdkondade arutelu laiemapõhjalisem, kuid samal ajal tehakse ka konkreetseid projekte nagu karja tõuaretus või film," ütles Ansip.

President Nazarbajev kinnitas riigi huvi Eesti pakutavate tehnoloogiate, transiidivõimaluste, sadamate ja ka laevaehituse vastu.

"Kasahstan on eesmärgiks seadnud rohelise energeetika. Siin on väga head koostööperspektiivid veeldatud gaasi kasutavate praamide ehitamiseks meie BLRT ja Kasahstani vahel," rääkis peaminister. Astana kandideerib EXPO 2017 asukohaks teemaga "Tuleviku energia".

Eesti ja Kasahstani suhted on aastate jooksul transiidiküsimustest arenenud laiemaks koostööks, suur osa on selles ka valitsuste vahelisel komisjonil, mille kolmas istung toimus 27.-28. augustil Tallinnas. Lisaks transpordi- ja transiidi valdkonnale arutatakse riikide vahel koostööküsimusi e-teenuste, põllumajandustoodete kaubanduse, karja tõuaretuse, keskkonna, küberkuritegevuse, hariduse ja teaduse valdkondades.

Eesti ja Kasahstani vahelisele koostööle on kaasa aidanud Eesti saatkond, mis avati tänavu mais Astanas.

Kasahstan on Eestile lähim partner Kesk-Aasias, riikidevahelised ärisidemed on samuti aastate jooksul teinud arengu ning kaubavahetuse käive on hüppeliselt tõusnud. Kui aastal 2009 oli Eesti ja Kasahstani vahelise kaubanduse käive ligi 35 miljonit eurot, siis järgmisel, 2010. aastal juba 146 miljonit eurot. Mullu kaubavahetus käive vähenes 126 miljoni euroni, kuid tänavu on tempo taas kiirenenud ning kuue kuu kokkuvõttes on käivet 83,5 miljonit eurot. Sealjuures on tänavuse poole aasta eksport ligi võrdne terve 2011. aasta ekspordi rahalise mahuga.

Neljapäeval avasid Eesti ja Kasahstani peaministrid pealinnas Astanas Eesti-Kasahhi äriseminari, millest võtab osa peaministrit saatev 17-liikmeline Eesti äridelegatsioon. Reedel ütleb peaminister Ansip tervitussõnad Eesti-Kasahhi äriseminaril Almatõ

Toll avastas Tallinnas illegaalsest müügikohast 900 liitrit kütust

Selle nädala alguses leidsid maksu- ja tolliameti (MTA) tollitöötajad Tallinnas kütusemüügi koha, millel puudus majandustegevuse registri registreering, ühtlasi avastasid ametnikud sealt 900 liitrit Venemaa päritolu diislikütust.

Tollitöötajad kontrollisid 3. septembril Tallinnas asuvat kütuse ebaseaduslikku müügikohta. Kontrolli käigus ilmnes, et kaubavedudega tegeleva ettevõtte territooriumil toimub Venemaa päritolu kütuse tankimine väikeautosse.

Põhja maksu- ja tollikeskuse liikuvkontrollitalituse juhataja Peeter Kõve sõnul näitab juhtum, et Venemaalt pärit veokikütus jõuab piirist kaugele ja ebaseaduslik kütusemüük on organiseeritud tegevus. „Kontrollime kindlasti kõiki vihjeid transpordiettevõtetes toimuva ebaseadusliku kütusekäitlemise kohta, et tagada turul aus konkurents ja õige maksulaekumine“ rõhutas Kõve.

Juhtumi osas alustati väärteomenetlus ebaseadusliku majandustegevuse selgitamiseks. Menetluse tulemusena võidakse ettevõtjale kohaldada rahalisi karistusi koos kauba konfiskeerimisega.

MTA on viimase kuu jooksul tabanud viiel korral Venemaalt tulnud veokite paagist väljapumbatud kütuse ebaseaduslikku käitlemist. Mõnel juhtumil on see olnud veoettevõtte äritegevuse osa, mitte autojuhtide initsiatiiv. Amet rakendab kõiki seaduslikke meetmeid sellise ebaausa ettevõtluse takistamiseks.

MTA annab Venemaale vedusid korraldavate ettevõtete rikkumiste alusel hinnangu ettevõtte usaldusväärsuse kohta ja võib teha Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile ettepaneku usaldusväärsuse kaotamise tõttu peatada rahvusvaheliste vedude korraldamine rahvusvahelise maanteevedude konventsiooni (TIR konventsiooni) alusel. See võib tähendada ettevõttele suure osa tegevuse peatumist.

Transpordiettevõtete kontrollimine sisemaal on osa MTA tegevusest kütuseturu korrastamisel. 2011. aasta aprillis kütusemüügile kehtima hakanud tagatiste süsteemi tulemusel on vedelkütuse müüjad sel aastal tasunud märgatavalt rohkem käibemaksu, samuti aitas see kaasa kütuseturul tegutsenud riiulifirmade probleemi lahendamisele. Käesoleva aasta juunis piiril tõhustatud kontrolli tulemusena on praktiliselt kadunud ka ebaseaduslikult riiki kütust toonud sõiduautod.

Salmonelloosi tõttu on haiglasse sattunud 19 inimest

Tallinnas kiirtoidurestoranis Taco Express söömas käinud inimestest on terviseameti andmetel salmonelloosi tõttu haiglasse sattunud 19 inimest.

"Meil on olemas info 19 inimese kohta, kes on salmonelloosi tõttu haiglasse sattunud," kinnitas terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri BNS-ile. Kuus juhtu on juba saanud ka laboratoorse kinnituse.

Saluri sõnul peaks praeguseks juba kõigil söögikohas nakkuse saanud inimestel olema ka haigusnähud ilmnenud. "Mõnel inimesel võib haigus mööduda kergemalt ning see põetakse arsti abita kodus läbi," selgitas Saluri ja kutsus üles sellisel juhul eriti rangelt hügieeninõudeid järgima. "Haige inimene võib ka ise nakkust edasi levitada, kui ei järgita rangeid hügieeninõudeid."

Salmonelloosipuhang sai alguse nädalavahetusel Tallinnas asuvast kiirtoidukohast Taco Express, mis on veterinaarameti nõudel praeguseks oma uksed sulgenud.

Salmonelloos on äge nakkuslik seedetrakti haigus, mille tekitajate allikaks on veised, sead, kanad, lemmikloomad ja närilised, kes võivad olla püsivad bakterikandjad. Haigustekitajad levivad fekaal-oraalsel teel ja põhiliselt haigustekitajatega saastatud toitude või vee kaudu, kuid neid võivad levitada ka haigusnähtudeta bakterikandjatest toidukäitlejad.

Salmonelloosi tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tundi pärast nakatumist. Tavaline haiguse kestvus on 4 kuni 7 päeva ja enamasti saadakse terveks ilma ravimeid võtmata.

2012. a esimesel poolaastal registreeriti Eestis 72 salmonelloosi haigusjuhtu, neist 43 juhul vajasid inimesed haiglaravi. 2011. a samal perioodil oli haigusjuhte 239.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD