Afganistanis jala kaotanud sõdurile ei määratud puuet

Sotsiaalkindlustusamet tunnistas terveks neli Afganistanis raskelt haavata saanud kaitseväelast põhjendusega, et noored mehed tulevad proteesiga liikudes nii hästi toime, kirjutas Eesti Päevaleht.

Afganistanis võidelnud kaitseväelane Priit (tegelik nimi toimetusele teada – toim) kaotas oma viimaseks jäänud missioonil ühe jala ning sai raskeid vigastusi teisele jalale. Vigastuste tõttu lõppenud sõjaväelaskarjääri järel on Priidul aidanud igapäevast elu elada töövõimetuspension ja puudetoetus.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määrab puude tähtajaliselt ja seda tuleb perioodiliselt uuesti taotleda. Möödunud aasta sügisel puudetaotlust taotledes sai Priit sotsiaalkindlustusametist eitava vastuse. SKA-s peetud vaidlusest selgus, et talle oli puue jäetud määramata selle tõttu, kuidas ta ekspertiisitaotluses oma toimetulekut kirjeldas.

„Tugikeskuse andmetel on sotsiaalkindlustusameti poolt määratavast puude raskusastmest ilma jäänud neli teenistuses püsivat raskeid kehavigastusi saanud isikut,” ütles kaitseväe tugikeskuse meditsiiniohvitser kapten Ivi Prits.

Tema andmetel on ühe juhtumi puhul vastus sõnastatud järgnevalt: „...otsustab: lähtuvalt igapäevasest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest isikul puuet ei esine ning lisakulusid ei tuvastata.“ Tugikeskuse seisukoht on ühene, et raskeid tervisekahjustusi saanud isiku puudeastmest ilmajätmine ei ole õiglane.

Ekspertarst Andres Mesila sõnas, et tööealisel inimesel võetakse puude tuvastamisel arvesse, kuidas inimene tuleb toime kompenseeritult, see tähendab abivahendeid, kõrvalabi või ravimeid kasutades. Seejuures arvestatakse nii ekspertarsti kui ka inimese enda hinnangut toimetulekule.

„Amputeeritud alajäseme korral hinnatakse, kuidas inimene tuleb kompenseeritult toime liikumisega. Kui inimene liigub kompenseeritult raskustega või suurte raskustega või ei suuda vaatamata kompenseerimisele üldse liikuda, siis on tegemist puudega. Kui inimene liigub kompenseeritult väheste raskustega või ei esine tal liikumisel raskusi, siis puuet ei tuvastata,“ selgitas ta.

Eesti puuetega inimeste koja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme sõnul juhtub sageli, et inimesed unustavad taotluses midagi märkimata või hindavad end üle. „Unustatakse märkida, et mingi tegevus käib valu ja vaevaga. Taotlus käib ainult paberil, inimene komisjoni ette ei lähe ja siis võibki juhtuda, et kui taotlus pole kirjutatud piisavalt selgelt, puuet ei määrata,“ sõnas Haukanõmm.

Ta rõhutas, et puude määramisel on oluline, mil moel inimene kirjeldab seda, kuidas ta tuleb abivahendeid kasutades toime. „Kui inimesel on hea protees ja see kompenseerib nii palju, et tal pole viiendale korrusele kõndimisega probleemi, siis tal pole puuet,“ ütles Haukanõmm Päevalehele.