Korduvatest meeldetuletustest hoolimata pole kohtus erisuguste kuritegude eest süüdi mõistetud endine julgeolekuametnik Hermann Simm ja poliitik Villu Reiljan Eesti riigilt saadud aumärke reaalselt tagastanud, kirjutab Õhtuleht.

President Toomas Hendrik Ilves otsustas 2010. aasta mai lõpus võtta kuriteos süüdi mõistetud Rahvaliidu eksjuhilt ja endiselt keskkonnaministrilt Reiljanilt teenetemärgid: talle 2002. aastal antud Riigivapi neljanda klassi teenetemärgi ja 2006. aastal antud Valgetähe teise klassi teenetemärgi. Riigireetur Simmilt hakkas presidendi kantselei talle antud Valgetähe IV klassi teenetemärki tagasi nõudma 2009. aasta kevadel.

Presidendi nõuniku Toomas Sildami sõnul pole kumbki mees seni oma aumärke füüsilisel kujul tagastanud. Juriidiliselt nad end teenetemärkide kavalerideks tituleerida ei saa.

Pistise nõudmises Eesti kohtutes lõplikult süüdi mõistetud Reiljan on teenetemärkide presidendi kantseleile mitte tagastamist põhjendanud väitega, et ta ei kannagi neid üldse ja pealegi ei saanud ta neid mitte Ilveselt, vaid president Arnold Rüütlilt, nüüdselt Rahvaliidu auesimehelt. Simmilt teenetemärgi tagasisaamine on takerdunud seetõttu, et Simm kannab vanglakaristust.

Teenetemärki pole seni tagastanud ka seda koos Eestit okupeerinud riigi sümboolikaga kandnud soomlane Risto Teinonen, kes sai selle skautluse edendamise eest president Lennart Merilt. Teinonen on varem öelnud, et temalt ei saa Maarjamaa risti keegi ära võtta, sest ta on selle juba ära kinkinud, väidetavalt oma emale.

Ainsana on oma Kotkaristi IV klassi teenetemärgi tagastanud endine Lõuna ja Ida politseiprefekt Aivar Otsalt, kellele Tartu maakohus 2009. aasta suvel mõistis kokkuleppemenetluse korras erinevate kuritegude eest karistuseks kolm aastat tingimisi vangistust.

Teenetemärkide seaduse järgi võib president isikult otsustada teenetemärgi ära võtta, kui on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises, või saavad teatavaks enne teenetemärgi andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei oleks isikule teenetemärki antud, või isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise. Isik, kellelt president on oma otsusega teenetemärgi ära võtnud, peab selle tagastama presidendi kantseleile.

Reedeks ei olnud veel selgunud, mis põhjustas Tallinna kiirtoidurestoranist Taco Express alguse saanud salmonelloosipuhangu, kuni asjaolude selgumiseni jääb toidukoht suletuks.

Restoranis kasutatud tooraine, Hiina päritolu linnulihakuubikute laboratoorsete uuringute tulemused selguvad esmaspäeval. "Töötajatelt võetud proovide tulemused ei ole veel selgunud, kuid kui ka need osutuvad puhasteks, jääb veel sekundaarse saastumise võimalus," rääkis veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel BNS-ile.

Pärteli sõnul leiti restoranis toidu käitlemisel mitmeid rikkumisi ning restoran jääb suletuks kuni salomenelloosipuhangu põhjuste selgumiseni ning leitud rikkumiste kõrvaldamiseni. "Kui asjaolud on selgunud, saab rääkida ka võimalikest sanktsioonidest," nentis Pärtel võimalikule restorani ootavale rahatrahvile viidates.

Taco Expressist nädalavahetusel alguse saanud salmonelloosipuhangu tõttu on haiglasse sattunud 19 inimest.

Salmonelloos on äge nakkuslik seedetrakti haigus, mille tekitajate allikaks on veised, sead, kanad, lemmikloomad ja närilised, kes võivad olla püsivad bakterikandjad. Haigustekitajad levivad fekaal-oraalsel teel ja põhiliselt haigustekitajatega saastatud toitude või vee kaudu, kuid neid võivad levitada ka haigusnähtudeta bakterikandjatest toidukäitlejad.

Salmonelloosi tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tundi pärast nakatumist. Tavaline haiguse kestvus on 4 kuni 7 päeva ja enamasti saadakse terveks ilma ravimeid võtmata.

2012. a esimesel poolaastal registreeriti Eestis 72 salmonelloosi haigusjuhtu, neist 43 juhul vajasid inimesed haiglaravi. 2011. a samal perioodil oli haigusjuhte 239.

Tänavu jaanuaris inimelu nõudnud naabrite tüli viis lõpuks kohtu ette vaid ühe mehe, kes peab karistuseks kandma alla kaheaastase vangistuse.

Kui algselt esitas prokuratuur süüdistuse kahele mehele, 1989. aastal sündinud Alekseile ja Raulile, süüdistades neist esimest tapmises ja kehalises väärkohtlemises ning teist kehalises väärkohtlemises, siis süüdimõistvat lahendit kuulis vaid Aleksei ja sedagi märksa kergema paragrahvi järgi.

Nimelt loobus prokuratuur Rauli süüdistamisest ja kohtul ei jäänud seega muud üle, kui mees neljapäeval õigeks mõista. Aleksei osas aga muutis prokurör tapmissüüdistuse ümber surma põhjustamiseks ettevaatamatusest, ühtlasi avaldasid menetluspooled valmisolekut lahendada süüasi kokkuleppemenetluses. Tartu maakohus kinnitaski neljapäeval kokkuleppe, mille järgi peab Aleksei kandma ettevaatamatusest surma põhjustamise ning kehalise väärkohtlemise eest ühe aasta ja kümne kuu  pikkuse vangistuse.

Aleksei karistusaja alguseks luges kohus tänavu 16. jaanuari, kui politsei mehe kinni pidas ja ta ka vahi alla võeti.

Eeluurimisel kogutud andmetel said traagilised sündmused alguse 14. jaanuari õhtul, kui Kaunase puiesteel asuva maja ühes korteris pidutsenud noormeeste lärmamine hakkas häirima teise korteri elanikke. Esmalt otsustasid lärmi tõttu pahased elanikud pidutsejate korterist voolu välja lülitada, kui aga pidulised läksid elektri kadumise asjaolusid uurima, said kaks osapoolt trepikojas kokku ja puhkes tüli.

Eelnevalt lärmi põhjustanud Aleksei ja Raul ründasid uurimisandmetel naaberkorterist väljunud kaht meest, pekstes nad jõhkralt läbi, seisis algses süüdistuses. Üks kannatanutuest suri hiljem, teine sai vigastada, kuid tema vigastused ei olnud eluohtlikud.

Politsei pidas Aleksei ja Rauli otse sündmuskohal kinni ning kohus võttis Aleksei eeluurimise ajaks vahi alla.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed Lauri Laasi ja Priit Toobal teatasid reedel, et jätkavad oma tööd riigikogus hoolimata prokuratuuri taotlusest võtta neilt süüdistuse esitamiseks saadikupuutumatus.

Laasi ja Toobal kinnitasid BNS-ile saadetud teates, et ei nõustu neile esitatud kahtlustustega ning kavatsevad kohtuvaidluses seista tõe välja selgitamise eest.

Ühtlasi märkisid nad, et prokuratuur vajab ilmselgelt mingi süüdistuse kohtusse viimist, sest põhjus, miks Keskerakonna peakontorit massiliste jõududega läbi otsiti, oli väljamõeldis ja sellega polnud midagi peale hakata.

Riigi peaprokurör Norman Aas esitas reedel õiguskantslerile taotluse teha riigikogule ettepanek anda nõusolek keskerakondlastelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja nende suhtes süüdistusakti koostamiseks seoses niinimetatud Ivor Onksioni süüasjaga.

Riigiprokuratuur soovib esitada riigikogu liikmetele Priit Toobalile ja Lauri Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises selles, et nad kallutasid endist erakonnakaaslast Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Euroopa Komisjoni Eesti esindust juhtiva Hannes Rummi e-posti kontole ja edastama neile seal olevad e-kirjad.

Lisaks soovib riigiprokuratuur esitada süüdistuse Priit Toobalile dokumendi võltsimises selles, et ta võltsis Eesti Keskerakonna viit kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad tegelikkuses mitteasetleidnud sularahaannetusi kokku summas 11 030,28 eurot.

Samuti soovib riigiprokuratuur esitada süüdistuse Toobalile erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumises selles, et ta võttis võltsitud kassa sissetuleku orderite alusel erakonnale vastu sularaha summas 11 030,28 eurot, kuigi sissetuleku orderites ja nende alusel koostatud annetuste registris füüsiliste isikute sularahaannetustena kajastatud raha tegelik päritolu ei ole teada.

Seoses Toobali kui erakonna juhtivtöötaja ja pädeva esindaja tegevusega on kahtlustatav ka juriidiline isik MTÜ Eest Keskerakond.