Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on arstide 20-protsendiline ning õdede ja hooldajate 40-protsendiline palganõudmine ebarealistlik, mis on pigem tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust hävitav.

Möödunud aastal nõudsid arstid kollektiivlepingu üle läbi rääkides arstidele 20-protsendilist ning õdedele ja hooldajatele 40-protsendilist palgatõusu.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles BNS-ile, et selline nõudmine on ebarealistlik. „Kui arvestada, et üks protsent palgatõusu on suurusjärgus 2,5 miljonit eurot, on selge, et selline nõudmine ei saa olla tõsiseltvõetav,“ sõnas ta. „Tervishoiusüsteem peab olema jätkusuutlik ja selline nõudmine on pigem jätkusuutlikkust hävitav.“

Tema hinnangul tuleb lisaks palgatõusule anda patsientidele ka kindlustunne, et arsti juurde on võimalik saada. „Kui me jaotame kogu maksuraha palgatõusuks, väheneb oluliselt arstiabi kättesaadavus ja sellega ei saa kuidagi nõustuda. Samuti on vajadus uute raviteenuste ning ravimite järele,“ tõdes minister. „Ehk kõik kokku tähendabki seda, et lisaraha vajavad kõik ravikindlustuse kuluread ja haigekassa nõukogu ülesanne on seda kõike ka tagada.“

Kui arstide liit on pakkunud, et palgatõusu võiks osaliselt katta haigekassa jaotamata kasumi arvelt, siis sotsiaalministri sõnul on seda niikuinii kavas teha.

„Isegi kui võtta kogu seaduses lubatud jaotamata tulem kasutusele, ei võimaldaks see tõsta palku 20-40 protsenti ja järgmisteks aastateks tähendaks selline otsus väga suurt puudujääki ravikindlustuse eelarves,“ tõdes Pevkur.

Eesti Arstide Liidu volikogu otsustas korraldada koos Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliiduga tervishoiutöötajate streigi, tööseisak on kavas korraldada oktoobris. Arstide Liidu teatel on streigi peaeesmärk arstide ja õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.

Volikogu võttis eesmärgiks kollektiivlepingu sõlmimise arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks ja töötingimuste parandamiseks, eriarstide ja õendus- ja hooldustöötajate töökoormuse standardite kehtestamise ja muudatuste algatamise tervishoiusüsteemis, millega suurendatakse rahastamist, parandatakse arstiabi kättesaadavust ja määratletakse, kes vastutab Eestis tervishoiusüsteemi toimimise eest.

Arstide liidu president Andres Kork ütles, et sotsiaalminister ja haiglate liit on keeldunud sisulistest kollektiivlepingu läbirääkimistest ja lepitusmenetlus lõppes eriarvamuste protokolliga.

Arstide liidu volikogu moodustas streigi korralduskomitee, tööseisakut planeeritakse alustada oktoobris, peatades esmalt plaanilise ambulatoorse töö Tallinna ja Tartu haiglates, teatas kutseliit. Kiirabi, erakorralise meditsiini ja intensiivravi osakonnad töötavad täies mahus, samuti ei peatata tööd sünnitusabis, rasedate, laste ja onkoloogiliste haigete ravis.

Meditsiinitöötajad kavandasid valdkonnastreiki viimati 2006. aastal, kuid siis jäi streik ära. Meditsiinitöötajad osalesid tänavu kevadel ka toetusstreigis õpetajate palganõudmise toetuseks. Tervishoiuasutustes oli streikijaid üle 4000.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna töötajad avastasid kriminaalmenetluste käigus kaks Tartus tegutsevat isikute gruppi, kes müüsid kahtlustuse kohaselt erinevate osaühingute kaudu suurtele hulgimüügifirmadele kokku ligi 3500 tonni suhkrut, jättes sellelt tasumata veidi üle 650 000 euro käibemaksu.

Ameti praeguseks kogutud tõendite põhjal müüsid grupid suhkrut tänavu aprillist kuni juulini.

Kahtlustuse kohaselt soetasid isikute grupid suhkrut näiliselt ostu-müügiahelasse kaasatud ja nende kontrolli all olevatelt osaühingutelt, mille kaudu osteti suhkrut Lätist ja Leedust nullprotsendise käibemaksumääraga. Eesti-sisesel edasimüügil tekkis käibemaksu tasumise kohustus, kuid gruppide kontrolli all olevad ettevõtted jätsid käibemaksu riigile tasumata. See võimaldas konkurentsieelise saamiseks käibemaksuosa, see tähendab 20 protsendi sees hinnaga manipuleerida ja järelejääva osa kriminaaltuluna kasseerida, teatas maksuhaldur.

Nende kriminaalmenetluste käigus on praeguseks eeluurimiskohtuniku loal vahistatud neli inimest, kokku on kahtlustatavana üle kuulatud üheksa inimest. Enamik neist on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude, sealhulgas kelmuste eest.

Kriminaalmenetlused on alustatud karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb maksude maksmisest kõrvalehoidumist suures ulatuses. Süüdimõistmisel saab kohus kuriteo toimepanemise eest karistuseks määrata rahalise karistuse või karistada kuni kolmeaastase vangistusega.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna Lääne talituse juhataja Peeter Paisuotsa sõnul jälgib uurimisosakond koostöös teiste ameti järelevalveüksustega järjepidevalt maksude valdkonnas toimuvat, kuna ameti üks prioriteet on ettevõtete seas ausa konkurentsi tagamine maksude deklareerimise ja õiges mahus tasumise kaudu.

"Meie ülesanne on olla kursis uute skeemidega ja tõkestada organiseeritud maksukuritegusid. Sellised detailselt väljatöötatud ja hästi konspireeritud tegevused suure kriminaaltulu teenimise eesmärgil nõuavad kõigi kriminaalmenetluslike võimaluste kasutamist ning hästitoimivat rahvusvahelist koostööd," lausus Paisuots.

Kirjutav meedia mainis augustis Eesti suuremate omavalitsuste juhtidest taas kõige sagedamini Keskerakonna esimeest ja Tallinna linnapead Edgar Savisaart, kellest ilmus 370 uudist või artiklit.

BNS-i Gruppi kuuluva ETA Monitooringu andmetel oli omavalitsusjuhtidest mais mainimiste arvu järgi teisel kohal Rakvere ametist lahkunud linnapea Andres Jaadla, keda mainiti 82 uudises või artiklis.

Tartu reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse leidis augustis meedias mainimist 57 korral, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi 45 korral ja Võru reformierakondlasest linnapea Jüri Kaver 25 korral.

18 korda ületas augustis uudisekünnise Kohtla-Järve keskerakondlasest linnapea Jevgeni Solovjov, 16 korda Jõgeva reformierakondlasest linnapea Kalmer Lain, 12 korda Paide IRL-i kuuluv linnapea Kaido Ivask, Kuressaare reformierakondlasest linnapea Mati Mäetalu ning Narva keskerakondlasest linnapea Tarmo Tammiste.

Jõhvi reformierakondlasest vallavanem Tauno Võhmar jõudis augustis uudistesse 10 korral.

Teised omavalitsusjuhid leidsid uudistes ja artiklites mainimist vähem kui kümnel korral.

ETA Monitooringu ülevaade arvestab eesti- ja venekeelset trükimeediat, uudisteagentuuri BNS ja suuremaid võrguväljaandeid, arvestatud ei ole linna-, linnaosa- ja vallalehtedes ilmunud artikleid. Samuti ei kajasta ülevaade omavalitsusjuhtide mainimist televisioonis ja raadios.

Majandussurutise aastatel on sagenenud juhtumid, kus liiklusõnnetuse korral eelistab kannatanu sõiduki remondile sularaha, samuti eelistavad mõned kindlustusseltsid remondiarve tasumise asemel maksta autoomanikule hüvitist, kirjutab Postimees.

Selline käitumine toob Eesti teedele aga puudulikult taastatud sõidukid, mis võivad olla liikluses ohtlikud. „Kui avariisse sattunud auto omanikule anda raha, siis ta kipub tegema vaid esmatarvilikud kulutused. Turvapatjade ja teiste turvaelementide taastamine jäetakse tihti tegemata,“ rääkis Mart Jesse Eesti Liikluskindlustuse Fondist. Ta tõi näite: autole tekitatud kahju taastamiseks kulub 2000 eurot, aga üle poole selle summast võivad maksta turvavahendid.

„Inimene mõtleb, et lisaks autoremondile tahaks reisile ka minna, ja jätab turvavahendid taastamata. Ja nii tuleb liiklusse ebaturvaline auto,“ selgitas ta. Kui aga sellisena taastatud sõiduk peaks müüki minema, ei räägita ostjale, kuidas auto on taastatud.

Jesse sõnul on viimastel aastatel hakanud murenema 1990-ndatel Eesti kindlustussektori poolt omaks võetud praktika hüvitada eelistatult remondiarveid – ka mõned kindlustusandjad on hakanud eelistama rahalist hüvitamist. Masu ajal muutus selline käitumine kindlustusseltsides isegi selgeks trendiks, sest nii tundus kasulik mõlemale poolele.

Praegu valmistatakse ette uut liikluskindlustuse seadust, mis kohustaks kindlustusandjaid eelistama kahju hüvitamisel sõiduki remontimist, kahju rahaline hüvitamine oleks lubatud vaid erandkorras. Jesse peab sellist muudatust igati põhjendatuks.

Rahandusministeeriumist öeldi, et ka praegu kehtiva seaduse kohaselt peab kindlustusandja tegelikult eelistama sõiduki remonttööde tegemist. Rahaline hüvitamine on ette nähtud sõiduki hävimise korral või kui kindlustusandja ja kannatanu ei saa omavahel kokkuleppele, kuidas sõiduki taastusremont tehakse.

Ka rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe möönis, et rahalise hüvitamise osakaal on viimastel aastatel pidevalt tõusnud.

Ministeerium on küll skeemitamisest häiritud, kuid Aasmäe ei soovinud välja tuua ühegi seltsi nime, kus suunatakse kliente eelistama rahalist hüvitist. Kuna inimesel on seaduslik õigus nõuda sularaha ja selts on kohustatud raha välja maksma, siis ei saa Aasmäe sõnul seltse süüdistada, kirjutab Postimees.