Harju maakohus hakkab oktoobri keskel arutama Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kaebust Põhja prefektuuri otsuse peale määrata talle väidetava kiiruseületamise eest väärteokaristus.

Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Otsa sõnul arutab kohus Savisaare kaebust 16. oktoobril.

Savisaart esindav vandeadvokaat Indrek Sirk ei soovinud enne kohtuistungi algust BNS-ile kommenteerida, mida Savisaar konkreetselt politsei väärteootsuse juures vaidlustab. "Vaidlused toimuvad ikka kohtusaalis, mitte eelnevalt meedias," ütles Sirk.

Põhja prefektuur karistas Savisaart juuli alguses kiiruseületamise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ehk 320 euro ulatuses ja lisakaristusena võeti temalt ära juhtimisõigus kaheks kuuks.

Politsei võinuks määrata Savisaarele ka karmima karistuse, sest liiklusseaduse järgi võib kiiruseületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistada trahviga 100 trahviühiku ulatuses või juhtimisõiguse peatamisega kuni pooleks aastaks. Sama paragrahvi lõike viis punkt üks alusel võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis 6. juunil kell 9.55 Tallinna -Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h.

Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Edgar Savisaar ise ütles linnavalitsuse pressikonverentsil kiiruseületamise kohta, et kaalub politseinike otsuse vaidlustada. "Täna [kolmapäeval] koostati väärteo protokoll. Igal juhul esimest korda ma olen sellises seisus, kus ma kaalun asja vaidlustamist. Varem ma seda teinud ei ole, kuid seekord on mul selleks põhjust," lausus Savisaar. "Ikka juhtub. [Siseminister Ken-Marti] Vaheril oli 22 protokolli, ma talle järele ei jõua. Mitte kuidagi ei jõua."

Viimati jäi Savisaar politseile vahele mullu 25. septembril, kui ületas Tallinna -Narva maantee 60. kilomeetril lubatud piirkiirust 47 km/h. Tema sõidukiiruseks 90 km/h alas mõõtis politsei 137 km/h.

Mullu sügisel aset leidnud kiiruseületamise eest sai Savisaar rahatrahvi, kuid mootorsõiduki juhtimisõigus jäi talle alles. Politsei vastavalt seadusele trahvi suurust ei avalikustanud, kuid Põhja prefektuuri pressiesindaja märkis, et see jäi 1000 euro kanti.

Kanepi vallavalitsuse hanke Põlgaste küla vee- ja kanalisatsioonitorustike ehituseks võitis OÜ Aigren ja OÜ Hydroservice ühispakkumine.

Ühispakkumise hinnaks oli 660 239,99 eurot. Ehitustööde hankele laekus kokku kuus pakkumist vahemikus 660 000 kuni 1,2 miljonit eurot.

Kanepi abivallavanem Olev Pärna ütles BNS-ile, et kui hanke tulemusi ei vaidlustata, siis sõlmitakse leping võitjaga kahe nädala jooksul.

Hankelepingu kestus on üks aasta. Lepingut rahastavad KIK-i veemajanduse programm ja Kanepi vallavalitsus.

Eesti täidab täiel määral rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi mittekodanike hulga vähendamisel, ning kõik Vene poole etteheited on ebaõiglased, ütles BNS-ile Noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse esimees Jevgeni Krištafovitš.

Vene välisminister Sergei Lavrov ütles 1. septembril, et Läti ja Eesti tõrjuvad üleskutseid täita Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning ÜRO soovitusi, mille eesmärgiks on võimalikult kiiresti mittekodanike hulka vähendada.

„Soovitused on sõnastatud väga üldiselt – tuleb rakendada jõupingutusi kodakondsuseta isikute hulga vähendamiseks. See puudutab kõiki ÜRO ja EN-i liikmeid. Ja kõik teevad ka jõupingutusi. Seda tööd võib hinnata rakendatavate jõupingutuste tasemel, võib ka määratlemata kodakondsusega isikute arvu järgi. Vene pool eelistab teist metoodikat ja peab seda mugavaks teemaks, et avaldada survet läbirääkimiste ajal rahvusvahelistes institutsioonides,“ selgitas Krištafovitš.

Tema sõnul ignoreerib enamus riike seda Venemaa seisukohta, kuna eelistab esimest metoodikat – riigi jõupingutuste hindamist.

„Kodakondsuse omandamine on vabatahtlik akt, ning sellest pole võimalik loobuda. Kodakondsuse saamise tingimused ei ole reaalseks takistuseks selle saamiseks. Keele äraõppimine nõutaval tasemel, seejuures hüvitatakse keelekursuste kulutused, pole mingi raskus. Tegemist on inimeste ettekäänetega, kes ei näe enda jaoks Eesti kodakondsusel kasu. See lihtsalt ei motiveeri neid,“ märkis Krištafovitš.

„Ent Eesti ei närvitse eriti, kuna kodakondsuseta isikute hulk väheneb loomulikult. Nii et lühikeses ajaloolises perspektiivis jõuame selleni, et kodakondsuseta isikute hulk langeb meil marginaalse näitajani. Eesti ei eira mingeid soovitusi, need etteheited on poliitilise ja emotsionaalse iseloomuga, mille eesmärgiks on meid mõjutada,“ usub ta.

Statistikaameti teatel tõusis tänavu juulis Eesti ekspordi peamiseks sihtriigiks Venemaa, moodustades 14,8 protsenti Eesti koguekspordist.

Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,05 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,15 miljardi euro eest. Kaupade import Eestisse kasvas sama ajaga 14 protsendi võrra 1,15 miljardi euroni. Kaubavahetuse puudujääk oli 95 miljonit eurot, mis mõnevõrra suurenes võrreldes mulluse juuliga.

Eksport Rootsi moodustas 14,6 protsenti koguekspordist ning eksport Soome 14 protsenti. Eksport Venemaale kasvas aastaga 35 protsenti ja eksport Rootsi kahanes kuus protsenti.

Venemaale eksporditi kõige rohkem mehaanilisi ja elektrilisi seadmeid ning värvaineid, Rootsi elektriseadmeid, kütust, puitu ja puittooteid ning Soome elektriseadmeid, mööblit, raud- ja terastooteid.

Belgiasse eksporditi juulis kaupu 3,5 korda rohkem kui mullu juulis peamiselt põlevkiviõli väljaveo suurenemise tõttu.

Soomest tuli 15 protsenti Eesti koguimpordist, Rootsist 11 protsenti ja Saksamaalt 10 protsenti. Eesti koguimpordi suurenemist mõjutas kõige rohkem sisseveo suurenemine Soomest 34 protsenti võrra ja Venemaalt 87 protsenti.

Soomest imporditi Eestisse kütuseid ja elektriseadmeid, Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid ning Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid.

Eestist eksporditi juulis enim masinaid ja seadmeid, mis moodustasid 30 protsenti Eesti koguekspordist, 17 protsenti koguekspordist andsid mineraalsed kütused, sealhulgas bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia, 10 protsenti andsid metallid ja metalltooted. Ekspordi suurenemist võrreldes eelmise aasta juuliga mõjutas enim mineraalsete kütuste ekspordi suurenemine 30 protsenti ning masinate ja seadmete väljaveo suurenemine kuus protsenti. Puidu ja puittoodete väljavedu vähenes 10 protsenti.

Juulis andsid Eesti koguimpordist 30 protsenti masinad ja seadmed, 16 protsenti mineraalsed kütused ning 10 protsenti põllumajandussaadused ja toidukaubad. Mullu juuliga võrreldes suurenes oluliselt 12 protsenti masinate ja seadmete import ning 21 protsenti mineraalsete kütuste import.

Võrreldes tänavu juuniga suurenes juulis eksport kaks protsenti ja import üks protsent. Ekspordi suurenemist mõjutas kütuste, sealhulgas kütteõlide, väljaveo suurenemine, samas vähenes aga puidu ja puittoodete väljavedu.

Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks juulis veidi halvenes, augustis aga paranes. Eurostati andmetel on sama näitaja langustrendis nii Soomes kui ka suurima majandusega Saksamaal — halvenemine algas selle aasta märtsis ning jätkus ka augustis.