Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) äsja valminud määruse eelnõu järgi plaanib riik tõsta alates järgmise aasta veebruarist saarte ja mandri vahel sõitvate laevade piletite hinda ligi 25 protsenti.

Määruse “Hinnakirja ja sõidusoodustuste kehtestamine avalikul liiniveol Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel” muutmine tuleneb MKM-i kinnitusel vajadusest katta parvlaevaliikluse suurenevaid kulusid, säilitamaks praegust üleveokvaliteeti ja suurendamaks võimalusel üleveotihedust. Määruse eelnõuga suurendatakse parvlaevaliinide üleveohindasid ligi 25 protsenti, kusjuures suurem hinnatõus puudutab reisijaid ja sõiduautosid Kuivastu-Virtsu ja Sõru-Triigi liinil, teiste sõidukiliikide puhul jääb hinnatõus üldiselt alla 20 protsendi.

MKM toob esile, et erinevalt teistest eluvaldkondadest ei ole parvlaevaliinidel üleveohindasid aastast 2007 tõstetud. Eelnevatel aastatel on vastupidiselt üldisele trendile parvlaevaliinidel sisse viidud lisasoodustusi, mis on koondina üleveohindasid hoopis alandanud. 2011. aastal kehtestati 50 protsendi suurune hinnasoodustus kõigile Saaremaa ja Hiiumaa elanikele ning vähendati olulisel määral kõigi veokite ja busside üleveohindasid. Käesoleval aastal on likvideeritud broneerimistasud, mis võimaldavad ilma täiendava tasuta reisijatel soetada eelmüügist pileteid ja pääsed eelisjärjekorras laevale.

Vedajaga sõlmitud kehtiva lepingu järgi korrigeeritakse vedajale makstavaid reisitasu ja periooditasu suuruseid vastavalt kehtestatud valemitele, mis sisaldavad endas nii tarbijahinnaindeksi, kütusehinna kui ka keskmise palga muutuse koefitsiente. Olenemata asjaolust, et alates 2007. aastast piletihindasid tõstetud ei ole, on eelnimetatud koefitsiendid oluliselt suurenenud, tõstes seeläbi oluliselt parvlaevaliikluse kulubaasi, seisab eelnõus.

Säilitamaks käesoleva aasta parvlaevagraafikute tihedust ja reiside arvu, on järgmise aasta prognoositav kulu võrreldes käesoleva aastaga ligi 900 000 eurot suurem. Lisaks kujunevad eeldatavalt sel aastal kulud laevaliiklusele eelarves eraldatud vahenditest suuremaks tulenevalt broneerimistasude kaotamisest. Kokkuvõttes tähendab see, et kui hinnad jäävad praegusele tasemele, tekib eelarve mahu samaks jäämisel 2013. aastal puudujääk umbes üks miljonit eurot, märkis MKM.

Eelnevad aastad on näidanud reisijate ja sõidukite üleveo kasvu, mistõttu on jätkuv vajadus teatud perioodidel parvlaevagraafikuid võrreldes käesoleva aastaga tihendada, et hoida parvlaevaliikluse kvaliteeti praegusel tasemel ning ära hoida pikemate ooteaegade tekkimist sadamates. Vastavat vajadust ja soovi on selgelt avaldanud nii Saaremaa ja Hiiumaa maavalitsused kui ka kohalikud ettevõtjad, omavalitsused ja teised olulised huvigrupid, seisab eelnõus.

Hinnakirjas esitatud hinnad ümardatakse. Ümardamise vajadus tuleneb sellest, et see tagab kiirema piletimüügi kassades – praegu on piletimüügikassade kõige ajamahukam protsess sularahaklientide teenindamine, kuna hinnad on määratletud ühesendi täpsusega. Kiirem teenindamine kassas vähendab oluliselt suveperioodidel tekkivaid kassajärjekordasid ning võimaldab sujuvamat reisijate pääsu sadama ootealale.

Laevapiletite hindu tõstev määrus jõustub eelnõu järgi järgmise aasta 1. veebruarist.

Harju maakohus hakkab oktoobri keskel arutama Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kaebust Põhja prefektuuri otsuse peale määrata talle väidetava kiiruseületamise eest väärteokaristus.

Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Otsa sõnul arutab kohus Savisaare kaebust 16. oktoobril.

Savisaart esindav vandeadvokaat Indrek Sirk ei soovinud enne kohtuistungi algust BNS-ile kommenteerida, mida Savisaar konkreetselt politsei väärteootsuse juures vaidlustab. "Vaidlused toimuvad ikka kohtusaalis, mitte eelnevalt meedias," ütles Sirk.

Põhja prefektuur karistas Savisaart juuli alguses kiiruseületamise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ehk 320 euro ulatuses ja lisakaristusena võeti temalt ära juhtimisõigus kaheks kuuks.

Politsei võinuks määrata Savisaarele ka karmima karistuse, sest liiklusseaduse järgi võib kiiruseületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistada trahviga 100 trahviühiku ulatuses või juhtimisõiguse peatamisega kuni pooleks aastaks. Sama paragrahvi lõike viis punkt üks alusel võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis 6. juunil kell 9.55 Tallinna -Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h.

Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Edgar Savisaar ise ütles linnavalitsuse pressikonverentsil kiiruseületamise kohta, et kaalub politseinike otsuse vaidlustada. "Täna [kolmapäeval] koostati väärteo protokoll. Igal juhul esimest korda ma olen sellises seisus, kus ma kaalun asja vaidlustamist. Varem ma seda teinud ei ole, kuid seekord on mul selleks põhjust," lausus Savisaar. "Ikka juhtub. [Siseminister Ken-Marti] Vaheril oli 22 protokolli, ma talle järele ei jõua. Mitte kuidagi ei jõua."

Viimati jäi Savisaar politseile vahele mullu 25. septembril, kui ületas Tallinna -Narva maantee 60. kilomeetril lubatud piirkiirust 47 km/h. Tema sõidukiiruseks 90 km/h alas mõõtis politsei 137 km/h.

Mullu sügisel aset leidnud kiiruseületamise eest sai Savisaar rahatrahvi, kuid mootorsõiduki juhtimisõigus jäi talle alles. Politsei vastavalt seadusele trahvi suurust ei avalikustanud, kuid Põhja prefektuuri pressiesindaja märkis, et see jäi 1000 euro kanti.

Kanepi vallavalitsuse hanke Põlgaste küla vee- ja kanalisatsioonitorustike ehituseks võitis OÜ Aigren ja OÜ Hydroservice ühispakkumine.

Ühispakkumise hinnaks oli 660 239,99 eurot. Ehitustööde hankele laekus kokku kuus pakkumist vahemikus 660 000 kuni 1,2 miljonit eurot.

Kanepi abivallavanem Olev Pärna ütles BNS-ile, et kui hanke tulemusi ei vaidlustata, siis sõlmitakse leping võitjaga kahe nädala jooksul.

Hankelepingu kestus on üks aasta. Lepingut rahastavad KIK-i veemajanduse programm ja Kanepi vallavalitsus.

Eesti täidab täiel määral rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi mittekodanike hulga vähendamisel, ning kõik Vene poole etteheited on ebaõiglased, ütles BNS-ile Noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse esimees Jevgeni Krištafovitš.

Vene välisminister Sergei Lavrov ütles 1. septembril, et Läti ja Eesti tõrjuvad üleskutseid täita Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning ÜRO soovitusi, mille eesmärgiks on võimalikult kiiresti mittekodanike hulka vähendada.

„Soovitused on sõnastatud väga üldiselt – tuleb rakendada jõupingutusi kodakondsuseta isikute hulga vähendamiseks. See puudutab kõiki ÜRO ja EN-i liikmeid. Ja kõik teevad ka jõupingutusi. Seda tööd võib hinnata rakendatavate jõupingutuste tasemel, võib ka määratlemata kodakondsusega isikute arvu järgi. Vene pool eelistab teist metoodikat ja peab seda mugavaks teemaks, et avaldada survet läbirääkimiste ajal rahvusvahelistes institutsioonides,“ selgitas Krištafovitš.

Tema sõnul ignoreerib enamus riike seda Venemaa seisukohta, kuna eelistab esimest metoodikat – riigi jõupingutuste hindamist.

„Kodakondsuse omandamine on vabatahtlik akt, ning sellest pole võimalik loobuda. Kodakondsuse saamise tingimused ei ole reaalseks takistuseks selle saamiseks. Keele äraõppimine nõutaval tasemel, seejuures hüvitatakse keelekursuste kulutused, pole mingi raskus. Tegemist on inimeste ettekäänetega, kes ei näe enda jaoks Eesti kodakondsusel kasu. See lihtsalt ei motiveeri neid,“ märkis Krištafovitš.

„Ent Eesti ei närvitse eriti, kuna kodakondsuseta isikute hulk väheneb loomulikult. Nii et lühikeses ajaloolises perspektiivis jõuame selleni, et kodakondsuseta isikute hulk langeb meil marginaalse näitajani. Eesti ei eira mingeid soovitusi, need etteheited on poliitilise ja emotsionaalse iseloomuga, mille eesmärgiks on meid mõjutada,“ usub ta.