Ilves avaldas muret poliitika ja raha seoste läbipaistmatuse pärast

President Toomas Hendrik Ilves avaldas esmaspäeval riigikogu sügisistungjärgu avakõnes muret poliitika ja raha seoste läbipaistmatuse pärast.

Ilves lausus, et mistahes mäng usaldusega nõrgestab, õõnestab ja kahjustab Eestit ning lõpuks võib ka hävitada kõikide ühise riigi. Ta nentis, et selleks pole rahvas kellelegi oma võimu delegeerinud.

"Ja seetõttu olen ma ka väga mures, kui poliitika ja raha seosed ei ole laitmatult selged ja läbipaistvad. Olen mures, kui valijad ja rahvas hakkavad kahtlustama, et parteid ja nende esindajad riigivõimu asutustes elavad mingite oma, vaid neile endile teada olevate ja kehtivate reeglite järele. See ei ole enam meie unistuste Eesti, kus arvatakse, et võim on mingi suletud kast, klann või kartell," lausus riigipea.

Presidendi sõnul ei saa võimukohad olla vabas ühiskonnas suletud. "Vastupidi: alati peab säilima terve konkurents, aus kriitika, selge vastutus. Erakondade rahastamise süsteem, valimiskorraldus ja parlamendi töökord on hakanud konkurentsi piirama, valimisolukorras on tekkinud koguni kõlvatu konkurents. See ei meeldi Eesti inimestele. Ja õigusega ei meeldi. Umbusku ja pettumust on lubamatult palju, liiga palju just sel aastal. Sellega käib kaasas viha. Jälgin murega seda tooni ja emotsiooni, mis kannab meedia ja valitsuse vahelist arvamustevahetust," sõnas Ilves.

Tema sõnul tundub vahel, et meedia ja valitsuse vahelise arvamustevahetuse eesmärgiks enam mitte riigi arengu ees seisvate valikute selgitamine, vaid püütakse teineteisele meelega võimalikult palju haiget teha.

"Olen viimasel ajal lugenud päris palju, kuidas presidendivalimisteks valmistuvas USA-s on nii meedia ja poliitikute ning poliitikute omavaheline kurjustamise, mõnitamise ja solvamise eskaleerimine hävitanud võimaluse leida kompromisse, hädavajalikke kompromisse, et seda riiki ja rahvast raskustest välja aidata.Seal võetakse kontekstist välja lauseid ja tümitatakse üksteist ning omavaheline rääkimine muutub võimatuks. Keegi ei kuula enam sisulisi argumente, arutelu asemel on ärapanemise võistlus. Hea riigikogu, hea Eesti rahvas, kas me mitte ei liigu samas suunas?" küsis president.

Ta hoiatas, et ühel hetkel saab sellest allakäiguspiraal. "Ja koos sellega tekib põlgus meie poliitilise süsteemi, demokraatia ja Eesti riigi vastu. Tekib see, mille kohta oleme lugenud ajalooraamatuist ning mida näeme juhtumas paljudes riikides, mis – ja mitte juhuslikult – vajuvad üha sügavamale majanduskriisi sohu. Sest kui riik ei ole enam oma ja usaldusväärne, siis kaotavad ka kodanikud soovi selle riigiga tegemist teha, sellega ausalt suhelda. Siis muutub kangelaseks see, kes suudab seda riiki ning riiki esindavaid poliitikuid ja ametnikke kõige kavalamalt alt tõmmata," nentis Ilves,

Riigipea märkis, et nii nagu Eesti on oma, on kogu Euroopa oma murede ja rõõmudega oma, ja sellesse tuleb ka nii suhtuda. Ta sõnas, et vastutades oma sõnade ja tegude eest, hoiavad inimesed oma vabadusi ja demokraatliku riigi hüvesid.

"Muu hulgas hoiame oma vabadust arvustada vahel sõnu valimata poliitikuid ja riigivõimu, kartmata, et meid selle eest karistataks. Aga hoidkem need etteheited puhkudeks, kui poliitikud ja riigivõim selleks tõesti põhjust annavad. Näiteks siis, kui me valitud rahvaesindajad - võimu mistahes tasemel - suhtuvad lugupidamatusega kodanikesse, ei võta kuulda nende õigustatud või isegi õigustamata kaebusi, ega seleta oma otsuseid. Siis on irdumine riigist ja rahulolematus võimuga paratamatu," lausus ta.

Presidendi sõnul kurdavad poliitikud sageli, et neile tehakse liiga ja sageli seda tehaksegi. "Ent see on varasema suhtumise tulemus, kumulatiivne vastumeelsus, mis lõpuks väljendub ülepingutatud reaktsioonides. Ent ebaadekvaatne võib see ehk tõesti olla üksikjuhtumi korral, ent laiemas ja eelnevat konteksti arvestades paraku täiesti ootuspärane," sõnas Ilves.

Ta tõdes, et kui riik kodanikega ei arvesta, siis on demokraatlikus riigis süü alati kahepoolne.

"Kui kodanikud, vabakond, vabad kodanikud ise midagi ette ei võta, end vabandades ja vastutusest vabanedes öeldes, et "ah, mina küll poliitikaga ei tegele", või et kui ma oma elukeskkonna paremaks muutmisega muutun ise, hoidku Jumal selle eest - poliitikuks, siis jääbki meie eest otsustajate tegevus ainuõigeks. Meile jääb kodanikena, vabade inimestena õigus olla pettunud ja olla kriitiline. Aga me ei pööra selga Eestile, oma riigile. Ja siin meie, vaid meie ise otsustame, missugust poliitilist kultuuri ja riigielu õhustikku me tahame," lausus president.