Statistikaameti andmetel oli mullu oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat, mis on poole aasta võrra pikem kui aasta varem, sealjuures on naiste oodatav eluiga meeste omast üheksa aastat ja 11 kuud pikem.

Jätkuv surmade vähenemine on tõstnud oodatavat eluiga sünnimomendil. 2011. aastal suri 546 inimest vähem kui aasta varem. Naiste ja meeste osatähtsus surmade arvu vähenemises oli enam-vähem võrdne, mistõttu on ka sünnimomendil oodatava eluea pikenemine nii naistel kui ka meestel sarnane ehk seitse kuud. 2011. aastal oli meeste oodatav eluiga sünnimomendil 71,2 ja naistel 81,1 aastat. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe püsis varasema aastaga võrreldes muutumatuna. Viimastel aastatel vähenenud õnnetussurmade arv 2011. aastal kasvas ning peamine langus surmades tuli vereringeelundite haigustesse suremise vähenemisest.

Eestlaste oodatav eluiga sünnimomendil pikenes nelja kuu võrra ja oli 77,4 aastat ning mitte-eestlastel 12 kuu võrra ja oli 74,7 aastat. Kui sünnimomendil on kahe rahvusgrupi elada jäävate aastate vahe kaks aastat ja kaheksa kuud, hakkab vanuse kasvades vahe vähenema. Nii on 65–69-aastastel eestastel oodatav eluiga 18 aastat ja mitte-eestlastel vaid viis kuud lühem. Keskmiselt oli 2011. aastal 65-aastasel mehel ja naisel elada jäänud veel vastavalt 14,5 ja 19,3 aastat.

Maakonniti ületas aastatel 2010-2011 oodatav eluiga sünnimomendil 77 aasta piiri Tartu-, Jõgeva- ja Harjumaal. Teistest lühemalt elavad Ida-Virumaa elanikud - 73,2 aastat. Maakondades on sünnimomendil oodatava eluea vahed suuremad, samas kui 85-aastaste puhul on oodatav eluiga juba üsna sarnase pikkusega. Nii oli sünnimomendil vahe lühima oodatava elueaga Ida-Virumaa ja pikima oodatava elueaga Tartumaa vahel neli aastat ja kaks kuud, samas kui 85-aastaste puhul vaid kaks aastat ja neli kuud.

Kuigi Eestis oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb, on see Euroopa riikide seas jätkuvalt üks lühemaid. 2010. aasta andmetel oli Eesti elanike oodatav eluiga Euroopa Liidu 27 liikme seas 21. kohal ning kerkis kahe varasema aastaga võrreldes koha võrra. Eesti oodatav eluiga sünnimomendil jääb samasse suurusjärku Poola ja Slovakkiaga. Lähinaabritest elavad Soome elanikud meist neli aastat ja viis kuud kauem ning Läti elanikud kaks aastat ja üks kuu vähem.

Statistikaameti teatel oli tänavu esimeses kvartalis 75 protsendil leibkondadest kodus internetiühendus, eelmise aasta sama ajaga võrreldes on selliste leibkondade osatähtsus suurenenud neli protsendipunkti.

Interneti lairibaühendus oli 74 protsendil leibkondadest ja nende osatähtsus tõusis eelmise aastaga võrreldes kaheksa protsendipunkti. Vähemalt kahe täiskasvanu ja lastega leibkondadest oli kodune internetiühendus peaaegu kõigil. Üksi elavatest täiskasvanutest oli see 58 protsendil, mis on eelmise aastaga võrreldes tõusnud kümne protsendipunkti võrra.

Koduse internetiühenduse puudumise peamise põhjusena märkisid leibkonnad vähest interneti kasutamisoskust ja seadmete suurt kulu.

Arvutit ja internetti on kasutanud kaheksa kümnest 16–74-aastasest elanikust. Vähem oli arvuti ja interneti kasutamine levinud vanemates vanuserühmades. 55–64-aastaste hulgas kasutasid arvutit ja internetti kuus kümnest ning 65–74-aastaste hulgas kolm kümnest. Seejuures on internetikasutajate osatähtsus 55–64-aastaste hulgas tõusnud aastaga kuus ja 65–74-aastaste hulgas kaks protsendipunkti.

Levinumad interneti kasutamise eesmärgid on veebiajakirjanduse lugemine, meilivahetus, info otsimine ja internetipangandus. Neil põhjustel on internetti kasutanud üheksa internetikasutajat kümnest. Arvuti kasutamisel osatakse enim kopeerida ja liigutada infot failides ja kataloogides ning kanda üle faile arvutist mõnda teise seadmesse ja vastupidi. Neid toiminguid on teostanud vastavalt kaheksa ja seitse arvutikasutajat kümnest.

10 ja enama hõivatuga ettevõtete töötajatest kasutavad igapäevatöös arvutit ja internetti ligi pooled. Kui finants- ja kindlustusettevõtetes kasutavad arvutit enam-vähem kõik töötajad, siis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning mäetööstuse ettevõtete töötajatest vaid viiendik. Peaaegu kõik 10 ja enama hõivatuga ettevõtted on kasutanud avaliku sektori e-teenuseid ja nendega rahule jäänud, viiendik on väga rahul. Ka ID-kaarti on 2012. aasta seisuga kasutanud enamik — üheksa ettevõtet kümnest, enim digitaalallkirja andmiseks.

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike ja leibkondade hulgas uurib statistikaamet tööjõu-uuringu lisana alates 2005. aastast. Uuring korraldatakse teises kvartalis esimese kvartali kohta. 2012. aastal osales uuringus 4900 elanikku.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2012. aastal osales uuringus 3100 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtetes hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Eesti on vaesem riik ega saa kunagi maksta arstidele sellist palka nagu Soomes või Norras ja seetõttu läheb osa kõrgelt kvalifitseeritud arste alati Soome tööle, ütles haigekassa uus juht ETV saates "Kahekõne".

Eesti ülesanne on Rossi sõnul hoida vähemalt Eesti sees konkurentsivõimelist palgataset. Rossi sõnul peaksid Eesti inimesed olema õnnelikud, et maailm on avatud ning et noored ja ka vanemad inimesed saavad maailmas ringi vaadata.

"See ei peaks olema taunitav. Meie asi siin on mõelda, kuidas teha nii, et neil oleks ka siin hea. Loomulikult, kui Eesti on vaesem riik, ei saa me maksta sama palka, mida makstakse Soomes või Norras, ka mitte arstidele, kultuuritöötajatele, mitte kellelegi. /.../ See on fakt, et palgaerinevus jääb. Nii et alati on mingi motivatsioon, et osa kõrgelt kvalifitseeritud arste lähebki Soome tööle. /.../. Seda ei saa pahaks panna. Meie ülesanne on hoida vähemalt siin Eesti sees konkurentsivõimelist palgataset," nentis Ross.

See tähendab Rossi sõnul, et arstide sissetulek peaks olema nii ühiskonna, patsientide kui arstide jaoks õiglane, see on aga kokkuleppe küsimus.  

"Teine küsimus, miks inimesed liiguvad, on töökeskkond. Siin on küsimus ka tööandjatele, kuidas seda lahendada, nii palga kui muude töötingimustega," märkis ta.

Viru maakohus karistas neljapäeval pika vangistusega meest, kes süüdistuse järgi äritses Narvas narkootikumidega, üritas uimasteid korduvalt Venemaalt Eestisse tuua ning kasvatas ka ise oma valdustes kanepit.õ

Kohus mõistis 1963. aastal sündinud Elšad Mamedovi süüdi kanepi kasvatamises, suures koguses narkootikumide käitlemises ning uimastite üle Euroopa Ühenduse piiri smugeldamises ja määras talle kaheksa-aastase vangistuse. Karistusaja alguseks luges kohus tänavu 29. jaanuari, kui mees kinni peeti.

Ühtlasi mõistis kohus Mamedovilt välja sundraha ja menetluskulud kokku 4369 euro ulatuses.

Süüdistuse järgi omandas Elšad Mamedov ajavahemikul mullu maist kuni detsembri alguseni tundmatult isikult ja tuvastamata asjaoludel amfetamiini, metamfetamiini, hašišit ja kanepit, mida hoidis oma Narva kodus ning andis korduvalt ka edasi.

Korrakaitsjad said Mamedovi ebaseaduslikule tegevusele jälile mullu 7. detsembril, kui ta peeti Venemaalt Eestisse tulekul piiripunktis kinni ning tema juurest leiti pool grammi hašišit. Seejärel korraldasid politseinikud mehe suvilamajas läbiotsimise, avastades, et mees kasvatab seal kanepit. Kokku saadi Mamedovi valdustest kätte üle 3,1 kilogrammi kanepitaimi. Lisaks saadi Mamedovilt kätte 2,56 grammi metamfetamiini sisaldanud pulbrit, lisaks veidi üle poole grammi amfetamiini ja 160 grammi kanepit.

Vaatamata kriminaaluurimise alla sattumisele jätkas Mamedov narkoäri ning tänavu 29. jaanuaril jäi ta taas piiriametnikele vahele. Nimelt leidsid ametnikud Venemaalt Eestisse tulnud Mamedovi juurest kokku 440 grammi amfetamiinipulbrit.

Kohtueelse uurimise lõppedes sai Mamedov süüdistuse kanepi kasvatamises, suures koguses narkootikumide käitlemises ning uimastite üle Euroopa Ühenduse piiri smugeldamises, mille eest näeb karistusseadustik süüdimõistmisel ette kuni 15-aastase vangistuse.