Eesti Arengufondi juhatuse esimees Tõnis Arro ütles riigikogu ees antud ülevaates, et fondi investeerimistegevus on olnud edukas, kuid muret valmistab eestlaste madal ettevõtlikkus.

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Tõnis Arro ütles, et peale varases arengufaasis olevatesse ettevõtetesse investeerimise tegeleb Arengufond ka turu elavdamisega.

„Meie investeerimise põhimõtted on, et ei tohi kunagi võtta enamusosalust ja investeerime alati erainvestoriga koos ja meie investeerimisperiood on lühike, orienteeruvalt viis aastat,“ sõnas ta. „Tähtis on mõista, et meie investeerimistegevus on olnud edukas. Varases faasis, kus enamik ettevõtteid ebaõnnestub, oleme meie teeninud raha, mis on suhteliselt erakordne.“

Arro sõnul on murekohaks eestlaste vähene huvi ettevõtjaks saamise vastu.

„Ülikooli lõpetajad unistavad pigem sellest, kuidas saada tasuv töökoht. Me oleme umbes poole vähem ettevõtlikud kui ollakse Euroopa Liidus keskmiselt,“ tõdes ta. „Enamik Eesti ettevõtteid on niisugused, kus on 1–9 töötajat. Ja veel kurvem on, et enamik, kel tuleb mõte hakata ettevõtjaks, ei tee seda kunagi teoks.“

Kui kõigile nendele inimestele, kes tahavad proovida, oleks pakkuda kogenud ettevõtjast äritreener, siis peaks jõudma selleni, et sünnib 1000 tüüpettevõtet, mida muidu ei sünniks, arvas Arro.

Eesti Arengufond alustas tegevust 2007. aasta aprillis. Riigikogu kutsus Arengufondi ellu selleks, et algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas  muutusi, mis kiirendaksid meie majandusstruktuuri kaasajastamist, viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.

Nende eesmärkide saavutamiseks korraldab fond arenguseiret ning teostab koos erainvestoritega riskikapitali investeeringuid Eesti uuenduslikesse, kasvavatesse ja rahvusvahelise potentsiaaliga ettevõtetesse.

Mootorikütuste hinnad erinevad jaemüüja Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i keti eri tanklates praegu kuni kuue sendi võrra.

Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i mootorikütuste tootejuht Teedo Melts ütles BNS-ile, et viimasel ajal on taas aktiviseerunud niinimetatud mikroturud, nii et suuremate läbimüükide eesmärgil on mootorikütuste hindu eri piirkondades langetatud kuni kuus senti liitri kohta.

"Näiteks teisipäeva varahommikul oli kõige soodsam mootorikütuse hind Võrus, kus nii mootoribensiin kui ka diislikütus oli kuus senti soodsam. Tallinnas oli kõige soodsam kütus Tammsaare ja Sütiste tee jaamades, kus hinnad olid üldisest tasemest viis senti soodsamad," ütles Melts.

Üldisest tasemest madalamad hinnad olid teisipäeva hommikul muu hulgas ka näiteks Mäo, Viljandi ja Pärnu jaamades.

Ettevõtte kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts ütles BNS-ile, et eri hinnatasemeid on tanklaketis praegu seitse, nii et 18 jaamas, kokku on ketil 52 jaama, võib kütus olla madalam enamiku jaamade hinnast.

Teisipäeval Tallinnas aset leidma pidanud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasu järgmise aasta alammäära kehtestamise üle jäid ära, sest kohalike omavalitsuste liitude esindajad saabusid läbirääkimistele ilma volitusteta.

Läbirääkimiste asemel toimus üldine arutelu, mille fookuses oli õpetajate palk ning hariduse üldine rahastamine, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksool oli ministeeriumi teatel siiski hea meel, et osapooled jõudsid ühe laua taha ning olid ühel nõul – õpetaja palga tõstmine on esmane prioriteet. Samas peab minister kahetsusväärseks, et omavalitsused ei andnud oma esindusorganisatsioonidele reaalseid õigusi läbirääkimistel osalemiseks, sest valdavale enamusele õpetajatest maksavad palka siiski kohalikud omavalitsused.

"Seadusjärgsed läbirääkimised on korduvalt ebaõnnestunud just seetõttu, et kohalike omavalitsuste esindusühingud pole saanud liikmetelt vajalikke volitusi," rõhutas minister. "Samas on ju kõigi huvides, et palgakokkulepe õpetajate tööandjate – kohalike omavalitsuste – ja õpetajate esindajate vahel riigi osalusel ka saavutatakse."

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi lepitakse järgmise aasta õpetajate palgaalammäärades kokku kolmepoolsetel läbirääkimistel, millest võtavad osa õpetajate registreeritud ühenduste (Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit), üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude (Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit) ning valitsuse volitatud esindajad. Kui läbirääkimistel kokkuleppele ei jõuta, otsustab alammäärade suuruse valitsus.

Hariduskorralduse kaasajastamise üks peamine eesmärk on tõsta järgmisest aastast õpetajate kõige madalam palgaalammäär vähemalt 700 euroni ning keskmine palk vähemalt 840 euroni. Aastal 2011 oli õpetaja keskmine palk 793 eurot. Õpetaja palga osakaal on Eesti üldhariduskuludest 36 protsenti , kuid näiteks OECD riikides keskmiselt umbes 60 protsenti.

Riik lähtub õpetaja tööajakorralduses põhimõttest, et õpetaja amet on tervik ning kõik tegevused peavad mahtuma nädalas 35 töötunni sisse. Õpetaja kõik tööülesanded peavad olema kirjas töölepingus, mahtuma tööaja sisse ning peegelduma ka sissetulekus. Täna lähtutakse õpetajale palga määramisel ministeeriumi andmetel eelkõige klassi ees seistud tundidest, mis on ka üks õpetaja ülekoormatuse põhjus.

Eesti kaitsepolitsei teatas uudisteportaalile EUobserver, et Herman Simm andis Venemaa välisluureteenistusele SVR üle vähemalt 3294 Eesti sisedokumenti, vahendab Eesti Päevaleht.

Nende hulgas oli 386 Euroopa Liidu ja NATO-ga seotud dokumenti kommunikatsioonisüsteemide, vastuluure ja kaitsepoliitika kohta ja osal oli märge „Confidentiel UE” või „Secret UE”.

Simm tavatses käia Brüsselis NATO seminaridel. Üks kõrgetasemeline Euroopa Liidu ametnik ütles portaalile EUobserver, et üks Simmi kontaktisikuid Brüsselis oli Venemaa Euroopa Liidu suursaadiku Vladimir Tšižovi poeg Vassili Tšižov, kes on ka ise diplomaat. Vassili Tšižov saadeti Belgiast välja 2009. aastal.

„Nad ei saanud otsest ligipääsu [Euroopa Liidu ja NATO] kommunikatsioonisüsteemidele. Nad said mõningast aimu, kuidas see süsteem töötab... Loomulikult SVR tahtis seda. Aga Simm ei suutnud neid aidata,” ütles kapo vastuluurejuht Aleksander Toots.

Vladimir Tšižov nimetas Simmi juhtumit naeruväärseks. Tema sõnul kasutas NATO ta poega Vene-vastaseks PR-trikiks.

Eesti kaitseministeeriumis riigisaladuste kaitsmise eest vastutanud Simm vahistati 2008. aasta septembris ning talle esitati süüdistus riigisaladuste paljastamises Venemaale alates 1995. aastast. Ta tunnistas end süüdi ning sai karistuseks 12,5-aastase vangistuse.