Jürgen Ligi: Eestit huvitab pangaliidu puhul praktilise järelevalve küsimus

Küprosel eurogrupi ja Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel osalenud Eesti rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et pangandusliidu ettepaneku puhul huvitab Eestit eelkõige, kuidas toimub praktiline järelevalve pankade üle.

Küprosel toimus laupäeval esimene ministrite ja keskpangajuhtide tasemel arutelu Euroopa Komisjoni sellel nädalal esitletud pangaliidu ettepanekute, täpsemalt EL-i ühtse pangandusjärelevalve mehhanismi üle. Nüüd algab ettepaneku üksikasjade analüüs, lahendusi soovitakse juba enne aasta lõppu.

Jürgen Ligi sõnul toetab Eesti ettepanekut põhimõtteliselt, aga osutab samadele küsimustele, millele kriitikud üldiselt.

„Meie olukorras on eriti oluline, kuidas hakkab toimuma praktiline järelevalve, kui pangandussektor on enamjaolt mitte-euroala riikide omanduses, kel pole kohustust uue süsteemiga ühineda. Samuti, kuidas hakkab tööle EL-i ühine kriisihaldus, kui tegu on Euroopa mastaabis suuruselt vähemtähtsate pankadega,“ loetles Ligi.

Arutati ka fiskaalsete mõjude üle pangandusliidu loomisel ehk kuidas vähendada pangakriiside mõju riikide eelarvetele. Bruegeli instituudis valminud aruandes tõdetakse, et pangandusliit vajab seda lisaks ühisele kriisihalduse ja hoiusekindlustuse loomisele. Lisaks toodi välja EL-i positsioonid varipangandusega võitlemisel, neid arutelusid jätkatakse G20 kohtumisel novembris.

Reedesel eurogrupi kohtumisel said ministrid tavapärased ülevaated euroala ja programmiriikide olukorrast. Ministrid tõdesid, et jõupingutused kriisiriikide abistamiseks ja riikide rahanduse korrastamiseks annavad tulemusi. Järjekordne programmi ülevaade on valmimas Portugali kohta.

Niinimetatud troika hindamismissiooni tulemusena märgiti, et Portugali reformid on olnud tulemuslikud, aasta võrra lisaaega 2014. aastani vajatakse aga oodatust suurema majanduslanguse tõttu eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Portugali naasmist laenuturule oodatakse juba järgmisel aastal.

Eurogrupp tervitas ka Saksamaa põhiseaduskohtu otsust, mis lubab Saksamaal viivitusteta Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM) liituda. Eraldi kinnitati üle ESM-i asutamislepingus olev säte ESM-i liikmete maksimaalse kohustuse kohta – ESM-i liikmed tõlgendavad seda üheselt nii, et liikme maksimaalne kohustus piirdub lepingus sätestatud osaga ESM-i märgitud kapitalis.

„Lükkan siinkohal ümber ka meie rahvaesindajate kahtlused ja märgin, et suuremaid kohustusi, kui ESM-i asutamislepingus sätestatud, Eestile ei kaasne ilma parlamente kaasamata,“ kinnitas Ligi. "Ka Saksmaa kohtu otsus pole mitte näide oma huvide erilisest kaitsmisest, vaid kõigile ühesugusest lähenemisest ühistele kohustustele."