President Toomas Hendrik Ilves ütles Freedom House’i auhinnatseremoonial, et võimul oleva režiimi muutmine on revolutsiooni lihtsaim osa, hirm vastutuse ees on püüdluste läbikukkumise peamiseks põhjuseks.

Ilves ütles neljapäeval Washintonis Freedom House’i iga-aastasel auhinnatseremoonial peakõnelejana rääkides, et vabadus pole vaikimisi etteantud valik, vaid see tuleb üles ehitada.

"Režiimi muutus üksinda pole piisav. See on kiire ja lihtsam osa. Kõik muu – institutsionaalne ülesehitus, seadusandluse vastu võtmine, kodanikuühiskonna arengu, fundamentaalsete õiguste ja vabaduste tagamine, majanduskasv, madal korruptsioonitase – võtab aastaid, pingutust ning poliitilist kapitali ja tahet," ütles Ilves.

Rema sõnul tundsid post-kommunistlikud riigid Põhja-Aafrika ja Araabia maailma vastuhakku autoritaarsele valitsemisele kõrvalt vaadates ennekõike deja-vu tunnet.

“See on “nüüd või mitte kunagi” tunne, arusaam, et lõpuks ometi on võimalus tagasihoidev režiim oma õlgadelt ära heita,” ütles ta. “Siis tuleb aga šokk, et ühtäkki tuleb võtta vastutus riigi juhtimise eest. Kirjad on vaja kohale toimetada, arstiabi tagada, palgad maksta. See on koht, kus püüd vabadusele tihtipeale läbi kukub. Sest vabadus on olemuselt üsna igav, mõnes mõttes isegi psühholoogiliselt stressitekitav. See tähendab tööd, asjade ise tegemist, ilma et saaks süüdistada kedagi teist või halba ilma. See on paljude revolutsioonide läbikukkumise peamine põhjus: hirm vastutuse ees,” nentis Eesti riigipea.

Ilves lõpetas oma kõne rõhutades globaalse internetivabaduse tagamise vajalikkust. Ta märkis, et detsembrikuus Dubais toimuval International Telecommunications Unioni (ITU) konverentsil, mis määrab suuresti internetivabaduse tulevikusuunad, esitavad autoritaarsete režiimide esindajad ettepanekud, mis annaks neile suurema võimu oma populatsiooni ja majanduse üle, õõnestades samas vabadust ja avatust, mida me hindame.

“Nad väidavad, et piirangud küberruumis on vajalikud küberkuritegevuse ja küberterrorismiga võitlemiseks, kuid tegelikkuses takistavad nad sellega oma kodanike vabadust,” ütles president Ilves, lisades, et Eesti on igasuguste väljendusvabadust piiravate katsete vastu.

Freedom House on alates selle asutamisest 1941. aastal seisnud demokraatlike väärtuste eest kogu maailmas. Freedom House, mille esimesed kaaseesistujad olid Eleanor Roosevelt ja Wendell Willkie, on seitsme aastakümne jooksul võtnud sõna ülekohtuste valitsusvormide vastu, kaitsnud kodanikuõigusi nii USAs kui ka mujal ja toetanud neid, kes võitlevad põhiliste inimõiguste eest.

Freedom House’i iga-aastane auhinnatseremoonia on austusavaldus neile, kes on pühendanud end vabaduse ja inimõiguste eest võitlemisele. Sel aastal antakse vabaduse auhind vanglakaristust kandvale Bahreini inimõiguslasele Abdulhadi Al-Khawajale ning tema tütardele Maryamile ja Zainabile aukartustäratava seisukohavõtu eest autoritaarsete repressioonide vastu nende kodumaal.

Peale selle antakse juhtimise auhind üle senaator Patrick Leahyle, kes on pikki aastaid aktiivselt toetanud USA tegevuspõhimõtteid, mis edendavad inimõiguste kaitsmist ja demokraatlikke väärtusi.

Haigekassa nõukogu otsustas reedel, et arstide palka saaks järgmisel aastal tõsta kolm ning õdedel ja hooldajatel kuus protsenti, vahendasid Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudised.

Nõukogu pakutu jääb aga selgelt alla sellele, mida nõuavad streiki kavandavad tervishoiutöötajad. Nende hinnangul peaksid arstid saama tuleval aastal palgatõusu 20 ning õed ja hooldajad üle 40 protsenti.

Haigekassa nõukogu esimehe ja sotsiaalministri Hanno Pevkuri sõnul olid kõik nõukogu liikmed päri, et õdede, hooldajate palka tuleb tõsta kaks korda rohkem. "Samuti tuleb arvestada, et järgmisel aastal alaneb ka töötuskindlustusmakse, mis jätab töötajatele veel 1,2 protsendi võrra rohkem raha kätte," ütles Pevkur.

Sisuline palgatõus on Pevkuri sõnul õdedel seega rohkem kui seitse ja arstide rohkem kui neli protsenti.

Tänavu suvel sai kaitseväe harjutusväljaku piirkonda pargitud tsiviilisikute auto arvatavalt kaitseväelase relvast kuulitabamuse, mistõttu otsustas kaitsevägi sõiduki remondikulu hüvitada.

Juuli lõpus sõitis üks perekond kaitseväe Klooga harjutusvälja territooriumil ning järgmisel päeval avastas pereisa autolt kuuliauku meenutava kahjustuse. Politsei- ja piirivalveamet alustas juhtunu uurimiseks kriminaalasja, kuid praeguseni pole konkreetset süüdlast tuvastatud, teatas kaitsejõudude peastaap.

Kannatanu ütluste kohaselt võis juhtunu toimuda Klooga harjutusvälja territooriumil. Samal ajavahemikul oli Klooga laskeväljal tõesti laskeharjutus automaadist Galil, kuulipildujast MG3 ja granaadiheitjast Carl Gustav.

28. augustil pöördus pereisa 1. jalaväebrigaadi poole ja palus hüvitada tekkinud varaline kahju summas 641 eurot ja seitse senti.

"Avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamine on reguleeritud riigivastutuse seadusega, mille kohaselt võib kannatanu, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Olgugi, et käsitletava juhtumi raames ei ole käesolevaks ajaks süüdlast tuvastatud, ei saa välistada, et kahju tekkis alal, mille eest vastutab kaitsevägi, ning seetõttu otsustas kaitsevägi 12. septembril perekonnale hüvitada autoremondikulud," selgitas kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja.

Kaitsevägi tuletab loodussõpradele ja seenelistele meelde, et kaitseväe harjutusaladele minnes tuleb väga hoolikalt jälgida seal kehtivaid liikumispiiranguid ja ohutusnõudeid. Kaitsevägi juhib tähelepanu, et ohutusmärgistuse lõhkumine või varastamine on otseselt seotud ohuga inimeste elule ja tervisele ning palub ohutusmärgistuse rikkumisest teatada harjutusala haldajale või kohalikku kaitseringkonda.

„Kaitsevägi ei takista harjutusaladel liikumist, kui seal ei viida parajasti läbi laskeharjutusi ja õppusi. Kuid kindlasti ei tohi sinna minna, kui toimuvad laskmised. Parim viis tagamaks oma turvalisust on enne harjutusaladele sisenemist uurida, kas seal käib parajasti väljaõpe või mitte,“ ütles kaitseväe logistikakeskuse harjutusalade jaoskonna ülem kapten Kaupo Kaiv.

Kaitseväe harjutusalasid haldav kaitseväe logistikakeskus edastab teavet harjutusaladel toimuvate õppuste ja laskmiste kohta kohalikele ajalehtedele, omavalitsuste veebilehekülgedele ning avaldab infot kaitseväe harjutusväljade veebileheküljel ning harjutusväljadel olevatel informatsioonitahvlitel.

Vältimaks inimeste juhuslikku sattumist kaitseväe harjutusväljadele on alade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triipudega postidega. Laskmiste ajaks heisatakse harjutusväljade lipumastidesse punased lipud, suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud ning paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad.

Harjutusväljade veebileheküljel http://harjutusvali.mil.ee informeeritakse vähemalt seitse päeva ette, mis kuupäevadel ja kellaaegadel ning mis relvadest mingil harjutusalal lastakse. Samuti saadetakse kaks korda kuus kohalikele ajalehtedele nagu Harju Elu, Võrumaa Teataja ja Põhjarannik avaldamiseks informatsioon järgneval kahel nädalal harjutusväljadel toimuvast tegevustest. Harjutusaladega piirnevatele kohalikele omavalitsustele edastatakse nende veebilehekülgedel avaldamiseks kord kuus harjutusvälja järgneva 30 päeva tegevuskava. Lisaks on paigutatud harjutusväljade sissesõiduteede juurde informatsioonitahvlid, kus on samuti nädal aega varem olemas teave harjutusväljal toimuva kohta.

„Ohutuse tagab õppuste läbiviija, kuid vastutus lasub igal juhul ka harjutusalale tulnud seenelisel, matkajatel, loodushuvilistel. Seetõttu on väga oluline, et siiski kogemata õppuste või laskmiste ajal harjutusaladele sattunud inimesed kuulaksid vastuvaidlematult kõiki kaitseväelaste korraldusi,“ ütles kapten Kaivo Kaiv.

Lääne ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab 35-aastast Andrest Pärnumaal Audrus kahe naise mõrvas ja seejärel hukkunute surnukehade tükeldamises.

Süüdistuse kohaselt lõi Andres möödunud aasta novembris Audru alevikus korteris korduvalt 55-aastast Karinit ja kägistas ta surnuks. Surnukeha mees tükeldas ja uputas erinevatesse veekogudesse oma elukoha lähistel.

Tänavu 6. aprilli pärastlõunal tungis süüdistatav Audru kalmistu lähistel kallale 21-aastasele Erikale, et röövida temalt sülearvuti. Andres lõi naist süüdistuse järgi vähemalt ühel korral ning kägistas ta surnuks. Mees tükeldas taas surnukeha ja mattis mulla ja okste alla.

Politsei pidas varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Andrese Erika mõrvas kahtlustatavana kinni 7. aprillil. Uurimise käigus selgus mehe võimalik seotus varasema Karini kadunuks jäämisega.

Mõrva eest, kui see on toime pandud julmal viisil, vähemalt teist korda ja seoses röövimisega näeb karistusseadustik süüdimõistmisel ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

Lääne ringkonnaprokuratuuri hinnangul väärib nende juhtumite lahendamise puhul erilist esiletõstmist Audru ja lähikonna konstaablite tegutsemine, samuti nende uurijate ja kriminalistide hea töö, tänu kellele arvatav mõrvar nii kiiresti tabati. "Erilised tänusõnad ka ohvriabi töötajale ja menetlustoimingutes osalenud tuukritele asjatundliku tegutsemise eest," märkis prokuratuur.