Haigekassa nõukogu otsustas reedel, et arstide palka saaks järgmisel aastal tõsta kolm ning õdedel ja hooldajatel kuus protsenti, vahendasid Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudised.

Nõukogu pakutu jääb aga selgelt alla sellele, mida nõuavad streiki kavandavad tervishoiutöötajad. Nende hinnangul peaksid arstid saama tuleval aastal palgatõusu 20 ning õed ja hooldajad üle 40 protsenti.

Haigekassa nõukogu esimehe ja sotsiaalministri Hanno Pevkuri sõnul olid kõik nõukogu liikmed päri, et õdede, hooldajate palka tuleb tõsta kaks korda rohkem. "Samuti tuleb arvestada, et järgmisel aastal alaneb ka töötuskindlustusmakse, mis jätab töötajatele veel 1,2 protsendi võrra rohkem raha kätte," ütles Pevkur.

Sisuline palgatõus on Pevkuri sõnul õdedel seega rohkem kui seitse ja arstide rohkem kui neli protsenti.

Tänavu suvel sai kaitseväe harjutusväljaku piirkonda pargitud tsiviilisikute auto arvatavalt kaitseväelase relvast kuulitabamuse, mistõttu otsustas kaitsevägi sõiduki remondikulu hüvitada.

Juuli lõpus sõitis üks perekond kaitseväe Klooga harjutusvälja territooriumil ning järgmisel päeval avastas pereisa autolt kuuliauku meenutava kahjustuse. Politsei- ja piirivalveamet alustas juhtunu uurimiseks kriminaalasja, kuid praeguseni pole konkreetset süüdlast tuvastatud, teatas kaitsejõudude peastaap.

Kannatanu ütluste kohaselt võis juhtunu toimuda Klooga harjutusvälja territooriumil. Samal ajavahemikul oli Klooga laskeväljal tõesti laskeharjutus automaadist Galil, kuulipildujast MG3 ja granaadiheitjast Carl Gustav.

28. augustil pöördus pereisa 1. jalaväebrigaadi poole ja palus hüvitada tekkinud varaline kahju summas 641 eurot ja seitse senti.

"Avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamine on reguleeritud riigivastutuse seadusega, mille kohaselt võib kannatanu, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Olgugi, et käsitletava juhtumi raames ei ole käesolevaks ajaks süüdlast tuvastatud, ei saa välistada, et kahju tekkis alal, mille eest vastutab kaitsevägi, ning seetõttu otsustas kaitsevägi 12. septembril perekonnale hüvitada autoremondikulud," selgitas kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja.

Kaitsevägi tuletab loodussõpradele ja seenelistele meelde, et kaitseväe harjutusaladele minnes tuleb väga hoolikalt jälgida seal kehtivaid liikumispiiranguid ja ohutusnõudeid. Kaitsevägi juhib tähelepanu, et ohutusmärgistuse lõhkumine või varastamine on otseselt seotud ohuga inimeste elule ja tervisele ning palub ohutusmärgistuse rikkumisest teatada harjutusala haldajale või kohalikku kaitseringkonda.

„Kaitsevägi ei takista harjutusaladel liikumist, kui seal ei viida parajasti läbi laskeharjutusi ja õppusi. Kuid kindlasti ei tohi sinna minna, kui toimuvad laskmised. Parim viis tagamaks oma turvalisust on enne harjutusaladele sisenemist uurida, kas seal käib parajasti väljaõpe või mitte,“ ütles kaitseväe logistikakeskuse harjutusalade jaoskonna ülem kapten Kaupo Kaiv.

Kaitseväe harjutusalasid haldav kaitseväe logistikakeskus edastab teavet harjutusaladel toimuvate õppuste ja laskmiste kohta kohalikele ajalehtedele, omavalitsuste veebilehekülgedele ning avaldab infot kaitseväe harjutusväljade veebileheküljel ning harjutusväljadel olevatel informatsioonitahvlitel.

Vältimaks inimeste juhuslikku sattumist kaitseväe harjutusväljadele on alade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triipudega postidega. Laskmiste ajaks heisatakse harjutusväljade lipumastidesse punased lipud, suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud ning paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad.

Harjutusväljade veebileheküljel http://harjutusvali.mil.ee informeeritakse vähemalt seitse päeva ette, mis kuupäevadel ja kellaaegadel ning mis relvadest mingil harjutusalal lastakse. Samuti saadetakse kaks korda kuus kohalikele ajalehtedele nagu Harju Elu, Võrumaa Teataja ja Põhjarannik avaldamiseks informatsioon järgneval kahel nädalal harjutusväljadel toimuvast tegevustest. Harjutusaladega piirnevatele kohalikele omavalitsustele edastatakse nende veebilehekülgedel avaldamiseks kord kuus harjutusvälja järgneva 30 päeva tegevuskava. Lisaks on paigutatud harjutusväljade sissesõiduteede juurde informatsioonitahvlid, kus on samuti nädal aega varem olemas teave harjutusväljal toimuva kohta.

„Ohutuse tagab õppuste läbiviija, kuid vastutus lasub igal juhul ka harjutusalale tulnud seenelisel, matkajatel, loodushuvilistel. Seetõttu on väga oluline, et siiski kogemata õppuste või laskmiste ajal harjutusaladele sattunud inimesed kuulaksid vastuvaidlematult kõiki kaitseväelaste korraldusi,“ ütles kapten Kaivo Kaiv.

Lääne ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab 35-aastast Andrest Pärnumaal Audrus kahe naise mõrvas ja seejärel hukkunute surnukehade tükeldamises.

Süüdistuse kohaselt lõi Andres möödunud aasta novembris Audru alevikus korteris korduvalt 55-aastast Karinit ja kägistas ta surnuks. Surnukeha mees tükeldas ja uputas erinevatesse veekogudesse oma elukoha lähistel.

Tänavu 6. aprilli pärastlõunal tungis süüdistatav Audru kalmistu lähistel kallale 21-aastasele Erikale, et röövida temalt sülearvuti. Andres lõi naist süüdistuse järgi vähemalt ühel korral ning kägistas ta surnuks. Mees tükeldas taas surnukeha ja mattis mulla ja okste alla.

Politsei pidas varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Andrese Erika mõrvas kahtlustatavana kinni 7. aprillil. Uurimise käigus selgus mehe võimalik seotus varasema Karini kadunuks jäämisega.

Mõrva eest, kui see on toime pandud julmal viisil, vähemalt teist korda ja seoses röövimisega näeb karistusseadustik süüdimõistmisel ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

Lääne ringkonnaprokuratuuri hinnangul väärib nende juhtumite lahendamise puhul erilist esiletõstmist Audru ja lähikonna konstaablite tegutsemine, samuti nende uurijate ja kriminalistide hea töö, tänu kellele arvatav mõrvar nii kiiresti tabati. "Erilised tänusõnad ka ohvriabi töötajale ja menetlustoimingutes osalenud tuukritele asjatundliku tegutsemise eest," märkis prokuratuur.

Statistikaameti teatel tõusid tänavu teise kvartali eluasemete hinnad eluaseme hinnaindeksi järgi võrreldes mullu sama ajaga 7,7 protsenti ja võrreldes tänavu esimese kvartaliga 3,3 protsenti.

Aastaga tõusid korterite hinnad 10,0 protsenti ja majade hinnad 2,9 protsenti. Kvartaliga tõusid korterite hinnad 5,6 protsenti, majade hinnad langesid 1,5 protsenti.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste tehtud tehingute hindade muutust eluaseme soetamiseks maa-ameti andmete põhjal, tehingute infot on täiendatud ehitisregistri andmetega. Indeksit arvutatakse ka korterite ja majade ehk ühepereelamute, paarismajade ja ridaelamute kohta.

Andmete võrreldavuse parandamiseks on välja jäetud tehingud alla 18-ruutmeetriste ja üle 250-ruutmeetriste korteritega. Äärmuslike hindade välistamiseks on välja jäetud kaks protsenti kõige väiksemaid ja kõige suuremaid ruutmeetrihindu, samuti ei arvestata tehinguid Tallinna vanalinnas asuvate korterite ega majadega.