Politsei- ja piirivalveametis (PPA) taasluuakse DVI ehk loodusõnnetuse ja katastroofi ohvrite identifitseerimise üksus, mille töö seisneb katastroofi või loodusõnnetuse ohvrite tuvastamises, kui ohvrid on raskesti identifitseeritavad või on osa ohvreid kadunud.

Vajaduse korral lähetatakse üksuse liikmed tööle välisriiki, kui Eesti Vabariigi elanikud) on hukkunud. DVI-üksuse tööd hakkab koordineerima juhtrühm, kelle tööd veab Jaan Sild keskkriminaalpolitsei arendusbüroo koordinatsioonitalitusest. Juhtrühma kõrval kuuluvad DVI-üksuse koosseisu veel sündmuskoharühm, tuvastamisrühm ning logistika tugiisik, kirjutab PPA ajakiri Radar.

Esimest korda loodi DVI-üksus Eestis juba 1996. aastal. Seda üksust nimetati Eesti katastroofiohvrite identifitseerimise grupiks ja see oli loodud politsei alluvuses tollaste politseiameti, keskkriminaalpolitsei ning kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse ametnike baasil, kaasates Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo töötajaid. 2008. aastal liikus DVI töörühma tegevuse koordineerimine Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI), kuid toona jäi plaanide teostamine soiku.

DVI-üksuse varustust ja isikkoosseisu on testitud ametkondadevahelistel kompleksõppustel ning ka reaalsetes olukordades, näiteks 2005. aastal Tais Phuketi looduskatastroofi piirkonnas Soome DVI meeskonna koosseisus. DVI-üksuse taasloomine on tähtis ka rahvusvahelise koostöö aspektist. Interpol on andnud soovituse igal liikmesriigil luua katastroofiohvrite tuvastuse üksus standardite loomiseks, hoidmiseks ja arendamiseks ning rahvusvahelise koostöö toimimiseks.

Selle aasta põhiülesanne on komplekteerida üksuse isikkoosseis. Tuleval aastal hangitakse rühma tööks vajalik varustus ning toimuvad koolitused.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimehe Sven Mikseri hinnangul on Eesti erakondade valimiskampaaniad arutult kulukad ja nendele kuludele ülempiiri seadmine aitaks vähendada parteide huvi kahtlasel teel raha hankida.

"Meie valimikampaaniad on arutult kulukad ja suurejoonelised. Kes iganes on käinud kusagil piiri taga ja näinud, kuidas tehakse valimiskampaaniaid, siis kui siin mõned üksikud erandid nagu Ameerika Ühendriigid näiteks välja arvata, siis Euroopas reeglina on need kampaaniad palju tagasihoidlikumad. Nii välikampaaniad plakatite näol, telekampaaniad," ütles Mikser intervjuus BNS-ile. "Kui ikkagi erakondadele panna peale mõistlik lagi, millest rohkem nad ei tohi kulutada, siis kindlasti ei ole põhjust ka hakata seda raha kahtlasel viisil hankima, sest see kiusatus kaob ära, kuna siis ei ole selle rahaga niiväga midagi teha ja see ei aita kaasa poliitilise võimu saavutamisele," ütles Mikser, kelle hinnangul võiks parteide kampaaniakulutste laeks olla 400 000 eurot valimiste kohta.

Teise ideena parteide rahastamise läbipaistvamaks muutmisel tõi Mikser välja sõltumatu kontrolli vajaduse. "On olemas professionaalseid audiitoreid, kes suudavad hinnata seda, kui kallis üks või teine asi tegelikes hindades on, et erakondadel ei tekiks kiusatust valetada oma kampaaniaid odavamaks, et teeme ikka sama massiivse kampaania, aga deklareerime, et see ei maksnud midagi," sõnas Mikser. "Et selliseid olukordi vältida, tuleks ellu kutsuda erakondadest täiesti sõltumatu valimiskulude auditeerimine," lisas ta.

Mikseri sõnul on riigikogu põhiseaduskomisjonile laekunud hulk ettepanekuid ka parlamendivälistelt ekspertidelt ja kodanikeühendustelt. "Me oleme valmis ka suhtuma väga konstruktiivselt ja positiivselt nendesse algatustesse, kaaluma näiteks varianti seada piirang ka sellele rahale, mida üks üksik annetaja tohib erakonnale annetada," ütles Mikser. "Me olime ka tegelikult väga kriitilised omal ajal, kui dekriminaliseeriti keelatud annetuste vastuvõtmine, kui üldiselt kogu poliitiline spektrum arvas, et võiks teha niimoodi. Teisest küljest ma ei arva, et kriminaalne sanktsioon oleks see, mis asjad korda seab," sõnas SDE esimees.

Keskerakonna toetus mitte-eestlaste seas ulatub 75 protsendini, eestlaste seas on aga 41 prtosendiga populaarseim partei Reformierakond, selgub Eesti Rahvusringhääligu (ERR) tellitud TNS Emori uuringust.

Mitte-eestlaste seas järgnevad Keskerakonnale 12 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE)10 protsendiga Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) toetab vaid kaks protsenti ning rohelisi üks protsent.

Eestlaste hulgas tuleb Reformierakonna järel 25 protsendiga SDE, 15 protsendiga IRL, 12 protsendiga Keskerakond, nelja protsendiga rohelised ning ühe protsendiga varem Rahvaliiduna tegutsenud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

Emor küsitles ERR-i uudistetoimetuse tellimusel 29. augustist 19. septembrini 889 valimisealist kodanikku. Emor näitab erakondade toetusprotsente vaid neist vastajatest, kel on olemas erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Selline andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega.

Septembris oli  "ei oska öelda" osakaal  37 protsenti, mis on augustiga võrreldes kolme protsendipunkti võrra langenud.

Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke kinnitusel on Eesti poliitikamaastikul kujunenud välja erakondadevahelised jõujooned.

"Uuringutulemused kinnitavad, et Reformierakonnal on pikaajaliselt välja kujunenud suur ja stabiilne valijaskond, kes hindab seda poliitikat, mis on Eesti viinud edukalt läbi majanduskriisist ja on loonud eeldused vaadata tulevikku optimistlikult," ütles Kukk BNS-ile kommenteerides viimast uuringufirma TNS Emor rahvusringhäälingu tellimusel läbi viidud parteide toetuse uuringut.

Valijad hindavad erakondi Kuke sõnul sisulise tegevuse ja täidetud lubaduste järgi. "Reformierakonna algava poliitikahooaja prioriteediks on lastetoetuste tõstmine ning praeguseks on saavutatud kokkulepe, et lastetoetused tõusevad esimeses etapis juba järgmise aasta 1. juulist," ütles Kukk. "Reformierakonna juhitav valitsus on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele ka järgmise aasta riigieelarve osas ning üle mitme aasta on seekord võimalus riigitöötajate palgatõusuks ja töötuskindlustuse makse langetamiseks," lisas ta.

Eesti poliitikamaastikul on Kuke hinnangul välja kujunenud erakondadevahelised jõujooned ning mõneprotsendilised kõikumised on tavapärased. "Reformierakond ja valitsus teevad oma igapäevast tööd edasi parema Eesti nimel sõltumata uuringutulemustest ja homsetest lehepealkirjadest," ütles Kukk.

Reformierakonna toetus oli septembris kuue protsendipunkti võrra väiksem kui augustis, ulatudes 33 protsendini ning teine võimupartei Isamaa ja Res Publica Liit kaotas kuuga toetuses kaks protsendipunkti, kukkudes 11 protsendi peale, selgub rahvusringhäälingu tellitud TNS Emori uuringust. SDE-d ja Keskerakonda toetas võrdselt 24 protsenti erakondlikku eelistust omavatest inimestest ja ühtki erakonda ei toetanud 37 protsenti küsitletutest.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretäri Priit Sibula sõnul on inimestel selged ootused sissetulekute suurenemise osas ning valitsuserakondadelt oodatakse selles osas lahendusi. "Usun, et see on üks peamisi põhjuseid, mis võis valitsuserakondade populaarsust septembris mõjutada," ütles Sibul BNS-ile. "Nüüd kui valitsus on järgmise aasta eelarve osas kokku leppinud saame kinnitada, et inimeste sissetulekud kasvavad," lisas Sibul. "Opositsioonierakonnad sidusid populistlikult ESM-i arutelu palkade ja lastetoetustega ning on oma retoorikas kõikjale raha lubanud. Ilmselt on selline ilus jutt mõjutanud Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide toetust septembris," ütles IRL-i peasekretär.