Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimehe Sven Mikseri hinnangul on Eesti erakondade valimiskampaaniad arutult kulukad ja nendele kuludele ülempiiri seadmine aitaks vähendada parteide huvi kahtlasel teel raha hankida.

"Meie valimikampaaniad on arutult kulukad ja suurejoonelised. Kes iganes on käinud kusagil piiri taga ja näinud, kuidas tehakse valimiskampaaniaid, siis kui siin mõned üksikud erandid nagu Ameerika Ühendriigid näiteks välja arvata, siis Euroopas reeglina on need kampaaniad palju tagasihoidlikumad. Nii välikampaaniad plakatite näol, telekampaaniad," ütles Mikser intervjuus BNS-ile. "Kui ikkagi erakondadele panna peale mõistlik lagi, millest rohkem nad ei tohi kulutada, siis kindlasti ei ole põhjust ka hakata seda raha kahtlasel viisil hankima, sest see kiusatus kaob ära, kuna siis ei ole selle rahaga niiväga midagi teha ja see ei aita kaasa poliitilise võimu saavutamisele," ütles Mikser, kelle hinnangul võiks parteide kampaaniakulutste laeks olla 400 000 eurot valimiste kohta.

Teise ideena parteide rahastamise läbipaistvamaks muutmisel tõi Mikser välja sõltumatu kontrolli vajaduse. "On olemas professionaalseid audiitoreid, kes suudavad hinnata seda, kui kallis üks või teine asi tegelikes hindades on, et erakondadel ei tekiks kiusatust valetada oma kampaaniaid odavamaks, et teeme ikka sama massiivse kampaania, aga deklareerime, et see ei maksnud midagi," sõnas Mikser. "Et selliseid olukordi vältida, tuleks ellu kutsuda erakondadest täiesti sõltumatu valimiskulude auditeerimine," lisas ta.

Mikseri sõnul on riigikogu põhiseaduskomisjonile laekunud hulk ettepanekuid ka parlamendivälistelt ekspertidelt ja kodanikeühendustelt. "Me oleme valmis ka suhtuma väga konstruktiivselt ja positiivselt nendesse algatustesse, kaaluma näiteks varianti seada piirang ka sellele rahale, mida üks üksik annetaja tohib erakonnale annetada," ütles Mikser. "Me olime ka tegelikult väga kriitilised omal ajal, kui dekriminaliseeriti keelatud annetuste vastuvõtmine, kui üldiselt kogu poliitiline spektrum arvas, et võiks teha niimoodi. Teisest küljest ma ei arva, et kriminaalne sanktsioon oleks see, mis asjad korda seab," sõnas SDE esimees.

Keskerakonna toetus mitte-eestlaste seas ulatub 75 protsendini, eestlaste seas on aga 41 prtosendiga populaarseim partei Reformierakond, selgub Eesti Rahvusringhääligu (ERR) tellitud TNS Emori uuringust.

Mitte-eestlaste seas järgnevad Keskerakonnale 12 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE)10 protsendiga Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) toetab vaid kaks protsenti ning rohelisi üks protsent.

Eestlaste hulgas tuleb Reformierakonna järel 25 protsendiga SDE, 15 protsendiga IRL, 12 protsendiga Keskerakond, nelja protsendiga rohelised ning ühe protsendiga varem Rahvaliiduna tegutsenud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

Emor küsitles ERR-i uudistetoimetuse tellimusel 29. augustist 19. septembrini 889 valimisealist kodanikku. Emor näitab erakondade toetusprotsente vaid neist vastajatest, kel on olemas erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Selline andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega.

Septembris oli  "ei oska öelda" osakaal  37 protsenti, mis on augustiga võrreldes kolme protsendipunkti võrra langenud.

Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke kinnitusel on Eesti poliitikamaastikul kujunenud välja erakondadevahelised jõujooned.

"Uuringutulemused kinnitavad, et Reformierakonnal on pikaajaliselt välja kujunenud suur ja stabiilne valijaskond, kes hindab seda poliitikat, mis on Eesti viinud edukalt läbi majanduskriisist ja on loonud eeldused vaadata tulevikku optimistlikult," ütles Kukk BNS-ile kommenteerides viimast uuringufirma TNS Emor rahvusringhäälingu tellimusel läbi viidud parteide toetuse uuringut.

Valijad hindavad erakondi Kuke sõnul sisulise tegevuse ja täidetud lubaduste järgi. "Reformierakonna algava poliitikahooaja prioriteediks on lastetoetuste tõstmine ning praeguseks on saavutatud kokkulepe, et lastetoetused tõusevad esimeses etapis juba järgmise aasta 1. juulist," ütles Kukk. "Reformierakonna juhitav valitsus on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele ka järgmise aasta riigieelarve osas ning üle mitme aasta on seekord võimalus riigitöötajate palgatõusuks ja töötuskindlustuse makse langetamiseks," lisas ta.

Eesti poliitikamaastikul on Kuke hinnangul välja kujunenud erakondadevahelised jõujooned ning mõneprotsendilised kõikumised on tavapärased. "Reformierakond ja valitsus teevad oma igapäevast tööd edasi parema Eesti nimel sõltumata uuringutulemustest ja homsetest lehepealkirjadest," ütles Kukk.

Reformierakonna toetus oli septembris kuue protsendipunkti võrra väiksem kui augustis, ulatudes 33 protsendini ning teine võimupartei Isamaa ja Res Publica Liit kaotas kuuga toetuses kaks protsendipunkti, kukkudes 11 protsendi peale, selgub rahvusringhäälingu tellitud TNS Emori uuringust. SDE-d ja Keskerakonda toetas võrdselt 24 protsenti erakondlikku eelistust omavatest inimestest ja ühtki erakonda ei toetanud 37 protsenti küsitletutest.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretäri Priit Sibula sõnul on inimestel selged ootused sissetulekute suurenemise osas ning valitsuserakondadelt oodatakse selles osas lahendusi. "Usun, et see on üks peamisi põhjuseid, mis võis valitsuserakondade populaarsust septembris mõjutada," ütles Sibul BNS-ile. "Nüüd kui valitsus on järgmise aasta eelarve osas kokku leppinud saame kinnitada, et inimeste sissetulekud kasvavad," lisas Sibul. "Opositsioonierakonnad sidusid populistlikult ESM-i arutelu palkade ja lastetoetustega ning on oma retoorikas kõikjale raha lubanud. Ilmselt on selline ilus jutt mõjutanud Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide toetust septembris," ütles IRL-i peasekretär.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimehe hinnangul ajab Reformierakond eesotsas peaminister Andrus Ansipiga teadlikult segi süülisuse ja poliitilise vastutuse.

"Ma ütlen, et peaminister teadlikult on hakanud koos oma erakonnakaaslastega segi ajama süülisust ja poliitilist vastutust," ütles Mikser intervjuus BNS-ile. "Nii poliitiline opositsioon, ajakirjandus kui ka avalikkus võivad minetada usalduse poliitiku vastu mitte sellepärast, et ta on teinud midagi kriminaalset, vaid ka näiteks sellepärast, et ta ei ole midagi teinud, et ta on jätnud olulised asjad tegemata," sõnas SDE esimees.

See, kas ühte poliitikut usaldatakse või umbusaldatakse võib Mikseri sõnul seonduda kahtlustusega, millel on kriminaalne maik, aga ei pruugi. Mikser rõhutas, et sotsiaaldemokraadid püüdes algatada umbusaldust justiitsminister Kristen Michali vastu ei võtnud seisukohta selles osas, kas ta on õiguslikus mõttes süüdi või mitte. "Vastupidi, me arvame, et Kristen Michal, kui ta soovib ennast kaitsta, siis peaks ta tegema seda muus ametis kui justiitsministrina, kus sellisel juhul paratamatult tekib kahtlus, et kas uurimine, mis toimub tema enda ministeeriumi haldusalas, saab olla täiesti sõltumatu või saab näida täiesti sõltumatu, sest nagu ka näiteks ametnike eetikakoodeksis öeldakse, et ka näiv huvide konflikt peab olema maksimaalselt välistatud ja antud juhul ta seda ei ole," ütles Mikser.

Mikseri hinnangul ei ole ajakirjandus, prokuratuur ega kaitsepolitsei poliitikutele liiga teinud. "Mina olen küll kaugel sellest, et hakata õiguskaitseorganeid süüdistama poliitikute kiusamises. Eesti riigi valitud kogudele võib paljutki ette heita, aga ma arvan, et Eesti nii palju demokraatlik riik on küll, et õiguskaitseorganid siin tegutsevad sõltumatult," arvas Mikser.

"Ma arvan, et ajakirjandus konkreetsetes üksikutes skandaalides ei ole küll ühelegi poliitikule, ütleme ühelegi patustanud poliitikule küll liiga teinud," sõnas SDE esimees. "On selge, et poliitiline vastutus ei ole kriminaalne mõiste. On selge, et usaldus või umbusaldus ministri või teise valitud poliitiku vastu seisab täiesti lahus sellest, kas ta on kohtus süüdi mõistetud või mitte. Et öelda, et ühte või teist õiguskaitseorganite huviorbiiti sattunud poliitikut ajakirjandus hakkaks lahmivalt taga kiusama, ma arvan, see ei ole nii," lisas Mikser.

"Küll võibolla mõnikord läheb ajakirjandus pisut liiale, laiendades kõiki neid kahtlusi kogu poliitikale ja kõigile poliitikutele," möönis Mikser. "Võibolla läheb mittekvaliteetsem osa ajakirjandusest liiga kergesti sellele liimile, et ütleb, et ah nad seal on kõik ühesugused ja igaüks, kes poliitikasse läheb, läheb sinna saamahimust või omakasu pärast. Selline lausaline üldistamine võib olla ülekohtune nende suhtes, kes tegelikult on ikka läinud [poliitikasse] südametunnistuse järgi," lisas Mikser.

Reformierakonna rahastamisskandaali keskele sattunud ja kuriteokahtlustuse saanud Justiitsminister Kristen Michal süüdistas ülemöödunud neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ajakirjandust ühekülgsuses ja tema ning Silver Meikari suhtes eri standardite rakendamises. "Ajakirjandusel on alati valida erinevaid rolle, et kas asutakse lahendust otsima või asutakse otsima võimalust ühepoolset pilti näidata," ütles   Michal . "Mina väidan, et vähemalt osa ajakirjandusest on valinud selle tee, et näidata pilti äärmiselt ühekülgselt ja seetõttu ma julgen küll arvata, et seda kriitikat võiks ka ajakirjandus ise arutada, sest väga tihti ajakirjandus tegeleb sellega, kuidas parandada-arutada erinevates valdkondades ette tulevaid küsimusi ja see kindlasti on ajakirjanduse roll. Samamoodi peaks ajakirjandus küsima, et milline on see ajakirjanduse eneseregulatsioon," sõnas justiitsminister.

Peaminister Andrus Ansip sõnas selsamal pressikonverentsil Michalit kaitstes, et Eesti ajakirjanduse jaoks süütuse presumptsioon ei kehti. "Ma olen veendunud demokraatliku õigusriigi kaitsja. Muuhulgas olen ma veendunud süütuse presumptsiooni austaja," ütles Ansip pressikonverentsil. "Ma arvan, et need väärtused on riigi jaoks ülimalt olulised väärtused ja ma mäletan seda, mil meil oli loomeliitude pleenum ja kus Eesti alles võitles ja unistas sellest, et meie riigis kehtiks ka süütuse presumptsioon. Paraku praegu oleme jõudnud me olukorda, kus meil ajakirjanduse tarvis või ajakirjanduse enamuse tarvis eksisteerib süülisuse presumptsioon," ütles Ansip. "Ma arvan, et rahva õiglustunne ihaleb endiselt süütuse presumptsiooni järele ja kui süütuse presumptsiooni järgitakse ka valitsuse, ministrite tasemel, siis rahva õiglustunnet ei saa see mitte kuidagi riivata," lisas peaminister.