EESTI UUDISED BNS

Valitsus soovib tõsta keskkonnatasusid

Valitsus saatis teisipäeval toimunud erakorralisel istungil riigikokku seaduseelnõud, mis tõstavad keskkonnatasusid ja loodusvarade kasutamise tasusid.

Keskkonnatasude seaduse muudatustega tõstetakse alates järgmise aasta 1. aprillist välispuistangutesse ladestatava põlevkivi aheraine ning rikastusjäätmete ladestamise saastetasumäära. Eelnõu eesmärk on läbi saastetasu määra tõstmise vähendada põlevkivi aheraine ladestamist ja motiveerida ettevõtjaid seda taaskasutama, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Samuti on järgmise aasta 1. aprillist kavas muuta valitsuse määrusega kehtestatud loodusvara kasutusõiguse tasumäärasid. Eelnõu eesmärk on Eesti veeressursi ning maavaravarude parema kaitse ja säästliku kasutamise tagamine.

Kehtiva määruse alusel oli põlevkivi ressursitasude tõusuks kuni 2012. aastani kehtestatud 20 protsenti aastas ning 2013.-2015. aastateks oli planeeritud tõusuks viis protsenti aastas. Riigikogusse saadetud eelnõu kohaselt jätkub põlevkivi ressursitasude tõus alates tuleva aasta aprilli algusest 20 protsenti aastas.

Senine kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vee tasumäärade kasv on olnud kümme protsenti aastatel 2010-2012. Vee tasumäärade kasvuks on aastatel 2013-2015 sätestatud viis protsenti aastas.

Lisaks on eelnõuga kavandatud alates 2013. aasta 1. jaanuarist viie protsendiline tõus võrreldes selle aasta tasumääraga, millele seejärel lisandub 20-protsendiline tõus alates 1. aprillist, et saavutada teiste põhja- ja pinnavee tasumääradele lähedane tasumäär.

Jahutusvee tasumäär pole 2001. aastast alates muutunud, see on olnud 1,59 eurot tuhande kuupmeetri vee kohta. Eelnõuga suurendatakse seda analoogselt kaevanduste ja karjäärivete tasumääradega 20 protsenti aastas.

Valitsus kiitis heaks ka meresõiduohutuse seaduse muudatused, mille eesmärgiks on kaasajastada olemasolevat tasude arvutamise süsteemi ning muuta see ülesehituselt sarnaseks naaberriikides olevate tasude arvutamise meetoditega.

Teiseks määravaks aspektiks on valitsuse teateö asjaolu, et 1995. aastal kehtestatud ja 2004. aastal korrigeeritud tariifide alusel laeva külastuste eest kogutud tuletorni- ja navigatsioonitasude summad ei kata enam aastaringse navigatsiooniohutuse tagamisega seotud valdkonna kulusid.

Uue skeemi rakendumisel koguks riik veeteetasu senise kümne miljoni euro asemel ligikaudu 20 miljonit eurot aastas.

Eesti Energia tõstab tuleval aastal kilovatt-tunni hinda 57 protsenti

pilt on illustratiivneTeisipäevase seisuga pakub Eesti Energia tulevaks aastaks fikseeritud hinnaga ja aastase perioodiga elektripaketi lepingut keskmise hinnaga 5,95 eurosenti kilovatt-tunnist, praegu on Eesti Energia Kodu 1 paketis kilovatt-tunni hind 3,78 eurosenti.

Eesti Energia kommunikatsioonijuht Katriin Loorents ütles BNS-ile, et praegu on Kodu 1 pakett kahel kolmandikul Eesti Energia klientidest. Loorents lisas, et elektrienergia hind moodustab lõpphinnast umbes kolmandiku.

Elektri hind lõpptarbijale koosneb kolmest osast: elektrienergia hind, võrguteenuse hind ning taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink märkis teispäevasel pressikonverentsil, et elektri viimase aja börshind on olnud 4,3 senti kilovatt-tunni kohta, kuid elektri jaemüügihind sisaldab börsihinda, müügimarginaali ja käibemaksu, mistõttu sõltuvalt kliendi tarbimisprofiilist on fikseeritud tarbijahind teisipäevase seisuga 5,7-6,7 senti kilovatt-tunni kohta.

Alates kolmapäevast saab Eesti Energiaga sõlmida avatud turu elektrilepinguid, valida saab kolme elektripaketi vahel, mis kannavad nimesid "Kindel", "Kombineeritud" ja "Muutuv".

"Kindel" elektripakett tähendab elektrimüüjaga kokkulepitud ehk fikseeritud hinda kilovatt-tunni kohta, "Kombineeritud" paketis saab 50 protsenti tarbitud elektrist osta kokkulepitud hinnaga ja 50 protsenti börsihinnaga, millele lisandub elektrimüüja marginaal, "Muutuva" paketi hind sõltub täielikult elektri börsihinnast.

 

Päästjate palk tõuseb järgmisel aastal viis protsenti

Pilt on illustratiivneSiseminister Ken-Marti Vaheri sõnul tõusevad tuleval aastal päästjate palgad viis protsenti.

"Siseministeeriumi valitsemisalas tõusevad personalieelarved 2013. aastal keskmiselt 4,3 protsenti ja näiteks võib tuua siin päästjad, kelle puhul tõuseb töötasu viis protsenti, mis tähendab rohkem kui see keskmine 4,3-4,4," ütles Vaher valitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele.

Täpsema jaotuse ettepanekud esitavad Vaheri sõnul ministeeriumile asutuste juhid. "Meil on selge fookus ka nendel ametikohtadel, kus inimesed otseselt tegelevad turvalisuse tagamisega ja riskivad sealjuures oma eluga," sõnas Vaher.

Tänavu suurenesid siseministeeriumi personalikulud võrreldes mullusega 3,58 protsenti. Politsei- ja piirivalveameti personalikulud kasvasid 1.504.416 euro ja päästeameti personalikulud 2.162.429 euro võrra.

Valitsus kinnitas tuleva aasta riigieelarve

Valitsus kinnitas teisipäeval toimunud erakorralisel istungil 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, millega järgmise aasta riigieelarve tulud suurenevad 2,2 protsenti 7,5 miljardi euroni ja riigieelarve kulud 1,1 protsenti 7,7 miljardi euroni.     

Augusti lõpus ennustas rahandusministeerium 2013. aasta riigieelarve tuludeks 6,3 ja kuludeks 6,5 miljardit eurot.

Ühtlasi kinnitas valitsus teisipäeval toimunud istungil tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõuga seotud seaduseelnõude muudatused.

Tuleva aasta valitsussektori eelarve on tasakaalu lähedal, puudujääk moodustab 0,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on märk majanduslikust stabiilsusest ning loob üldise soodsa majanduskeskkonna, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

2013. aasta eelarve kava järgi püsib ka järgmisel aastal Eesti võlakoormus Euroopa Liidu madalaimana. Järgmise aasta prognoositav võlakoormus on 12 protsenti SKP-st.

Tänu tasakaalustatud eelarvepoliitikale on võimalik alates järgmisest aastast suurendada vastavalt võimalustele inimeste turvatunnet – suurenevad pensionid, lastetoetused ja valitsemisalade palgakulud. See tähendab teiste seas nii õpetajate, kultuuritöötajate, kaitseväelaste kui ka tervishoiutöötajate palkade tõusu.

Valitsus otsustas tõsta valitsemisalade palgafondi 4,4 protsenti, mida ministrid saavad kasutada vastavalt vajadusele. Pension tõuseb tuleval aastal viis protsenti.

Suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused tõstetakse seniselt 19,18 eurolt kahekordseks 38,36 eurole ja kahe lapsega peredel 76,72 eurole kuus. Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 eurole. Kolmikute sünnitoetus tõstetakse seniselt rohkem kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Lastetoetuste reform käivitub järgmisest aasta 1. juulist ning rakendub täismahus 2015. aastast.

Peaminister annab riigieelarve eelnõu parlamendile üle neljapäeval.

Tanker Kyeema Spirit tõmmati madalikult lahti

Kyeema Spirit  FOTO: http://gcaptain.comPuksiirid tõmbasid Aegna saare juures madalikule sõitnud tankeri Kyeema Spirit teisipäeva pärastlõunal lahti, päästetöödega reostust ei kaasnenud.

Kell 13.38 madalikult lahti tõmmatud tanker pukseeriti ankrukohale laevade ankrualas Aegna saarest idas. Edasisi tegevusi korraldab laeva omanikfirma, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Takistamaks võimaliku reostuse tekkimist tankeri lahtitõmbamisel jälgisid kohapeal olukorda ja olid vajadusel valmis reageerima piirivalvelaevad, ranniku kaitseks tegid kaldal ettevalmistusi päästeametnikud.

Sündmuskohale jäävad esialgu valvesse piirivalvelaevad PVL 101 Kindral Kurvits ja PVL 202 Kati.

Lastita tanker sõitis Aegna saare juures madalikule esmaspäeva hommikul.

12-09-24 - Tankeriõnnetus kvalifitseeriti väga raskeks laevaõnnetuseks

Edaspidi saab kohtule kõiki dokumente esitada elektrooniliselt

Kohtule dokumentide esitamiseks kasutatava avaliku e-toimiku väljanägemine muutus, suurenes kasutajamugavus ning nüüd on võimalik esitada kohtule kõiki dokumente veebikeskkonna kaudu elektrooniliselt.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul saavad uute muudatustega inimesed parema ülevaate endaga seotud kohtudokumentide kohta. „Justiitssüsteemi poolt vaadates on tegu õnnestunud lahendusega, mille kaudu saab inimene mugavamalt ja odavamalt oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda. Riigilõivude alandamisega kaasnes ka Eestile omane innovatiivne põhimõte, et läbi e-kanalite oma dokumentide esitamine on paberlikust asjaajamisest märksa soodsam. Nüüd muutus kohtule dokumentide esitamiseks kasutatava portaali väljanägemine ning tegime selle kasutajale mugavamaks, “ märkis justiitsminister.

Käesoleva aasta 1. juulil alanesid kohtumenetlusega seotud riigilõivude määrad ning lisandus põhimõte, et elektrooniliselt on kohtule dokumentide esitamine soodsam. See suurendas oluliselt avaliku e-toimiku kasutamist, näiteks tsiviilasjades on digitaalselt esitatud avalduste arv oluliselt kasvanud ja see vähendab omakorda kohtute halduskoormust. Käesoleva aasta juunikuus, enne lõivude alanemist, esitati avaliku e-toimiku kaudu tsiviilasjades 75 avaldust, siis juulis, peale lõivude alanemist, oli see arv juba 526.

„Muudatusega on nüüd igaühel võimalik näha avalikus e-toimikus kõiki kohtute infosüsteemi poolt talle saadetud materjale, aga ka teiste menetlusosaliste poolt esitatud dokumente. Muudatusega sai inimene võimaluse esitada avaliku e-toimiku kaudu kõiki kohtumenetlusega seotud dokumente. Näiteks lisandus hagi tagamise avalduse või näiteks ka esialgse õiguskaitse avalduse esitamise võimalus,“ ütles minister.

Oluline muudatus puudutab ka avalduses vastaspoole kontaktandmeid. Nimelt puudus varem võimalus esitada kohtule avaldus, milles ei olnud märgitud vastaspoole kontaktandmed. Nüüd on võimalus avaldus ikkagi esitada ning avalik e-toimik saab vastaspoole aadressi ja kontaktandmeid rahvastikuregistrist ja lisab need avaldusele. Avalduse esitajale kuvatakse need andmed alles siis, kui kohus on kinnitanud avalduse vastuvõtmist.

Väiksemate, aga just kasutusmugavust lisavate muudatustena võib näiteks välja tuua dokumentide lisade üleslaadimise täienduse. Nimelt puudus varem kasutajal võimalus dokumendi lisasid mitme dokumendi kaupa korraga üles laadida, seda pidi tegema ühekaupa. Nüüdsest saab seda teha mitme kaupa.

Palju uusi muudatusi ja täiendusi on tehtud eelkõige professionaalseid kasutajaid, näiteks advokaate silmas pidades. Selleks on loodud professionaalsele kasutajale võimalused märkida kohtuasju ja nende dokumente lemmikuks ja eristada dokumente erinevate taustavärvidega. Nimetatud funktsionaalsus loob kasutajale võimaluse ise paigutada ja märgistada kohtuasju ja dokumente nii, et kasutaja leiaks neid kergemini ja kiiremini ülesse.

Kui inimesel vanuse tõttu või muul põhjusel pole võimalik e-toimikut kasutada, võib kohus seda arvestada ja rakendada inimese jaoks soodsamat lõivumäära.

Avaliku E-toimiku kaudu avalduse esitamisel täidab menetlusosaline ise ära teatud osa kohtute infosüsteemi andmestikust, mis võimaldab süsteemil teha mitmeid automaatkontrolle, mida paberavalduste puhul peavad tegema kohtuametnikud.

Kõnesolev muudatus on loonud vajalikud eeldused mitmete tööprotsesside automatiseerimiseks ja digitaalsele kohtutoimikule ning paberivabale menetlusele üleminekuks.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD