Valitsuses sai neljapäeval heakskiidu looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, mis muudab keskkonnaministeeriumi kinnitusel looduskaitsealade loomise selgemaks ja läbimõeldumaks.

„Kogu kaitse alla võtmise kulg peab olema avalik ja arusaadav ning sammud läbikaalutud ja põhjendatud. See algab juba kaitseala moodustamise ettepanekust, kus tuleb selgitada, miks peaks konkreetses kohas kaitseala moodustama, märkima ära kaitseala piirid ja haruldase või ohustatud loodusväärtuse arvatava asukoha,“ rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Eksperdid omakorda peavad edaspidi hindama ka kaitseala moodustamise otstarbekust - seda, mil moel konkreetset haruldast liiki kõige parem kaitsta on ja kas kogu maa-ala kaitse alla võtmine on parim viis seda teha.

Kui seadusemuudatus vastu võetakse, kehtivad edaspidi põhjalikumad nõuded kaitse alla võtmise algatamisest teada andmise kohta, ka vastuväidete esitamise nõuded on täpsemalt paika pandud ja peavad olema korralikult põhjendatud. Oluline muudatus on see, et määratakse kindel aeg, kui kauaks võib kaitse alla võtmise ettepaneku esitamisel piirata sellel maa-alal toimetamist.

„Praegu puuduvad seaduses igasugused lõpptähtajad kaitseala moodustamise osas otsuse tegemiseks ja sestap ka piirangute seadmiseks. Nii võib tekkida olukord, kus sisuliselt tähtajatult võidakse piirata inimese õigust oma omandit kasutada. Nüüd teeme me ettepaneku, et see aeg oleks piiratud 28 kuuga,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Eelnõuga saab selgemalt seadusesse kirja ka see, et kallasrajal peab olema tagatud võimalus liikumiseks. Kui kallasrajal on kraavid või rannaniitudel on loomade karjatamisel mere äärde rajatud aiad, peab omanik tagama nendest takistustest üle- või läbipääsu. Rannaniite hooldavate loomade tarbeks aedade paigaldamine on võimalik ainult kohaliku omavalitsuse kirjaliku loa alusel. Kui sellist luba ei ole, ei ole ka aia panek või kraavi rajamine lubatud.

Samuti keelatakse eelnõu järgi tulevikus jahiloomade lisasöötmine rahvuspaikades, looduskaitsealadel, püsielupaikades, mis on oluline, et vähendada jahiloomade poolt tekitatavat kahju ohus olevatele liikidele.

Eelnõu esitamise ajendiks on riigikohtu eelmise aasta otsus, milles leiti, et kehtiv seadus vajab kohendamist, tagamaks looduskaitse alla võtmise korral Põhiseadusest tulenev põhiõiguste kaitse.

Politsei alustas neljapäeval kriminaalmenetlust, mis peab selgeks tegema, kuidas Mart Sanderi galerii ostetud suvalised maalid võltsiti müügihetkeks eesti kunstnike teosteks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuna Eesti Päevaleht pöördus Mart Sanderi poole esmaspäeval enne maalide oksjonile minekut ja Sander nad kohe müügilt ära võttis, saab praegu kahtlustada kelmuse katse toimepanekut. Politsei julgustab endiselt inimesi võltsingukahtluse korral uurima oma maali päritolu ja seejärel pöörduma politsei poole. Selleks peaks maal läbima ka ekspertiisi ja võltsingu ilmnedes oleks Sanderi galerii süü juba tunduvalt suurem, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samal ajal on galerii koduleht teinud läbi olulise puhastuse, sest kahtlusalused maalid on maha võetud. Huvitaval kombel on samuti maha võetud info varem müüdud maalide kohta.

Eesti Päevaleht edastas politseile varem tehtud väljatrükid nii eBayst, kus maalid Mart Sanderi e-Bay kasutajakontoga osteti, ja Sanderi enda galerii kodulehelt, kus need uue autorsusega kallimalt müügis olid. „Kuni probleemide lahendamiseni oleme peatanud kunstiteoste netimüügi.Teid huvitavaid teoseid võite näha galeriis,” seisab kodulehel selgitus.

Ainuüksi Eesti Päevalehe tehtud esialgse uuringu põhjal kerkis esile seitse teost, mille päritolu näib pea identsete välismaist päritolu kaksikute tõttu kahtlane. Nende maalide oksjonil alghinnaga mahamüümine oleks Sanderile sisse toonud 15 900 eurot. Samade teoste kokkuostuhind ilma eestimaiste kunstnike signeeringuteta oli vaid 2050 eurot.

Sander väidab endiselt kõikjal, et tegu on tema assistentide tööga ning tema pole maalide ja võltsingutega otseselt seotud.

Eesti Päevaleht võttis ühendust Saksamaa galeriipidaja Edgar Störkmanniga, kes müüs Sanderi galeriile Friedrich Carl Roseni talviste Alpidega maali, mis aga Eestis oli müügil kui Hugo Lepiku Rootsi maastik. Störkmann kinnitas, et tema saatis maali DHL-i postiteenust kasutades Mart Sanderi enda nimele galeriisse. „Ma ei saa seda teada, kas ta ostis selle ise või tegi seda tema assistent, aga ostja kasutas tema nime,” kinnitas Störkmann.

Sama tunnistas juba esmaspäeval ka Saksamaal Ria Picco-Rückerti vedurimaali müüki pannud Christoph Sachadä. See maal muutus Sanderi galeriis Andrus Johani tööks, millele lisandus veel punane viisnurk.

12-09-25 - Mart Sanderi galerii kaudu jõudsid oksjonile võltsitud kunstiteosed

Enam kui pooli Eesti kutsekoole tabas tänavu mullusega võrreldes uute õppurite vähenemine, samas kärbitud kutseharidusvõrk peab siiski vastu, meelitades kooli järjest vanemaid õppijaid, kirjutab Postimees.

Tänavu suvel võtsid Eesti kutsekoolid vastu 11 142 noort, mis on 42 võrra vähem kui aasta eest. Selge vahe tuleb ilmsiks aga põhikooli lõpetanute hulgas, keda läks mullusega võrreldes kutsekoolidesse 242 võrra vähem. Võrreldes eelmise aastaga olid põhikooli lõpetanute seas tublisti populaarsemad erialad koduteenindus ning elektrotehnika ja energeetika, mida asus õppima vastavalt 172 ja 119 noort. Keskkoolidiplomi omandanute hulgas olid mullusest populaarsemad juhtimise ja halduse (442), majutuse ja toitlustamise (440) ning transporditeenuste (407 noort) erialad.

Traditsiooniliselt tugev konkurents oli Pärnu, Haapsalu ja Tartu kutsehariduskeskustesse, puhta töö tegi tänavu aga Tallinna teeninduskool, võttes vastu koguni 551 noort, kirjutab Postimees.

Kooli direktor Meeli Kaldma möönis, et tegelikkus nii roosiline pole ja eesmärk – täita 630 vaba kohta – jäi saavutamata neilgi. «Toiduainete töötlemise valdkonnas – pagarid ja kondiitrid – oleme suhteliselt hästi plaani täitnud ja kohad on täis, aga igasse teise valdkonda oleks võinud veel ühe rühma lapsi võtta,» kirjeldas Kaldma Postimehele.

«Kui ma 2002. aastal kutseharidusse tulin, siis meil oli põhikoolist õppima tulijaid 80 protsenti, nüüd ainult 60,» meenutas ta. Kaldma peab põhjuseks noorte püüdu pääseda iga hinna eest gümnaasiumisse. «Kuna poliitilisi otsuseid gümnaasiumide vähendamiseks pole piisavalt kiiresti vastu võetud, siis paraku oleme meie need kahjukannatajad.»

«Kutseõppijate keskmine vanus tõuseb,» kinnitas haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung.

Kutsekoolid kohanevad ja otsivad nüüd õppureid mujalt – pea kolmandik tööealisest elanikkonnast on Eestis veel erialase hariduseta, kuid valmis töö ja pere kõrvalt õppima.

Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul avab elektrituru riik ning elektri reaalne turuhind on majanduslik paratamatus.

Liive kirjutab Eesti Energia blogis, et hinnatõus ei ole asi, mida poliitik tahaks valijatele hea meelega öelda. Kuid keegi peab seda tegema ja vajadusel ka sõnumitoojale määratud pahameele osaliseks saama. "Eesti Energia tunneb vastutust oma klientide ees ning ei ole nende eest ebamugavaid numbreid varjanud," märkis Liive

Börsihind, mis on kõigi jaeklientidele pakutavate hindade aluseks, on Liive sõnul pidevas ja seejuures väga ulatuslikuks liikumises. "Kui vaadata elektri keskmist börsihinda ja kõrvutada seda senise elektrihinnaga, siis on erinevus olnud keskeltläbi 50 protsenti," kirjutab Liive. "Selline 50-protsendiline elektrihinna tõus mõjutaks elektriarvet tervikuna keskmiselt 20 protsendi ulatuses."

Liive kirjutas oma blogi sissekandes, et kui vaadata esimesi vabaturuelektri hinnapakkumisi, siis üldjoontes ongi prognoosid paika pidanud. Paketti Kodu 1 kasutaval kliendil, kes praegu liituks paketiga Kindel, tõuseks elektri hind 56 protsenti, kuid elektriarve tervikuna 18 protsenti. Seni paketti Kodu 2 kasutanud kliendi päevane elekter kallineks 1,4 ja öine 1,9 korda, kuid arve tervikuna 18,7 protsenti.

"Kui oma hindade avalikustamisega jõuavad valmis ka teised elektrimüüjad, siis võib see tuua pilti mõningaid muudatusi. Samuti muudab pakkumisi igapäevaselt kõikuv elektri börsihind, kuid üldpilti see kardinaalselt ei muuda," kirjutab Liive blogis.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles neljapäevases Terevisioonis ja ajalehele Eesti Päevaleht riigile kuuluva Eesti Energia uusi hinnapakette kommenteerides, et kindlasti tuleb turule juurde uusi elektrimüüjaid ning mõistlik on lepingu sõlmimisega mitte kiirustada ja need ära oodata.

Parts ütles lehele, et Eesti Energia oleks pidanud olukorda tarbijatele paremini selgitama ja põhjendama ka hindade tõstmise vajalikkust. Järgmisest aastast peab Eesti Energia elektri tootmiseks hakkama suures mahus ostma süsinikdioksiidi kvooti, mis tõstab ministri sõnul ka tootmiskulusid.

Teisipäeval avalikustas Eesti Eenrgia oma uued hinnapaketid, mille kohaselt aastase fikseeritud hinnaga lepingu keskmine elektrihind oli 5,95 eurosenti kilovatt-tunnist. Kolmapäeval avalikustas oma hinnapaketid järgmisest aastast turule sisenev Energia 220, mis lubas pakkuda konkurentidest soodsamat hinda. Nende pakkumine ettemaksuga fikseeritud hinnapaketi puhul on 5,86 eurosenti kilovatt-tunnist.

Praegu maksab kaks kolmandiku Eesti Energia jaeklientidest kilovatt-tunni eest 3,78 eurosenti.

12-07-12 - Elektrimüüja: elektri kilovatt-tund võib kallineda 1–2 sendi võrra

12-09-15 - Elektrituru avanemine toob konkurentsi ja hinnatõusu

11-09-22 -Jaotusvõrk paneb elektri hinnatõusu raha uutesse arvestitesse