Kuigi vältimatut arstiabi osutatakse ka kavandatava arstide streigi ajal, ei ole erakorralise meditsiini osakonda mõtet pöörduda patsientidel, kelle vastuvõtt polikliinikus ära jääb.

Arstide kavandatava streigi ajal töötavad Harjumaa kiirabibrigaadid ja erakorralise meditsiini osakond (EMO), teatas Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH). Vältimatut arstiabi osutatakse kõigile patsientidele, kes seda vajavad.

Samas juhivad EMO arstid tähelepanu, et EMOsse pole mõtet pöörduda patsientidel, kelle vastuvõtt polikliinikus ära jääb. EMO ei asenda ega kiirenda eriarsti vastuvõtule jõudmist ning retsepte saab pikendada perearsti juures.

Haigla ja erialapolikliinikute registratuurides ning kõnekeskuses lõpetatakse patsientide registreerimine alates 1. oktoobrist 2012 ambulatoorsetele vastuvõttudele või uuringutele nende spetsialistide juurde, kes streigivad.

Vastavalt Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Haiglate liidu kokkuleppele jätkuvad streigi ajal eriarstide vastuvõtud onkoloogia- ja hematoloogiapolikliinikus (keemia- ja kiiritusraviarstid, hematoloogid). Streigi perioodil jätkavad tööd ka silmaarstid.

Streigi ajal jätkuvad vastuvõtud anestesioloogiakliiniku polikliiniku valuravikabinetis ning toimuvad ka anestesioloogi operatsiooni-eelsed konsultatsioonid.

Streigi ajal ei toimu vastuvõtte kirurgiakliiniku polikliinikutes: kardio- ja rindkerekirurgia polikliinikus, naistehaiguste polikliinikus, ortopeediapolikliinikus, neurokirurgia polikliinikus, üld- ja onkokirurgia polikliinikus, üld- ja onkouroloogia polikliinikus, samuti ei toimu näo-lõualuukirurgide, pea-kaelakirurgide ning nina-, kõrva- ja kurguarstide vastuvõtud. Patsiente nõustab bariaatriaõde.

Streigi perioodil ei toimu ambulatoorsed vastuvõtud pulmonoloogiapolikliinikus, kutsehaiguste- ja töötervishoiupolikliinikus, nefroloogiapolikliinikus, kardioloogiapolikliinikus ning ambulatoorseid vastuvõtte ei tee taastusraviarstid, endokrinoloogid ja sisearstid. Naha- ja suguhaiguste keskuse polikliinikus ei toimu ambulatoorseid vastuvõtte 1. oktoobril.

Erandiks on juba alustatud raviga jätkamine ehk streigi perioodil jätkatakse pulmonoloogiapolikliinikus astma bioloogilise raviga ja reumatoloogid jätkavad bioloogilist ravi saavate haigete vastuvõttu. Nefroloogiapolikliinikus jätkub siirdatud neeruga haigete ambulatoorne vastuvõtt ning tuberkuloosipolikliinik jätkab laste vastuvõttu.

Õdede iseseisvad vastuvõtud toimuvad ventilaatorravi haigetele ja tööd jätkab hapnikraviõde. Taastusraviõed jätkavad alustatud ravikuuridega. Tromboosikabinetis toimub õe vastuvõtt.

Vastavalt kokkuleppele jätkavad psühhiaatriakliiniku polikliinikus patsientide vastuvõttu laste- ja noorukite psühhiaatrid ja psühholoogid, samuti toimuvad psühhiaatriaõdede vastuvõtud. Streigi perioodil töötab psühhiaatriapolikliinikus kella 9.00-17.00 tavapärase ühe valvearsti asemel kolm valvearsti.

Radioloogilisi- ja laboriuuringud tehakse onkoloogilistele, erakorralistele ja statsionaarsetele haigetele. Teiste patsientidega võetakse ühendust uue aja kokku leppimiseks. Verekeskus töötab tavapärase graafiku alusel.

Streigi esimesel nädalal jätkub raviteenuse osutamine haigla kõigis statsionaarsetes osakondades ning päevaravi osakondades. Toimuvad plaanilised operatsioonid ja raviprotseduurid.

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu teatel toimub tervishoiutöötajate streik alates 1. oktoobrist Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Tartu ülikooli kliinikumi plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteemis.

Ei tehta plaanilisi ambulatoorseid vastuvõtte, samuti diagnostilisi uuringuid ja laborianalüüse plaanilistele ambulatoorsetele patsientidele.

Alates 8. oktoobrist liituvad streigiga Pärnu haigla, Viljandi haigla, Narva haigla ja Kuressaare haigla plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteem ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas, Lääne-Tallinna keskhaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis laieneb streik plaanilise statsionaarse arstiabi süsteemi.

Streigi maksimaalne võimalik ulatus on kogu plaanilise arstiabi peatamine Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas ja Kuressaares.

Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele.

Valitsuses sai neljapäeval heakskiidu looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, mis muudab keskkonnaministeeriumi kinnitusel looduskaitsealade loomise selgemaks ja läbimõeldumaks.

„Kogu kaitse alla võtmise kulg peab olema avalik ja arusaadav ning sammud läbikaalutud ja põhjendatud. See algab juba kaitseala moodustamise ettepanekust, kus tuleb selgitada, miks peaks konkreetses kohas kaitseala moodustama, märkima ära kaitseala piirid ja haruldase või ohustatud loodusväärtuse arvatava asukoha,“ rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Eksperdid omakorda peavad edaspidi hindama ka kaitseala moodustamise otstarbekust - seda, mil moel konkreetset haruldast liiki kõige parem kaitsta on ja kas kogu maa-ala kaitse alla võtmine on parim viis seda teha.

Kui seadusemuudatus vastu võetakse, kehtivad edaspidi põhjalikumad nõuded kaitse alla võtmise algatamisest teada andmise kohta, ka vastuväidete esitamise nõuded on täpsemalt paika pandud ja peavad olema korralikult põhjendatud. Oluline muudatus on see, et määratakse kindel aeg, kui kauaks võib kaitse alla võtmise ettepaneku esitamisel piirata sellel maa-alal toimetamist.

„Praegu puuduvad seaduses igasugused lõpptähtajad kaitseala moodustamise osas otsuse tegemiseks ja sestap ka piirangute seadmiseks. Nii võib tekkida olukord, kus sisuliselt tähtajatult võidakse piirata inimese õigust oma omandit kasutada. Nüüd teeme me ettepaneku, et see aeg oleks piiratud 28 kuuga,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Eelnõuga saab selgemalt seadusesse kirja ka see, et kallasrajal peab olema tagatud võimalus liikumiseks. Kui kallasrajal on kraavid või rannaniitudel on loomade karjatamisel mere äärde rajatud aiad, peab omanik tagama nendest takistustest üle- või läbipääsu. Rannaniite hooldavate loomade tarbeks aedade paigaldamine on võimalik ainult kohaliku omavalitsuse kirjaliku loa alusel. Kui sellist luba ei ole, ei ole ka aia panek või kraavi rajamine lubatud.

Samuti keelatakse eelnõu järgi tulevikus jahiloomade lisasöötmine rahvuspaikades, looduskaitsealadel, püsielupaikades, mis on oluline, et vähendada jahiloomade poolt tekitatavat kahju ohus olevatele liikidele.

Eelnõu esitamise ajendiks on riigikohtu eelmise aasta otsus, milles leiti, et kehtiv seadus vajab kohendamist, tagamaks looduskaitse alla võtmise korral Põhiseadusest tulenev põhiõiguste kaitse.

Politsei alustas neljapäeval kriminaalmenetlust, mis peab selgeks tegema, kuidas Mart Sanderi galerii ostetud suvalised maalid võltsiti müügihetkeks eesti kunstnike teosteks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuna Eesti Päevaleht pöördus Mart Sanderi poole esmaspäeval enne maalide oksjonile minekut ja Sander nad kohe müügilt ära võttis, saab praegu kahtlustada kelmuse katse toimepanekut. Politsei julgustab endiselt inimesi võltsingukahtluse korral uurima oma maali päritolu ja seejärel pöörduma politsei poole. Selleks peaks maal läbima ka ekspertiisi ja võltsingu ilmnedes oleks Sanderi galerii süü juba tunduvalt suurem, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samal ajal on galerii koduleht teinud läbi olulise puhastuse, sest kahtlusalused maalid on maha võetud. Huvitaval kombel on samuti maha võetud info varem müüdud maalide kohta.

Eesti Päevaleht edastas politseile varem tehtud väljatrükid nii eBayst, kus maalid Mart Sanderi e-Bay kasutajakontoga osteti, ja Sanderi enda galerii kodulehelt, kus need uue autorsusega kallimalt müügis olid. „Kuni probleemide lahendamiseni oleme peatanud kunstiteoste netimüügi.Teid huvitavaid teoseid võite näha galeriis,” seisab kodulehel selgitus.

Ainuüksi Eesti Päevalehe tehtud esialgse uuringu põhjal kerkis esile seitse teost, mille päritolu näib pea identsete välismaist päritolu kaksikute tõttu kahtlane. Nende maalide oksjonil alghinnaga mahamüümine oleks Sanderile sisse toonud 15 900 eurot. Samade teoste kokkuostuhind ilma eestimaiste kunstnike signeeringuteta oli vaid 2050 eurot.

Sander väidab endiselt kõikjal, et tegu on tema assistentide tööga ning tema pole maalide ja võltsingutega otseselt seotud.

Eesti Päevaleht võttis ühendust Saksamaa galeriipidaja Edgar Störkmanniga, kes müüs Sanderi galeriile Friedrich Carl Roseni talviste Alpidega maali, mis aga Eestis oli müügil kui Hugo Lepiku Rootsi maastik. Störkmann kinnitas, et tema saatis maali DHL-i postiteenust kasutades Mart Sanderi enda nimele galeriisse. „Ma ei saa seda teada, kas ta ostis selle ise või tegi seda tema assistent, aga ostja kasutas tema nime,” kinnitas Störkmann.

Sama tunnistas juba esmaspäeval ka Saksamaal Ria Picco-Rückerti vedurimaali müüki pannud Christoph Sachadä. See maal muutus Sanderi galeriis Andrus Johani tööks, millele lisandus veel punane viisnurk.

12-09-25 - Mart Sanderi galerii kaudu jõudsid oksjonile võltsitud kunstiteosed

Enam kui pooli Eesti kutsekoole tabas tänavu mullusega võrreldes uute õppurite vähenemine, samas kärbitud kutseharidusvõrk peab siiski vastu, meelitades kooli järjest vanemaid õppijaid, kirjutab Postimees.

Tänavu suvel võtsid Eesti kutsekoolid vastu 11 142 noort, mis on 42 võrra vähem kui aasta eest. Selge vahe tuleb ilmsiks aga põhikooli lõpetanute hulgas, keda läks mullusega võrreldes kutsekoolidesse 242 võrra vähem. Võrreldes eelmise aastaga olid põhikooli lõpetanute seas tublisti populaarsemad erialad koduteenindus ning elektrotehnika ja energeetika, mida asus õppima vastavalt 172 ja 119 noort. Keskkoolidiplomi omandanute hulgas olid mullusest populaarsemad juhtimise ja halduse (442), majutuse ja toitlustamise (440) ning transporditeenuste (407 noort) erialad.

Traditsiooniliselt tugev konkurents oli Pärnu, Haapsalu ja Tartu kutsehariduskeskustesse, puhta töö tegi tänavu aga Tallinna teeninduskool, võttes vastu koguni 551 noort, kirjutab Postimees.

Kooli direktor Meeli Kaldma möönis, et tegelikkus nii roosiline pole ja eesmärk – täita 630 vaba kohta – jäi saavutamata neilgi. «Toiduainete töötlemise valdkonnas – pagarid ja kondiitrid – oleme suhteliselt hästi plaani täitnud ja kohad on täis, aga igasse teise valdkonda oleks võinud veel ühe rühma lapsi võtta,» kirjeldas Kaldma Postimehele.

«Kui ma 2002. aastal kutseharidusse tulin, siis meil oli põhikoolist õppima tulijaid 80 protsenti, nüüd ainult 60,» meenutas ta. Kaldma peab põhjuseks noorte püüdu pääseda iga hinna eest gümnaasiumisse. «Kuna poliitilisi otsuseid gümnaasiumide vähendamiseks pole piisavalt kiiresti vastu võetud, siis paraku oleme meie need kahjukannatajad.»

«Kutseõppijate keskmine vanus tõuseb,» kinnitas haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung.

Kutsekoolid kohanevad ja otsivad nüüd õppureid mujalt – pea kolmandik tööealisest elanikkonnast on Eestis veel erialase hariduseta, kuid valmis töö ja pere kõrvalt õppima.