Andrus Ansip: tegemist ei ole heade aegade eelarvega

Peaminister Andrus Ansip ütles teisipäevasel valitsuse pressikonverentsil 2013. aasta eelarve eelnõu kommenteerides, et tuleva aasta riigieelarve ei ole "heade aegade eelarve".

"Selle eelarvega maksame kinni endiselt veel kriisiaegseid ühekordseid kulutusi, ühekordseid kokkuhoide," ütles peaminister. "Ma olen aga veendunud selles, et see eelarve, arvestades praegusi võimalusi, on parim eelarve."

Ansip märkis, et tuleva aasta nominaalne eelarvedefitsiit on 0,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), samal ajal on struktuurne ülejääk 0,1 protsenti SKP-st. "Ka see praegune väike defitsiit kõneleb majanduse taastumisest, Euroopa Liidu (EL) kontekstis ühest Euroopa kiiremast majanduse taastumisest."

"Me oleme põhimõtteliselt päris tasakaalus eelarve lähedal. Struktuurses ülejäägis on meie eelarve olnud ka sel ja eelmisel aastal," lausus Ansip. "Nominaalsesse ülejääki kavandame eelarve püsivalt 2014. aastast."

Ansipi sõnul panustab Eesti võrreldes teiste EL-i riikidega jätkuvalt enam haridusse, kultuuri ja riigikaitsesse.

Peaminister märkis, et kõige suurem kulude kasv 2013. aasta eelarves on seotud pensionitega – kasv kokku on seal 93,3 miljonit eurot. "Pensionid kasvavad viis protsenti, aga kuna pensionisaajate arv kasvab ka, siis pensionikulude kasv on märgatavalt suurem kui viis protsenti."

Lisaks nimetas peaminister suuremate kuludena ravikindlustuse kulude kasvu 55 miljoni euro võrra, raudteeveeremi soetamise väljamaksete suurenemise 43,8 miljonit eurot ja kaitsekulude tõusu 20,7 miljonit eurot. Kaitsekulude suurenemise puhul tõi ta välja, et suur osa sellest läheb kaitseväelaste teenimistingimuste parandamiseks.

"Eelarvedefitsiit on, aga ta on kontrolli all," ütles rahandusminister Jürgen Ligi valitsuse pressikonverentsil tuleva aasta eelarvet kommenteerides. "Suuremad defitsiidiallikad on pensionikindlustus ja ka keskvalitsuse miinus."

Ligi tõi välja, et sotsiaaltoetused moodustavad tuleva aasta eelarvemahust 28,4 protsenti ehk 2,2 miljardit eurot. Riik maksab 2013. aastal erinevaid sotsiaaltoetusi ühe elaniku kohta keskmiselt 1677 eurot.

Ligi sõnul suurenevad riigi tegevuskulud 5,7 protsenti. Selle sees on palgafondi suurendamine 4,4 protsenti, samuti kaitsekulud, teede hooldus, selgitas ta.

Ligi märkis, et eelarve kulusid vähendavad heitmekvootide müügi arvelt tehtavad kulud ning välistoetused seoses 2007–2013 perioodi lõppemisega. Heitmekvoodide müügi arvelt tehtavad kulud vähenevad 181,7 miljonit eurot, välistoetused 50,4 miljonit eurot ja välistoetuste kaasfinatseerimisega seotud kulud 18,6 miljonit eurot.

"Siiski moodustavad välistoetused 12,4 protsenti riigieelarve kogukuludest," lausus ta.

Võrreldes 2012. aastaga vähenevad valitsussektori investeeringud 109 miljonit eurot ehk 10,6 protsenti 921,7 miljoni euroni. See on kõigi sektorite prognoositavatest investeeringutest 21,2 protsenti.

"Seda eelarvet ei saa nimetada suureks investeeringute eelarveks eelmise aastaga võrreldes," lausus rahandusminister, märkides, et samas Euroopa kontekstis oleme riigipoolsete investeeringutega tipus.

Valitsus kiitis teisipäeval toimunud istungil heaks 2013. aasta riigieelarve, mille järgi kasvavad kulud 1,1 protsendi võrra 7,7 miljardi euroni ja tulud 2,2 protsenti 7,5 miljardi euroni.