Riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärna sõnul on käimasolev arstide streik väljunud töötüli piiridest ning tööandjale esitatakse poliitilisi nõudmisi, mida tollel ei ole võimalik kuidagi täita.

Pärn sõnas BNS-ile, et ametiühingute poolt on tõstatatud teemad, mis ei ole läbi räägitud ega ole ka tööandja-töövõtja vahel läbiräägitavad, sest need väljuvad tööandja pädevustest.

„Selline suvaline streigiõiguse laiendamine, kui korraldatakse streik tööandja vastu, aga nõudmised on poliitilised, siis see tekitab väga suurt kahju kollektiivsetele töösuhetele,“ sõnas ta. „Kui inimesed tahavad oma poliitilisi nõudmisi ja seisukohti välja öelda, siis selleks on teised meetodid – miitingud, manifestatsioonid, valimised. Nendega ei tohiks tööandjale kahju tekitada.“

Pärna sõnul on lõppvastuse andja kohus. „Kui tööandja tunnetab, et tema õigusi ja ootusi on rikutud ning talle on kahju tekitatud, saab ta pöörduda kohtusse,“ ütles Pärn.

Ajakirjanduses on tähelepanu juhitud olukorrale, kus streigis osalevatel Lääne-Tallinna keskhaigla töötajatel on tegelikult kehtiv kollektiivleping.

Pärna sõnul peaks selle lepinguga olema tagatud töörahu. „Töölepinguseadus ja kollektiivsete töötülide seadus ja ka põhiseadus kirjeldavad, kuidas inimesed oma põhiõigusi realiseerivad. Kui on ettevõttes kehtiv kollektiivleping, siis sellega on tagatud töörahu,“ kinnitas ta. „Kui jutt on Lääne-Tallinna keskhaiglast, kus on kehtiv kollektiivleping ja nad tahavad streikivatele arstidele, õdedele ja hooldajatele toetust avaldada, võiksid nad teha toetusstreigi, mis ei tohi olla samas formaadis kui põhistreik.“

Tervishoiutöötajate streik algas esmaspäeval Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Tartu ülikooli kliinikumi plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteemis. Ei tehta plaanilisi ambulatoorseid vastuvõtte, samuti diagnostilisi uuringuid ja laborianalüüse plaanilistele ambulatoorsetele patsientidele.

Alates 8. oktoobrist liituvad streigiga Pärnu haigla, Viljandi haigla, Narva haigla ja Kuressaare haigla plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteem ning Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas, Lääne-Tallinna keskhaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis laieneb streik plaanilise statsionaarse arstiabi süsteemi. Streigi maksimaalne võimalik ulatus on kogu plaanilise arstiabi peatamine Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas ja Kuressaares.

Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele.

"Taotleme üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimist, et saaksime ravida patsiente oma kodumaal, töötades normaalse koormusega ja motiveeriva palga eest," ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik. bns

Eesti jalgpallikoondis langes kolmapäeval avaldatud rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA oktoobri edetabelis 14 koha võrra 69. positsioonile.

Septembris asus Eesti jalgpallikoondis 55., augustis 49., juulis 56., juunis 57., mais 54. ja aprillis 53. positsioonil. Märtsis oli Eesti koondis FIFA tabelis ajaloo kõrgeimal 47. kohal.

Oktoobri tabelis on Eesti ees 68. kohal Senegal ja Eesti järel 70. kohal Usbekistan.

Tabelit juhib endiselt Hispaania, kellele järgnevad Saksamaa, Portugal, Argentina, Inglismaa, Holland, Uruguay, Itaalia, Colombia ja Kreeka.

2014. aasta MM-valiksarjas Eestiga samasse alagruppi kuuluvatest koondistest asub Holland 6., Türgi 36., Rumeenia 46., Ungari 49. ja Andorra 201. kohal.

Eesti lähinaabritest paikneb Venemaa 12., Soome 88., Leedu 110. ja Läti 118. kohal.

2008. aasta oktoobris oli Eesti FIFA edetabelis 137. positsioonil, mis on jalgpallikoondise ajaloo madalaim tase.

Ajaloo suurima tõusu tegi Eesti koondis mullu septembris, tõustes 28 koha võrra. Suurim kukkumine oli 2006. aasta septembris, kui Eesti jalgpallikoondis langes FIFA tabelis 24 kohta.

Kuigi Tallinn pidi vastavalt arengukavale tagama sel aastal kõigile soovijatele lasteaiakoha, jäi haridusameti kinnitusel tänavu ukse taha koguni 1700 last ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna hinnangul on selles oma süü nii riigil kui Tallinna linnal.

“Linna ja riigivõimu vägikaikavedu kõigil poliitilistel rinnetel tähendab, et kumbki pool ei ole juba aastaid huvitatud lasteaedadesse panustamisest,” lausus Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Jaak Juske erakonna pressiesindaja vahendusel. „Riik ei ole siiani taastanud masu ajal lõpetatud lasteaedade toetusprogrammi. Tallinn tõmbas aga vastukäiguna investeeringud lasteaedadesse peaaegu nulli ning vähendas oluliselt valdkonna tegevuskulusid. Vanemate poolt makstavat kohatasu tõsteti aga samal ajal kolmandiku võrra."

Sotsiaaldemokraadid näevad ainsa lahendusena erakondadeülest kokkulepet, mis seaks lapsed ja pered riigi ning kohalike omavalitsuste prioriteediks. “Täna deklareerivad nii Tallinna linn kui ka Eesti valitsus oma toetust noortele peredele, kuid konkreetseid samme ei ole kumbki astunud,” sõnas SDE aseesimees Urve Palo. „Põhjamaade eeskujul tuleb meie erakondadel istuda koos laua taha ja sõlmida pikaaegne lastega perede toetamist puudutav kokkulepe. Ka OECD värskes raportis rõhutatakse, et Eesti riik peab tänasest enam panustama lasteaedadele ja muudele tugiteenustele, mis võimaldaks vanematel töö ja pereelu paremini ühitada,“ rõhutas Palo.

Erakondadeülese kokkuleppe sõlmimist toetasid eelmisel nädalal SDE korraldatud lasteaedade-teemalisel seminaril ka lasteaednike ja lastevanemate esindajad.

Selleks et motiveerida omavalitsusi ise oma koolivõrku otsustavamalt ümber korraldama, otsustas regionaalminister hakata neile pakkuma uute gümnaasiumide loomise ja vanade sulgemise toetust, kirjutab Postimees.

Regionaalminister Siim Kiisleri allkirjastatud määrusega luuakse omavalitsustele võimalus lähiaastatel küsida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) pakutavast gümnaasiumivõrgu korrastamise meetmest 250 000 kuni kuus miljonit eurot, et rajada või renoveerida eraldiseisvale gümnaasiumile mõeldud hooneid.

Lisaks on riik valmis toetama ümberehitusi hoonetes, kus vana gümnaasium suletakse ja jääb tegutsema põhikool. Kokku jagatakse 2015. aastaks välja 23,7 miljonit eurot Euroopa regionaalarengu fondi raha, igal toetusesaajal tuleb panustada ka 15 protsendi suuruse omaosalusega.

Kiisler ei teinud saladust, et toetusraha eesmärk on kergendada koolivõrgu kärpimise otsuseid. Iseäranis raskelt sünnivad need praegu väiksemates omavalitsustes, mis asuvad maakonnakeskuste lähedal.

Uut gümnaasiumi ei saa lisaraha toel luua igaüks. Tallinnale, Tartule, Pärnule ja Narvale on seatud tingimus, et gümnaasiumis asub õppima vähemalt 540 õpilast.

Peale nende võivad gümnaasiumi loomiseks raha taotleda Kuressaare, Kärdla, Paide, Põlva, Rakvere, Valga, Viljandi ja Võru linn ning Jõhvi ja Rapla vald.

Nimekirjast välja jäänutel on mõtet taotlus esitada vaid siis, kui neis elab vähemalt 10 000 inimest ja seal juba töötab puhas gümnaasium.

Taotlusi hindav komisjon hakkab lähtuma sellest, kui realistlik on gümnaasiumi täitumine õpilastega, arvestades omavalitsuse asukohta ja hoonet ennast, kirjutab Postimees. bns