Eesti jalgpallikoondis langes kolmapäeval avaldatud rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA oktoobri edetabelis 14 koha võrra 69. positsioonile.

Septembris asus Eesti jalgpallikoondis 55., augustis 49., juulis 56., juunis 57., mais 54. ja aprillis 53. positsioonil. Märtsis oli Eesti koondis FIFA tabelis ajaloo kõrgeimal 47. kohal.

Oktoobri tabelis on Eesti ees 68. kohal Senegal ja Eesti järel 70. kohal Usbekistan.

Tabelit juhib endiselt Hispaania, kellele järgnevad Saksamaa, Portugal, Argentina, Inglismaa, Holland, Uruguay, Itaalia, Colombia ja Kreeka.

2014. aasta MM-valiksarjas Eestiga samasse alagruppi kuuluvatest koondistest asub Holland 6., Türgi 36., Rumeenia 46., Ungari 49. ja Andorra 201. kohal.

Eesti lähinaabritest paikneb Venemaa 12., Soome 88., Leedu 110. ja Läti 118. kohal.

2008. aasta oktoobris oli Eesti FIFA edetabelis 137. positsioonil, mis on jalgpallikoondise ajaloo madalaim tase.

Ajaloo suurima tõusu tegi Eesti koondis mullu septembris, tõustes 28 koha võrra. Suurim kukkumine oli 2006. aasta septembris, kui Eesti jalgpallikoondis langes FIFA tabelis 24 kohta.

Kuigi Tallinn pidi vastavalt arengukavale tagama sel aastal kõigile soovijatele lasteaiakoha, jäi haridusameti kinnitusel tänavu ukse taha koguni 1700 last ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna hinnangul on selles oma süü nii riigil kui Tallinna linnal.

“Linna ja riigivõimu vägikaikavedu kõigil poliitilistel rinnetel tähendab, et kumbki pool ei ole juba aastaid huvitatud lasteaedadesse panustamisest,” lausus Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Jaak Juske erakonna pressiesindaja vahendusel. „Riik ei ole siiani taastanud masu ajal lõpetatud lasteaedade toetusprogrammi. Tallinn tõmbas aga vastukäiguna investeeringud lasteaedadesse peaaegu nulli ning vähendas oluliselt valdkonna tegevuskulusid. Vanemate poolt makstavat kohatasu tõsteti aga samal ajal kolmandiku võrra."

Sotsiaaldemokraadid näevad ainsa lahendusena erakondadeülest kokkulepet, mis seaks lapsed ja pered riigi ning kohalike omavalitsuste prioriteediks. “Täna deklareerivad nii Tallinna linn kui ka Eesti valitsus oma toetust noortele peredele, kuid konkreetseid samme ei ole kumbki astunud,” sõnas SDE aseesimees Urve Palo. „Põhjamaade eeskujul tuleb meie erakondadel istuda koos laua taha ja sõlmida pikaaegne lastega perede toetamist puudutav kokkulepe. Ka OECD värskes raportis rõhutatakse, et Eesti riik peab tänasest enam panustama lasteaedadele ja muudele tugiteenustele, mis võimaldaks vanematel töö ja pereelu paremini ühitada,“ rõhutas Palo.

Erakondadeülese kokkuleppe sõlmimist toetasid eelmisel nädalal SDE korraldatud lasteaedade-teemalisel seminaril ka lasteaednike ja lastevanemate esindajad.

Selleks et motiveerida omavalitsusi ise oma koolivõrku otsustavamalt ümber korraldama, otsustas regionaalminister hakata neile pakkuma uute gümnaasiumide loomise ja vanade sulgemise toetust, kirjutab Postimees.

Regionaalminister Siim Kiisleri allkirjastatud määrusega luuakse omavalitsustele võimalus lähiaastatel küsida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) pakutavast gümnaasiumivõrgu korrastamise meetmest 250 000 kuni kuus miljonit eurot, et rajada või renoveerida eraldiseisvale gümnaasiumile mõeldud hooneid.

Lisaks on riik valmis toetama ümberehitusi hoonetes, kus vana gümnaasium suletakse ja jääb tegutsema põhikool. Kokku jagatakse 2015. aastaks välja 23,7 miljonit eurot Euroopa regionaalarengu fondi raha, igal toetusesaajal tuleb panustada ka 15 protsendi suuruse omaosalusega.

Kiisler ei teinud saladust, et toetusraha eesmärk on kergendada koolivõrgu kärpimise otsuseid. Iseäranis raskelt sünnivad need praegu väiksemates omavalitsustes, mis asuvad maakonnakeskuste lähedal.

Uut gümnaasiumi ei saa lisaraha toel luua igaüks. Tallinnale, Tartule, Pärnule ja Narvale on seatud tingimus, et gümnaasiumis asub õppima vähemalt 540 õpilast.

Peale nende võivad gümnaasiumi loomiseks raha taotleda Kuressaare, Kärdla, Paide, Põlva, Rakvere, Valga, Viljandi ja Võru linn ning Jõhvi ja Rapla vald.

Nimekirjast välja jäänutel on mõtet taotlus esitada vaid siis, kui neis elab vähemalt 10 000 inimest ja seal juba töötab puhas gümnaasium.

Taotlusi hindav komisjon hakkab lähtuma sellest, kui realistlik on gümnaasiumi täitumine õpilastega, arvestades omavalitsuse asukohta ja hoonet ennast, kirjutab Postimees. bns

Eesti saadab Afganistani eriüksuse, mis hakkab tegutsema koos Ameerika Ühendriikidega, kaitseväe eriüksuse ülemaks saab kolonelleitnant Riho Ühtegi.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja USA Euroopa erivägede ülem kindralmajor Michael S. Repass allkirjastasid teisipäeval koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistanis. Memorandum sätestab Eesti eriüksuse tegevuse ja koostöövormid Afganistanis ning logistilise ja meditsiinilise toetuse üksikasjad, teatas kaitseväe peastaap

Kaitseväe eriüksuse juhtimise võttis üle kolonelleitnant Riho Ühtegi, kes seni teenis Eesti kaitseatašeena Gruusias.

Kindralid ning kaitseminister Urmas Reinsalu võtsid osa ka erioperatsioonide üksusele lipu annetamise tseremooniast.

"Tänane päev on oluline nii Eestile, Ameerika Ühendriikidele kui NATO-le,“ ütles kindral Repass, kes kinnitas, et Eesti ja USA jätkavad koostööd erioperatsioonide vallas ja NATO operatsioonil Afganistanis.

Reinsalu nentis, et eriüksuste roll tänapäeva sõjapidamises kasvab pidevalt. "Eestile on eriüksuse arendamine oluline nii välisoperatsioonidel osalemiseks kui ka Eesti iseseisva kaitsevõime tagamiseks, mistõttu on tänase koostöömemorandumi sõlmimine oluline samm edasi," ütles Reinsalu.

Kolonelleitnant Ühtegi sõnul näitab lipp, et 2009. aastal loodud üksus on saanud lahinguvalmis. Kolonelleitnant Ühtegi sõnul kasvab eriüksuste roll nüüdisaegses sõjapidamises pidevalt. "Kõik tulevikku vaatavad riigid püüavad saavutada minimaalsete ressurssidega maksimaalseid tulemusi, eriüksused on tõhus vahend selle saavutamiseks," lisas ta.

Kaitsevägi alustas loodava kaugluurerühma moodustamist 2005. aastal, kui korraldati katsed instruktorite leidmiseks. Siis avas kaitsevägi põgusaks hetkeks uut üksust tutvustava võrgukülje. Toona öeldi, et 2009. aastal peaks tegevust alustama 36-meheline luurerühm. Väidetavalt peavad eriüksuse liikmed olema valmis tegutsema nii linnas, kõrbes, mägedes kui ka merel ja suutma tegutseda vastase maa-alal mitu kuud ilma välise toetuseta.

Liikmeid üksusesse värbas kaitsevägi ka 2009. aastal ning alates 2011. aastast on värbamiskuulutus pidevalt üleval kaitseväe peastaabi leheküljel.