President Toomas Hendrik Ilves kiitis reedel USA-s esinedes Eesti e-lahendusi ja kinnitas, et need on toimivad, turvalised ning ajale vastupidanud.

„ Teie USA-s tegelete nende küsimustega algatusprogrammi raames, mis kannab pealkirja „Riiklik strateegia turvaliseks isikutuvastamiseks küberruumis”. Eestis on niisugune ökosüsteem, mida selle USA algatusprojektiga luua püütakse, juba olemas,“ rääkis Ilves Billingtoni küberjulgeoleku tippkohtumisel. „Eri süsteemid, mis meie e-riiki täiendavad, on olnud töös juba peaaegu 12 aastat ja neid kasutatakse juba ligi sajaprotsendiliselt.“

Ilves tõi näiteks, et veerand valijaskonnast hääletab internetis ning 95 protsenti tuludeklaratsioonidest täidetakse internetis.

„ See kõik käib turvaliselt – nende 12 aasta jooksul, mis meie e-riigi taristu on kasutusel olnud, ei ole toimunud mitte ühtegi tulemuslikku rünnakut selle süsteemi alustaladele. Isegi siis, kui meile said osaks massiivsed hajutatud teenusetõkestamise ründed, mis viisid rivist välja ajalehed, internetipanga ja valitsuse veebilehed, jäi X-tee veebis püsima, kaitstuks ja puutumatuks,“ rääkis Eesti riigipea.

Ilves rõhutas mõtteviisi muutumise olulisust ja oskust hinnata ümber arusaamasid privaatsusest ja identiteedist. „Ühiskonnad – mingil põhjusel just eeskätt inglise keelt kõnelevates riikides, Ühendkuningriigis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias – näivad reageerivat väga emotsionaalselt, kui jutt on ükskõik millisest riiklikust identifitseerimisvahendist,“ rääkis Ilves. „Valitseb ebamäärane hirm kujuteldava Suure Venna ees, või ükskõik mis see on, mis takistab kodanikel kasutusele võtmast kiipkaardil põhinevat pääsuvõtit, mis teeks neile kättesaadavaks turvalised veebipõhised tehingud,“ lisas riigipea.

Ilves toonitas, et tema kõne eesmärk ei ole kutsuda üles Eestit jäljendama. „USA-l või Euroopal ei ole kindlasti vaja meid kopeerida. Pigem peaksime palju rohkem mõtlema sellele, kuidas kaitsta ja hoida oma kodanike digitaalset elu. Peaksime mõistma, millised on meie nõrkused, ja liikuma kõikides nendes arvukates valdkondades, kus sõjaline kaitse ei ole asjakohane, suurema koostöö poole,“ sõnas ta.

Valimiskogu valis Eesti Maaülikooli rektoriks reedel ettearvatult tagasi Mait Klaasseni, kes oli ainus kandidaat kõrgkooli juhi kohale.

Klaassen kogus valimiskogus kokku 156 poolthäält. Kogusse kuulusid kõik ülikooli nõukogu liikmed, samuti kõikide akadeemiliste struktuuriüksuste nõukogude liikmed, ülikooli korralised professorid, dotsendid, juhtivteadurid, vanemteadurid ning üliõpilasesinduse poolt valitud üliõpilaste esindajad.Kaks hääletussedelit jäid märgistamata ning rikutud oli kaks sedeli. Valimiskogu liikmetele välja jagati kokku välja 181 hääletussedelit.

Ametisoleva rektori seadsid rektorikandidaadina üles maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut, tehnikainstituut ja üliõpilasesindus. Oma toetust praeguse rektori jätkamiseks avaldas ka metsandus- ja maaehitusinstituudi nõukogu.

Rektori uus ametiaeg algab 1. jaanuaril 2013.

Klaassen lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaariateaduskonna 1978. aastal, 1989– 1990 oli ta teadur Helsingi veterinaariaülikoolis.

Aastal 1990 alustas Mait Klaassen tööd Eesti Põllumajandusülikooli veterinaaria õppetooli juhatajana, aastail 1993–1996 oli aga selle ülikooli rektor.

Klaassen oli aastatel 1997– 1999 Mart Siimanni valitsuse haridusminister, aastast 1998 kuulus ta Koonderakonda ja pärast selle lagunemist liitus 2000. aastal Reformierakonnaga.

Aastatel 1999- 2000 töötas ta Võrumaa kutsehariduskeskuse direktorina ning 2000–2004 Võru maavanemana. 2004. aastal asus Mait Klaassen asendusliikmena riigikogu 10. koosseisu, riigikogus 11. koosseisus oli ta 2007. aastal asendusliige.

19. oktoobril 2007 valiti Mait Klaassen teises valimisvoorus maaülikooli rektoriks.

Eesti haiglate liit tegi reedel kohtumisel tervishoiupartneritega ettepaneku tõsta tervishoiutöötajate palkasid 6,6 protsendi võrra, arstide liit pakkumist vastu ei võtnud.

Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul ei lisanduks pakkumise kohaselt uuest aastast lisakoormust ning palgakomponendiks ollakse valmis pakkuma 6,6 protsendilist tõusu kõigile tervishoiutöötajatele, vahendas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.

„Leppisime kokku, et vormistame oma pakkumise ka kirjalikult hiljemalt homseks ja ootame streikijatelt vastust esimesel võimalusel, et streigiga seonduv kahju patsientidele võimalikult väike oleks,“ ütles Sule. Eesti Arstide Liit pakkumist kohtumisel vastu ei võtnud, sest neil ei olnud selleks endi sõnul vastavaid volitusi.

Haigekassa nõukogu juht sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et kui streikijad haiglate poolt pakkumise vastu võtaks, on tema valmis haigekassa nõukogu erakorraliselt kokku kutsuma, et Eesti Haiglate Liidu ettepanekut arutada. „Korduvalt küsisin, kas streikima asuvatele tervishoiutöötajatele oleks see ettepanek vastuvõetav, et me seda üldse arutama saaksime asuda, kuid lõplikku vastust täna ei tulnud,“ ütles minister.

Eesti Arstide Liit on seisukohal, et streik tuleb. Streik lõpeb siis, kui kollektiivlepingul on allkirjad all.

Relvadega seotud kuritegude eest Tartu maakohtu otsusel reaalselt vangi mõistetud Peeter Waaks viis kaasuse ringkonnakohtusse, kus loodab pääseda tingimsi vangistusega.

Järgmisel nädalal Tartu ringkonnakohtus arutlusele tulevas apellatsioonkaebuses taotleb Waaksi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must Waaksi õigeksmõistmist süüdistuse selles osas, mis puudutas relvade lohakat hoidmist, mis tõi kaasa inimelu nõudnud kuriteo sooritamise. Kui aga kohus siiski ei nõustu Waaksi osalise õigeksmõistmisega, taotleb kaitsja talle tingimisi vangistust.

Tartu maakohus tunnistas mai keskel Peeter Waaksi (34) süüdi tulirelva lohakas hoidmises ning tulirelva, selle helisummuti ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ja määras talle nelja-aastase vangistuse. Kuna kriminaalasi lahenes lühimenetluses, vähendati kriminaalmenetluse seadustiku alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks jääb kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust loetakse mullu 4. maist, mil Waaks kinni peeti.

Menetluskulude katteks peab Waaks tasuma 1000 eurot.

Mai alguses käivitunud protsessil tunnistas Waaks oma süüd osaliselt.

Süüdistuse kohaselt hoidis Peeter Waaks talle väljastatud relvaloal märgitud tulirelva OP-SKS lohakalt Põlvamaal Orava vallas Piusa küla Waaksi talus. Sellega võimaldas Peeter Waaks oma isale Ago Ursel Waaksile ligipääsu nimetatud tulirelvale, mistõttu õnnestus Ago Urselil mullu 4. mail Waaksi talus eelnimetatud vintraudne püss enda valdusse saada ning kella 13 paiku tulistas Ago Ursel kriminaalasja eeluurimise raames läbiotsimist teostanud politseiametnikke ning kaitsepolitseiametnikke. Tulistamise tagajärjel hukkus kaitsepolitseinik Tarmo Laul. Samuti tekitas Ago Ursel Waaks tervisekahjustusi veel ühele kaitsepolitseiametnikule ja ühele politseiametnikule. Talunik ise sai tulevahetuses surma.

Peeter Waaksile on esitatud süüdistus ka selles, et ta omandas aastatel 1999-2000 ebaseaduslikult jahipüssi ZK, millest ta lasi oma tuttaval, kellel puudus relva parandamise või ümbertegemise luba, valmistada vintraudse tulirelva. Lisaks sellele lasi ta valmistada relvale helisummuti ja optilise sihiku. Samuti süüdistatakse Waaksi selles, et ta soetas 2005. aastal sileraudsest jahipüssist IžK valmistatud vintraudse tulirelva Special koos helisummuti ja padrunitega ning 2010. aastal püstoli Margo koos helisummuti ja padrunitega. Kindlakstegemata ajal soetas Waaks ka püstoli TT koos kolme padrunisalvega ja suures koguses erinevat laskemoona.

Kaitsepolitseinikud leidsid relvad koos helisummutite ja laskemoonaga erinevate läbiotsimiste käigus.

Peeter Waaksi süüdistatakse tulirelva lohakas hoidmises, mille tulemusel pani tema isa süüteo varjamise eesmärgil toime tapmiskatse vähemalt kahe inimese suhtes. Samuti süüdistatakse Waaksi suures koguses tulirelva laskemoona ja helisummuti ebaseaduslikus käitlemises ning vähemalt teist korda tulirelva ebaseaduslikus käitlemises.

Tulirelva lohaka hoidmise süüdistusega päädinud kriminaalmenetluse kohtueelset uurimist viis läbi politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond. Relvade, helisummutite ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kriminaalasja kohtueelset uurimist viis läbi kaitsepolitseiamet.