Põllumajandusministeerium jättis kooskõlastamata uue jahiseaduse eelnõu, tuues ühe põhjusena välja ka asjaolu, et erinevalt teraviljast ei võimalda eelnõu küsida hüvitist ulukite poolt rapsi-ja rüpsipõldudel tehtud kahjude eest, kirjutab Saarte Hääl.

Jahiseaduse eelnõu kohaselt on maaomanikul õigus ulukikahjude korral taotleda jahipiirkonna kasutajalt hüvitist teraviljale, kartulile, söödajuurviljale, köögiviljale ning metsamaal kasvavatele okaspuudele. Põllumajandusministeerium hindab hüvitamisele kuuluvate põllumajanduskultuuride loetelu puudulikuks, kuna sealt puuduvad kaunviljad, õli- ja kiudkultuurid ning muud tehnilised kultuurid, ravim- ja maitsetaimed ning veel mõningad liigid, kirjutab Saarte Hääl.

Samuti leiab põllumajandusministeerium, et eelnõus ettenähtud jahiuluki tekitatud kahju ülemmäär 100 eurot ühe hektari hävinud põllumajanduskultuuri kohta on ebapiisav hüvitis. Hüvitis on ebapiisav eelkõige võrreldes looduskaitseseaduse alusel teatud suur-ulukite ning hane ja lagle tekitatud sarnase kahju hüvitamise määraga.

Põllumajandusministeerium juhib keskkonnaministeeriumi tähelepanu ka võimalusele taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba ning maksta loa saamise järel jahiuluki tekitatud kahju hüvitist vähese tähtsusega abina. Vaatamata sellekohase teabe olemasolule ei ole keskkonnaministeerium seni riigiabi luba taotlenud.

“Õlikultuure ulukid ei söö, aga nad elavad seal sees ja kõnnivad läbi,” ütles Valjala talunik Jaan Sink. “Kui valminud rapsist läheb põder läbi, jääb järele kahe meetri laiune rada, kus ei ole mitte ühte tera enam kaunas,” kirjeldas talunik, kes peab õigeks põllumajandusministeeriumi ettepanekut täiendada jahiseaduse eelnõus jahipiirkonna haldaja poolt hüvitamisele kuuluvate kultuuride loetelu.

Põhja prefektuuri kriminaalpolitsei pidasid kinni erinevates seksuaalkuritegudes kahtlustatavad kolm meest, kelle võimalike ohvrite leidmiseks palub politsei elanike abi.

Teisipäeval pidas kriminaalpolitsei kinni 54-aastase vene keelt kõneleva mehe, keda kahtlustatakse selles, et ta on tänavu augustis Lasnamäe piirkonnas laste mänguväljakul rahuldanud sugulist kirge alla 14-aastaste laste ees.

6. septembril pidas kriminaalpolitsei kinni 42-aastase eesti keelt kõneleva mehe, keda kahtlustatakse selles, et ta on mitmete aastate vältel Tallinna eri piirkondades rahuldanud sugulist kirge alla 10-aastaste laste ees. Samas on teada, et mees rahuldas end ka täiesealiste eest. Mees sõitis Nõmme, Kristiine, Mustamäe piirkondades erinevat marki sõidukitega ning ei ole välistatud, et ta tegutses ka mujal.

Tänavu 26. juunil pidas kriminaalpolitsei kinni 33-aastase eesti keelt kõneleva mehe, keda kahtlustatakse selles, et möödunud aasta lõpust kuni tänavu juunikuuni pani ta Tallinnas toime seksuaalkuritegusid alla 10-aastaste laste suhtes.

„Arusaadavalt on seksuaalkuritegude ohvritel raske rääkida läbielatust, kuid samas on oluline mõista, et kurjategija süüdimõistmiseks on äärmiselt tähtis kõikidest sellistest juhtumitest teada saada,“ märkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna.

Kõigi kahtlustatavate puhul on alust arvata, et võimalikke ohvreid võib olla rohkem. Politsei palub meestega seotud seksuaalsüütegude juhtumitest teavitada Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitsetalitust telefonidel 612 5913, 612 5922, 53019938 või politsei

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Gruusia vanglates aset leidnud vägivald ja piinamine täiesti lubamatu.

Paet ütles BNS-ile, et Eesti peab täiesti lubamatuks Gruusia vanglates aset leidnud vägivalda ja piinamist ning inimõiguste tagamine on kõigi riikide kohustus ja õigusriigi alustala. „Gruusia valitsus on vägivalla vanglates hukka mõistnud ning me loodame, et Gruusia valitsus teeb kõik võimaliku asetleidnud vägivallajuhtumite uurimiseks ja süüdlaste kohtu ette toomiseks ning selliste juhtumite välistamiseks tulevikus;“ sõnas välisminister.

Eesti suurim opositsioonipartei Keskerakond viib eelmisel nädalal Gruusias lahvatanud vanglavägivalla skandaali riigikogu saali ja küsib välisminister Urmas Paeti hinnangut sellele juhtumile. Keskerakond soovib välisministrilt hinnangut inimõiguste olukorrale Gruusias ja Eesti käitumist selle juhtumi taustal. Veel küsib opositsioonipartei Paetilt, missugust nõu peaks Eesti kujunenud olukorras andma Gruusia kodanikele.

18. septembril avalikustas Gruusia kohalik opositsiooniline telekanal TV9 video, kus vangivalvurid peksavad alasti kistud vange ja vägistavad neid kumminuiadega. Video lekkis väidetavalt ühe endise vangivalvuri kaudu, kelle sõnul piinati vange kogunisti siseministeeriumi käsul.

Möödunud nädala neljapäeval astus massiliste vanglapiinamiste ilmsikstuleku tõttu tagasi Gruusia siseminister Bahho Ahalaja, päev varem lahkus ametist vanglateminister Hatuna Kalmahhelidze. Vanglaskandaali valla päästnud endine vanglaametnik Vladimir Bedukadze palus eelmise nädala neljapäeval Belgialt poliitilist varjupaika. Asüülitaotluse esitamist kinnitas Bedukadze ise meediale antud usutluses.

Kaadrid on vähem kui kaks nädalat enne Gruusia parlamendivalimisi tekitanud laialdast meelepaha ja kutsunud esile rahvusvahelise hukkamõistu.

President Mihhail Saakašvili on kinnitanud oma kavatsust süüdlasi karistada ning Gruusia prokuratuur on võtnud vahi alla 11 vanglaametnikku. Saakašvili on tunnistanud videote ehtsust, kuid öelnud, et see on osa tema vastaste rahastatud valimiskampaaniast.

Peaminister Andrus Ansip ütles teisipäevasel valitsuse pressikonverentsil 2013. aasta eelarve eelnõu kommenteerides, et tuleva aasta riigieelarve ei ole "heade aegade eelarve".

"Selle eelarvega maksame kinni endiselt veel kriisiaegseid ühekordseid kulutusi, ühekordseid kokkuhoide," ütles peaminister. "Ma olen aga veendunud selles, et see eelarve, arvestades praegusi võimalusi, on parim eelarve."

Ansip märkis, et tuleva aasta nominaalne eelarvedefitsiit on 0,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), samal ajal on struktuurne ülejääk 0,1 protsenti SKP-st. "Ka see praegune väike defitsiit kõneleb majanduse taastumisest, Euroopa Liidu (EL) kontekstis ühest Euroopa kiiremast majanduse taastumisest."

"Me oleme põhimõtteliselt päris tasakaalus eelarve lähedal. Struktuurses ülejäägis on meie eelarve olnud ka sel ja eelmisel aastal," lausus Ansip. "Nominaalsesse ülejääki kavandame eelarve püsivalt 2014. aastast."

Ansipi sõnul panustab Eesti võrreldes teiste EL-i riikidega jätkuvalt enam haridusse, kultuuri ja riigikaitsesse.

Peaminister märkis, et kõige suurem kulude kasv 2013. aasta eelarves on seotud pensionitega – kasv kokku on seal 93,3 miljonit eurot. "Pensionid kasvavad viis protsenti, aga kuna pensionisaajate arv kasvab ka, siis pensionikulude kasv on märgatavalt suurem kui viis protsenti."

Lisaks nimetas peaminister suuremate kuludena ravikindlustuse kulude kasvu 55 miljoni euro võrra, raudteeveeremi soetamise väljamaksete suurenemise 43,8 miljonit eurot ja kaitsekulude tõusu 20,7 miljonit eurot. Kaitsekulude suurenemise puhul tõi ta välja, et suur osa sellest läheb kaitseväelaste teenimistingimuste parandamiseks.

"Eelarvedefitsiit on, aga ta on kontrolli all," ütles rahandusminister Jürgen Ligi valitsuse pressikonverentsil tuleva aasta eelarvet kommenteerides. "Suuremad defitsiidiallikad on pensionikindlustus ja ka keskvalitsuse miinus."

Ligi tõi välja, et sotsiaaltoetused moodustavad tuleva aasta eelarvemahust 28,4 protsenti ehk 2,2 miljardit eurot. Riik maksab 2013. aastal erinevaid sotsiaaltoetusi ühe elaniku kohta keskmiselt 1677 eurot.

Ligi sõnul suurenevad riigi tegevuskulud 5,7 protsenti. Selle sees on palgafondi suurendamine 4,4 protsenti, samuti kaitsekulud, teede hooldus, selgitas ta.

Ligi märkis, et eelarve kulusid vähendavad heitmekvootide müügi arvelt tehtavad kulud ning välistoetused seoses 2007–2013 perioodi lõppemisega. Heitmekvoodide müügi arvelt tehtavad kulud vähenevad 181,7 miljonit eurot, välistoetused 50,4 miljonit eurot ja välistoetuste kaasfinatseerimisega seotud kulud 18,6 miljonit eurot.

"Siiski moodustavad välistoetused 12,4 protsenti riigieelarve kogukuludest," lausus ta.

Võrreldes 2012. aastaga vähenevad valitsussektori investeeringud 109 miljonit eurot ehk 10,6 protsenti 921,7 miljoni euroni. See on kõigi sektorite prognoositavatest investeeringutest 21,2 protsenti.

"Seda eelarvet ei saa nimetada suureks investeeringute eelarveks eelmise aastaga võrreldes," lausus rahandusminister, märkides, et samas Euroopa kontekstis oleme riigipoolsete investeeringutega tipus.

Valitsus kiitis teisipäeval toimunud istungil heaks 2013. aasta riigieelarve, mille järgi kasvavad kulud 1,1 protsendi võrra 7,7 miljardi euroni ja tulud 2,2 protsenti 7,5 miljardi euroni.