Venemaa peab Eesti ja Läti venekeelset elanikkonda eranditult poliitiliseks instrumendiks, mille abil neid riike survestada, sõnas Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudi inimõiguste keskuse juht Evhen Tsybulenko.

Kommenteerides Venemaa regulaarseid süüdistusi Eesti ja Läti aadressil venekeelse elanikkonna õiguste rikkumises, kaasa arvatud kodakondsuse vallas, ütles Tsybulenko BNS-ile, et Venemaa kasutab kohalikke venelasi ära. "Seda kriitikat kasutatakse just nende riikide survestamiseks, kes on Venemaa seisukohalt ebasõbralikud. Kui jutt käib liitlastest, kasvõi tinglikest, eelistab Venemaa rikkumisi mitte märgata ning tegutseb "Franco valemi" järgi: “Sõpradele kõik, vaenlastele seadus"," märkis ta.

"Kesk-Aasia riikides pole olukord venelaste õigustega mitte lihtsalt halb, vaid lausa hirmuäratav. Paljudes neist on venekeelne elanikkond vähenenud kaks-kolm korda. Inimesed põgenevad sealt ebainimlike tingimuste pärast, jättes maha oma vara. Kui Venemaal seda ka mainitakse, siis möödaminnes ning mitte kesksetes meediaväljaannetes. Venemaa ei tõstata neid küsimusi praktiliselt ka rahvusvahelisel tasemel," nentis ekspert.

"Umbes samal ajal kui Tallinnas teisaldati pronkssõdur kalmistule, hävitati, mitte ei paigutatud mujale analoogne mälestusmärk Usbekistanis. Seejuures hävitati ka läheduses asunud õigeusukirik. Ja Vene meedia seda praktiliselt ei maininudki," tõi ta näite.

Tsybulenko sõnul ei saa Eestis rääkida mingitest tõsistest rikkumistest.

"Mitte ükski rahvusvaheline leping ei kohusta Eestit andma kodakondsust absoluutselt kõigile, ilma naturaliseerimisprotsessita. Sageli viidatakse Venemaa ja Eesti vahelisele lepingule, ent selles on öeldud, et kõik isikud võivad saada kodakondsuse, lähtudes oma soovist. Mis on üldiselt toimunudki – Eesti territooriumil kellelegi kodakondsust vägisi ei antud. Kes tahtis, naturaliseerus ja sai Eesti kodakondsuse, kes tahtis, võttis Vene, Ukraina vms. Nii et see lepe on täidetud," kinnitas ta.

"Mis puutub naturalisatsiooniprotsessi, siis selle kehtestavad valitsused, ning pole olemas ühtegi rahvusvahelist dokumenti, mis seda protseduuri reguleeriks. Protseduur eksamite kaudu on väga levinud, see on olemas ka Venemaal. Seejuures on keeleeksam Venemaal keerulisem kui Eestis. Veelgi enam, ka Venemaal on olemas passid kodakondsuseta isikutele. Need on rohelised, ent sisu see ei muuda. Venemaal on terved külad, milles elavad juba kümme aastat Kesk-Aasiast põgenenud etnilised venelased, ning nad ei saa erinevate väljamõeldud ettekäänete tõttu siiani Venemaa kodakondsust taotleda. Aga seejuures väljastati näiteks Lõuna-Osseetias Venemaa Föderatsiooni kodanike passe vaat et kõigile soovijatele. Topeltstandardid. Nii et kõik Venemaa etteheited Eesti kodakondsuspoliitika aadressil on alusetud," sõnas Tsybulenko.

"Veel üks näide sellest, kuidas Venemaa Eesti venekeelset elanikkonda vaid peenrahana ära kasutab. Pärast sündmusi pronkssõduriga üritas Venemaa kehtestada Eesti suhtes sanktsioone, ning need sanktsioonid andsid esmajoones löögi transiidile. Aga transiidis oli hõivatud peamiselt venekeelne elanikkond. Ja Venemaa juhtkond teadis seda suurepäraselt. Nii et kui sanktsioonid kellegi pihta ka lõid, siis Eestis elavate venelaste pihta," toonitas ta.

"Edukate demokraatlike riikide näide on oma olemuselt autoritaarsete režiimide jaoks ohtlik, sellega ongi selgitatav Venemaa kriitika meie aadressil," sõnas leiab Tsybulenko.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles neljapäevases Terevisioonis ja ajalehele Eesti Päevaleht riigile kuuluva Eesti Energia uusi hinnapakette kommenteerides, et kindlasti tuleb turule juurde uusi elektrimüüjaid ning mõistlik on lepingu sõlmimisega mitte kiirustada ja need ära oodata.

"Turule tuleb ettevõtteid kindlasti juurde ja tekib ka reaalne konkurents," märkis minister. Tema sõnul on tarbija seisukohast tegemist suure muutusega ja sellele ei ole mõtet kohe reageerida. "Tarbija peab ka teadma, et mitte midagi ei juhtu, kui ta seda valikut mida meile pakutakse, kohe ei tee."

Väiketarbija jaoks ei pruugi tema sõnul ka üldteenusele jäämine tähendada tingimata oluliselt kallimat hinda. Kuna üle 90 protsendi inimestest ei kasutada elektrit kütmiseks ja nende tarbimismaht on üsna väike, siis soovitas minister neil rahulik olla. Keskmises pere-eelarves, mis ei kasuta elektrit kütmiseks, suurenevad elektri kulud Eesti Energia poolt praegu pakutavate pakettidega tema sõnul neli-viis eurot.

Minister märkis Põhjamaade kogemusele viidates, et ettevõtted ise vaatavad, millal on sobiv aeg turule tulla ja mõistlik konkureerida.

Parts ütles lehele, et Eesti Energia oleks pidanud olukorda tarbijatele paremini selgitama ja põhjendama ka hindade tõstmise vajalikkust. Järgmisest aastast peab Eesti Energia elektri tootmiseks hakkama suures mahus ostma süsinikdioksiidi kvooti, mis tõstab ministri sõnul ka tootmiskulusid.

Partsi hinnangul ärritabki inimesi kõige rohkem tõneäoliselt olukorra muutus, kuna varem on elekter ja selle hind kogu aeg olnud ette määratud. "Kuid reaalne olukord on juba ammu teine, hind kujuneb turul," lisas ta.

Teisipäeval avalikustas Eesti Eenrgia oma uued hinnapaketid, mille kohaselt aastase fikseeritud hinnaga lepingu keskmine elektrihind oli 5,95 eurosenti kilovatt-tunnist. Kolmapäeval avalikustas oma hinnapaketid järgmisest aastast turule sisenev Energia 220, mis lubas pakkuda konkurentidest soodsamat hinda. Nende pakkumine ettemaksuga fikseeritud hinnapaketi puhul on 5,86 eurosenti kilovatt-tunnist.

Praegu maksab kaks kolmandiku Eesti Energia jaeklientidest kilovatt-tunni eest 3,78 eurosenti.

12-09-26 - Elektrimüüja Energia 220 avalikustas kolmapäeval oma hinnapaketid

12-09-25 - Eesti Energia tõstab tuleval aastal kilovatt-tunni hinda 57 protsenti

Valitsus otsustas oma neljapäevasel istungil, et Eesti osaleb 2015. aasta maailmanäitusel EXPO, mis toimub Milanos ja mille peateemad on toit ja energia.

Ettepaneku Eesti osalemiseks EXPO-l tegi valitsusele majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Hinnanguliselt maksaks ajavahemikul 1. maist kuni 31. oktoobrini 2015. aastal toimuval EXPO-l osalemine Eestile 3,7 miljonit eurot.

Varasema info põhjal taotles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium maailmanäitusel osalemiseks riigieelarvest järgmisel aastal 100 000 eurot, 2014. aastal üks miljon eurot ja 2015. aastal 2,6 miljonit eurot.

Itaalia ootab EXPO-t külastama kokku 20 miljonit inimest, kellest kolmandik oleks väliskülalised. Eeldusel, et 10 protsenti külastajatest külastab ka Eesti paviljoni, külastaks Eesti paviljoni kaks miljonit inimest, mis teeks üle 11 000 inimese päevas. Keskmiseks päevaseks külastajate arvuks hinnatakse 140 000 inimest. Keskmiseks kontakti hinnaks tuleks seega 3,7 miljoni eurose eelarve korral arvestuslikult 1,85 eurot.

Eesti väljapaneku kontseptsiooni ei ole veel hakatud ette valmistama. Näituse teema "Feeding the Planet, Energy for Life" pakub ministeeriumi hinnangul ekspositsiooni kujundamiseks mitmekülgseid võimalusi ning sellega on mõtet hakata põhjalikult tegelema peale osalemise otsustamist.

Oma osalemisest või mitteosalemisest teatamiseks peab Eesti saatma ametliku kirja Itaalia valitsusele läbi diplomaatiliste kanalite.

21 . augusti seisuga on oma osalemisest maailmanäitusel teada andnud 94 riiki, kokku ootab Itaalia osalema vähemalt 150 riiki. Tegemist on niinimetatud põhi-EXPOga, mis toimub iga viie aasta järel, viimati toimus see 2010. aastal Šhanghais. Šanghai maailmanäitusel osalemine läks Eestile maksma 3,8 miljonit eurot.

Valitsus saatis riigikokku loomakaitseseaduse muudatused, millega saavad senisest rangemad nõuded loomkatsete järelevalve ja põllumajandusloomade religioosne tapmine.

„Loomkatsete küsimus on keeruline eetiline dilemma, mille puhul peame võrdselt arvestama nii teaduse ja hariduse huvisid kui ka loomade heaolu. Seega on hädavajalik, et katseloomade kaitse ja heaolu oleks tagatud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pressiesindaja vahendusel.

Lisaks täpsematele nõuetele katseloomade heaolu tagamisel rõhutab seadusemuudatus ka loomkatsetest avalikkuse teavitamise vajadust. Eelnõu järgi lisandub loomkatseprojekti loa taotlejaile kohustus esitada loomkatsete mittetehnilised kokkuvõtted, mille Põllumajandusministeerium avaldab oma veebilehel.

Teine suurem muudatus võrreldes kehtiva seadusega puudutab põllumajandusloomade religioosset tapmist. Alates 1. jaanuarist 2013 võib looma religioossel eesmärgil tappa vaid Eestis registreeritud usuline ühendus oma liikmete tarbeks. Tapmine peab toimuma tapamajas ning selle juures peab viibima järelevalveametnik. Kui usuline ühendus soovib kasutada erilisi tapmisviise seoses nende usundist lähtuvate religioossete traditsioonidega, tuleb veterinaar- ja toiduametilt taotleda sellekohane luba.

„Me sätestame selle samamoodi nagu valdavas osas Euroopa Liidu riikides,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Oluline on, et religioosne tapmine on Eestis väikesemahuline ning seadusega lubatud vaid siinse kogukonna omatarbeks, mitte majanduslikuks tegevuseks.“

Loomakaitseseaduse muudatuste väljatöötamisel lähtus Põllumajandusministeerium EL õigusaktidest ning tegi tihedat koostööd huvigruppide ja teadlastega. Augustis kogunes Põllumajandusministeeriumisse kompromissi leidmiseks Loomakaitseseltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Eesti Juudiusu Koguduse, Eesti Islami Koguduse, Maavalla Koja ning Loomaarstiühingu ja Maaülikooli esindajaist koosnev ümarlaud.

Seoses loomakaitseseaduse muutmisega on eelnõus muudetud ka põllumajandusloomade aretuse seadust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadust ning loomatauditõrje seadust.