Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles neljapäevases Terevisioonis ja ajalehele Eesti Päevaleht riigile kuuluva Eesti Energia uusi hinnapakette kommenteerides, et kindlasti tuleb turule juurde uusi elektrimüüjaid ning mõistlik on lepingu sõlmimisega mitte kiirustada ja need ära oodata.

"Turule tuleb ettevõtteid kindlasti juurde ja tekib ka reaalne konkurents," märkis minister. Tema sõnul on tarbija seisukohast tegemist suure muutusega ja sellele ei ole mõtet kohe reageerida. "Tarbija peab ka teadma, et mitte midagi ei juhtu, kui ta seda valikut mida meile pakutakse, kohe ei tee."

Väiketarbija jaoks ei pruugi tema sõnul ka üldteenusele jäämine tähendada tingimata oluliselt kallimat hinda. Kuna üle 90 protsendi inimestest ei kasutada elektrit kütmiseks ja nende tarbimismaht on üsna väike, siis soovitas minister neil rahulik olla. Keskmises pere-eelarves, mis ei kasuta elektrit kütmiseks, suurenevad elektri kulud Eesti Energia poolt praegu pakutavate pakettidega tema sõnul neli-viis eurot.

Minister märkis Põhjamaade kogemusele viidates, et ettevõtted ise vaatavad, millal on sobiv aeg turule tulla ja mõistlik konkureerida.

Parts ütles lehele, et Eesti Energia oleks pidanud olukorda tarbijatele paremini selgitama ja põhjendama ka hindade tõstmise vajalikkust. Järgmisest aastast peab Eesti Energia elektri tootmiseks hakkama suures mahus ostma süsinikdioksiidi kvooti, mis tõstab ministri sõnul ka tootmiskulusid.

Partsi hinnangul ärritabki inimesi kõige rohkem tõneäoliselt olukorra muutus, kuna varem on elekter ja selle hind kogu aeg olnud ette määratud. "Kuid reaalne olukord on juba ammu teine, hind kujuneb turul," lisas ta.

Teisipäeval avalikustas Eesti Eenrgia oma uued hinnapaketid, mille kohaselt aastase fikseeritud hinnaga lepingu keskmine elektrihind oli 5,95 eurosenti kilovatt-tunnist. Kolmapäeval avalikustas oma hinnapaketid järgmisest aastast turule sisenev Energia 220, mis lubas pakkuda konkurentidest soodsamat hinda. Nende pakkumine ettemaksuga fikseeritud hinnapaketi puhul on 5,86 eurosenti kilovatt-tunnist.

Praegu maksab kaks kolmandiku Eesti Energia jaeklientidest kilovatt-tunni eest 3,78 eurosenti.

12-09-26 - Elektrimüüja Energia 220 avalikustas kolmapäeval oma hinnapaketid

12-09-25 - Eesti Energia tõstab tuleval aastal kilovatt-tunni hinda 57 protsenti

Valitsus otsustas oma neljapäevasel istungil, et Eesti osaleb 2015. aasta maailmanäitusel EXPO, mis toimub Milanos ja mille peateemad on toit ja energia.

Ettepaneku Eesti osalemiseks EXPO-l tegi valitsusele majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Hinnanguliselt maksaks ajavahemikul 1. maist kuni 31. oktoobrini 2015. aastal toimuval EXPO-l osalemine Eestile 3,7 miljonit eurot.

Varasema info põhjal taotles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium maailmanäitusel osalemiseks riigieelarvest järgmisel aastal 100 000 eurot, 2014. aastal üks miljon eurot ja 2015. aastal 2,6 miljonit eurot.

Itaalia ootab EXPO-t külastama kokku 20 miljonit inimest, kellest kolmandik oleks väliskülalised. Eeldusel, et 10 protsenti külastajatest külastab ka Eesti paviljoni, külastaks Eesti paviljoni kaks miljonit inimest, mis teeks üle 11 000 inimese päevas. Keskmiseks päevaseks külastajate arvuks hinnatakse 140 000 inimest. Keskmiseks kontakti hinnaks tuleks seega 3,7 miljoni eurose eelarve korral arvestuslikult 1,85 eurot.

Eesti väljapaneku kontseptsiooni ei ole veel hakatud ette valmistama. Näituse teema "Feeding the Planet, Energy for Life" pakub ministeeriumi hinnangul ekspositsiooni kujundamiseks mitmekülgseid võimalusi ning sellega on mõtet hakata põhjalikult tegelema peale osalemise otsustamist.

Oma osalemisest või mitteosalemisest teatamiseks peab Eesti saatma ametliku kirja Itaalia valitsusele läbi diplomaatiliste kanalite.

21 . augusti seisuga on oma osalemisest maailmanäitusel teada andnud 94 riiki, kokku ootab Itaalia osalema vähemalt 150 riiki. Tegemist on niinimetatud põhi-EXPOga, mis toimub iga viie aasta järel, viimati toimus see 2010. aastal Šhanghais. Šanghai maailmanäitusel osalemine läks Eestile maksma 3,8 miljonit eurot.

Valitsus saatis riigikokku loomakaitseseaduse muudatused, millega saavad senisest rangemad nõuded loomkatsete järelevalve ja põllumajandusloomade religioosne tapmine.

„Loomkatsete küsimus on keeruline eetiline dilemma, mille puhul peame võrdselt arvestama nii teaduse ja hariduse huvisid kui ka loomade heaolu. Seega on hädavajalik, et katseloomade kaitse ja heaolu oleks tagatud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pressiesindaja vahendusel.

Lisaks täpsematele nõuetele katseloomade heaolu tagamisel rõhutab seadusemuudatus ka loomkatsetest avalikkuse teavitamise vajadust. Eelnõu järgi lisandub loomkatseprojekti loa taotlejaile kohustus esitada loomkatsete mittetehnilised kokkuvõtted, mille Põllumajandusministeerium avaldab oma veebilehel.

Teine suurem muudatus võrreldes kehtiva seadusega puudutab põllumajandusloomade religioosset tapmist. Alates 1. jaanuarist 2013 võib looma religioossel eesmärgil tappa vaid Eestis registreeritud usuline ühendus oma liikmete tarbeks. Tapmine peab toimuma tapamajas ning selle juures peab viibima järelevalveametnik. Kui usuline ühendus soovib kasutada erilisi tapmisviise seoses nende usundist lähtuvate religioossete traditsioonidega, tuleb veterinaar- ja toiduametilt taotleda sellekohane luba.

„Me sätestame selle samamoodi nagu valdavas osas Euroopa Liidu riikides,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Oluline on, et religioosne tapmine on Eestis väikesemahuline ning seadusega lubatud vaid siinse kogukonna omatarbeks, mitte majanduslikuks tegevuseks.“

Loomakaitseseaduse muudatuste väljatöötamisel lähtus Põllumajandusministeerium EL õigusaktidest ning tegi tihedat koostööd huvigruppide ja teadlastega. Augustis kogunes Põllumajandusministeeriumisse kompromissi leidmiseks Loomakaitseseltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Eesti Juudiusu Koguduse, Eesti Islami Koguduse, Maavalla Koja ning Loomaarstiühingu ja Maaülikooli esindajaist koosnev ümarlaud.

Seoses loomakaitseseaduse muutmisega on eelnõus muudetud ka põllumajandusloomade aretuse seadust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadust ning loomatauditõrje seadust.

Oma poliitilises avalduses seoses 2013. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisega riigikogule ütles peaminister Andrus Ansip, et järgmise aasta eelarvet planeerides on valitsus arvestanud nii ülemaailmse finantskriisi mõjudega kui kindla teadmisega, et tuleviku arvelt elada ei saa.

Oma kõnet alustas peaminister kunagise riigivanema Jaan Teemanti tsiteerimisega. "Majanduspoliitikas tahab vabariigi valitsus püüda praeguse raske maksukoorma kergendamise poole. Kuna eelarve tasakaal meie majandusliku arenemise eeltingimus on, tuleb ülaltähendatud sihi saavutamiseks teostada kindlat riigi kulude kokkuhoiu poliitikat."

"Seega teemad, millest täna räägime, olid meie riigi jaoks olulised juba rohkem kui 80 aastat tagasi," märkis peaminister.

Oma avalduses sõnas Ansip, et Eesti majandus on viimastel aastatel hästi kohanenud ning kriisist väljumises oli Eesti Euroopas kiiremate hulgas. "Eesti majanduskasv oli eelmisel aastal Euroopa kiireim - kogunisti 8,3 protsenti. Kaupade-teenuste ekspordi kasv oli parim Euroopas, tööpuuduse langus samuti. Palgad ja pensionid tõusid. Meie inimeste eluiga pikeneb jõudsalt."

"Meie majanduse struktuur on palju tugevam ja vastupidavam kui majandusbuumi ajal. Eesti majanduskeskkonna stabiilsus ning sellega kaasnevad investeeringud võimaldavad ka järgmisel aastal riigieelarvet kasvatada," kõneles peaminister.

Oma kõnes tsiteeris peaminister ka Eesti Päevalehe juhtkirja. "Tuleb aru saada, et maksame veel seniajani kinni kriisist tingitud erakorralisi ettenägematuid kulutusi ja kahjusid. Piltlikult öeldes pigistati kivist vesi välja, sest kasutati nii ühekordseid tulusid kui ka varusid. Meil tuleb läbi ajada täpselt nii paljuga, kui meil on. Seda enam, et Lõuna-Euroopasse pilku heites ja ka mujal Euroopas ebakindlust märgates ei tasuks praegu tuleviku arvel elama hakata. Eelarve sõltub ikka veel kriisidest, nii möödunuist kui ka võib-olla tulevatest."

Peaminstri sõnul on euroala kriisi lahendamine võtnud kauem, kui me keegi oodanud või soovinud oleks, kuid rõhutas, et pingutused selle nimel ei ole raugenud.

Ansip tõi oma kõnes välja ka kolme nädala taguse Euroopa Keskpanga teate valmisolekust alustada niinimetatud rahapoliitiliste otsetehingutega, mis on juba aidanud finantsturge rahustada.

"Kolm programmiriiki on teinud suuri edusamme, mõni neist rohkem, mõni natuke vähem. Jõudu on kogumas diskussioon Euroopa Liidu tulevikust. Olen kindel, et suudame koos meiesarnaselt mõtlevate partneritega viia ellu muudatused, et Euroopa Liit saaks ühtsena ja senisest tugevamana edasi minna," sõnas ta.

"Ka järgmise aasta eelarvet planeerides on valitsus arvestanud nii ülemaailmse finantskriisi mõjudega kui kindla teadmisega, et tuleviku arvelt elada ei saa," lisas peaminister.

Tuleva aasta riigieelarvega on valitsussektori struktuurseks ülejäägiks planeeritud 0,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Nominaalselt on eelarve kavandatud 0,7 protsendi suuruse defitsiidiga. Ülejärgmisest aastast kavandab valitsus vastavalt eelarvestrateegiale püsivat nominaalset ülejääki.

Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 7,5 miljardit eurot, kuludeks 7,7 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aastaga kasvavad kulud 1,1 protsenti.

Valitsuse ettepaneku järgi tõuseb palgafond riigisektoris 4,4 protsenti. "See võimaldab ministeeriumitel tõsta palku eelkõige seal, kus vajadus on kõige suurem. Teiste seas tõusevad õpetajate, tervishoiutöötajate, kultuuritöötajate ja kaitseväelaste palgad," selgitas peaminister.

"Ka töötuskindlustusmakse määra alanemine 4,2 protsendilt kolmele protsendile jätab inimesele rohkem raha kätte. Plaanitav muutus mõjub kõigile tööinimestele positiivselt - kahe keskmist palka teeniva vanemaga peres jääb kätte umbes 180 lisaeurot," lausus Ansip.

Järgmisel aastal kasvavad peretoetused ligi viis miljonit eurot ehk viis protsenti. Suur osa sellest lisarahast läheb peaministri sõnul vajaduspõhiste lastetoetuste reformiks, mille eesmärk on kahe aastaga kahekordistada kõige enam abi vajavate perede laste toetusi. "Kehtivaid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata."

Oma kõnes tõi peaminister välja ka haridusreformi. "Eelarve arvestab kõrgharidusreformi ja sealhulgas vajaduspõhiste õppetoetustega. Järgmisel aastal jätkub koolivõrgu korrastamine. Põhikool jääb kodulähedaseks."

Kultuurist rääkides märkis peaminister ära kavandatava kultuuritöötajate palgatõusu ja Eesti Kultuurkapitali vahendite suurendamise. Oma kõnes rääkis Ansip ka pensionitõusust, töötutoetuse suurenemisest ja senisest suurematest investeeringutest teedevõrku.

"Keskkonnavaldkonnas on põhirõhk kaasaegse veevärgi ja puhta joogivee investeeringutel, mille maht on 2013. aastal ligi 100 miljonit eurot. Põllumajanduse valdkonnas toetame efektiivset tootmist. 2013. aastal on erakorraliste täiendavate põllumajanduse otsetoetuste maksmiseks eelarves ette nähtud 24,3 miljonit eurot," lisas peaminister.

Siseministeerium tõstab Ansipi sõnul järgmisel aastal palku eelkõige inimestel, kes tegelevad otseselt turvalisuse tagamisega. "Suurendatakse ka riigi võimekust astuda vastu raskele varjatud ja organiseeritud kuritegevusele. Suurendatakse vahendeid õnnetussurmade vähendamiseks ja ennetamiseks."

Välisesinduste võrgustiku arendamisel on peaministri sõnul 2013. aastal prioriteetseks Aasia suuna edendamine.

Oma kokkuvõttes ütles Ansip, et värskelt üleantud eelarve on optimistlik, kuid planeeritud vastutustundlikult ning arvestades riigi võimalustega. "Vaatamata sellele, et meil läheb võrreldes paljude teistega päris hästi, ei võimalda ebakindlus maailmamajanduses riigieelarve kulusid kiiremini suurendada. Konservatiivne eelarvepoliitika on Eestile senini edu toonud ning kindlustab meie konkurentsivõime ka kiirelt muutuvates majandustingimustes."

"Kui jätkame konservatiivse eelarvepoliitikaga, on meie majandus usaldusväärne. Just usaldusväärsus on see, mis toob meie riiki otseseid välisinvesteeringuid, loob uusi töökohti ning aitab kasvatada meie majandust," rääkis peaminister riigikogule.

"Eesti rahandus on jätkuvalt korras - jäädes kindlaks senistele põhimõtetele viime eelarve püsivasse ülejääki 2014. aastaks," lõpetas Ansip.