Parlamendierakondadest on ainsana maksuvõlg Keskerakonnal, võla suurus ületab 11 000 eurot.

Keskerakonna maksuvõlg on 2. oktoobri seisuga 11 164 eurot, selgub maksu- ja tolliameti andmetest. Sotsiaalmaksu on erakond võlgu 5553 eurot, kinnipeetud tulumaksu 2966 eurot ning maamaksu 1620 eurot.

Juuli alguses oli Keskerakonna maksuvõlg 10 198 eurot.

Reformierakonnal, Isamaa ja Res Publica Liidul ning Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal maksuvőlg puudub.

Maksuvõlgasid ei ole ka Erakonnal Eestimaa Rohelised ning Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal.

Meedia mainis septembris kõige sagedamini Keskerakonda

Eesti kirjutav meedia mainis septembris parlamendierakondadest kõige enam Keskerakonda, millest ajakirjandusväljaanded kirjutasid 716 korral.

BNS-i Gruppi kuuluva ETA Monitooringu andmetel oli meediakajastuselt teisel kohal Isamaa ja Res Publica Liit, mida väljaanded mainisid uudistes ja artiklites 698 korral.

Reformierakonda mainis meedia septembris 691 ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 580 uudises ja artiklis.

ETA Monitooringu ülevaade kajastab uudisteagentuuris BNS, eesti- ja venekeelses trükimeedias ning suuremates võrguväljaannetes ilmunud uudiseid, arvestatud ei ole linna-, linnaosa- ja vallalehtedes ilmunud artikleid. Samuti ei kajasta ülevaade saadikute mainimist televisioonis ja raadios.

Esmaspäeval alanud tervishoiutöötajate streik mõjutas kõige rohkem eriarstiabi, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Toimub töö statsionaaris ning töötab vältimatu ja erakorraline abi. Ainult eriarstiabi ei saa. Mingi muu tegevus haiglas ei ole ju peatunud. Tegelikult haigla osas ei muutu midagi, siin on kõik endistviisi. Vaid polikliinikus valitseb tühjus,” kirjeldas Lääne-Tallinna keskhaigla sisekliiniku kardioloog ja Tallinna arstide liidu juhatuse liige Lembi Aug.

Augi sõnul käib Lääne-Tallinna keskhaigla ambulatoorses eriarstiabis tavapäraselt nädalas 1700 kuni 2000 patsienti. Seega jäi ühe streigipäevaga ära 340 kuni 400 visiiti.

Ida-Tallinna keskhaiglas jäi esmaspäeval tööseisaku tõttu ära 1500 kuni 2000 konsultatsiooni ehk 95 protsenti ambulatoorsetest vastuvõttudest, sõnas Ida-Tallinna keskhaigla diagnostikakliiniku juhataja Toomas Kariis.

Põhja-Eesti regionaalhaiglas oli vastuvõtt ette nähtud 86 arstil, kellest 23 töötasid miinimumkokkuleppe tagamiseks ning kuus ei streikinud, kirjeldas haigla kommunikatsioonijuht Inga Lill. Seega streikisid esimesel päeval 57 arsti, ära jäi umbes 600 visiiti.

Tartu ülikooli kliinikumis avaldas soovi streigiga liituda 178 arsti. Kliinikumi avalike suhete juhi Kristi Taela sõnul toimus eile 72 protsenti registreeritud vastuvõttudest.

Eesti streigimudel võtab Augi sõnul eeskuju Norrast. „Keegi ei viska kohe praegu ilma inimeste tervisele mõtlemata skalpelle nurka. Asjale tuleb läheneda mõistusega, et haiged inimesed kannataksid võimalikult vähe,” selgitas ta.

Augi sõnul vajab eelkõige lahendamist töötajate massilise lahkumise probleem. „Põhiküsimuseks on see, kuidas saavutada selline järjepidevus, et oleks personali ka aastal 2030 ning et ravi saaks eesti keeles mitte tõlgi vahendusel. Meditsiinitöötajate lahkumine ei hõlma ainult ülikooli lõpetanuid, vaid ka neid, kes on 20 aastat töötanud,” ütles ta.

Järgmisest esmaspäevast plaanitakse streigi korras peatada ka plaaniline statsionaarne arstiabi. Sellega liituvad Narva, Pärnu, Viljandi ja Kuressaare haiglad, kus lõpetatakse eriarstiabi andmine. Streigi suurim võimalik tagajärg on kogu plaanilise arstiabi peatamine Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas ja Kuressaares.

Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse alaealistele, rasedatele ja onkoloogilist või hematoloogilist ravi saavatele patsientidele.

Haiglates lõpetati esmaspäeval uute patsientide registreerimine ambulatoorsetele vastuvõttudele või uuringutele nende spetsialistide juurde, kes streigivad.

Pärnu maakohtu Rapla kohtumajas peaks teisipäeval astuma kohtu ette laste vastu suunatud seksuaalkuritegudes süüdistatav endine staažikas ratsatreener Vello Kudrjavtsev, kuid istung jääb suure tõenäosusega ära, kuna mees on jätkuvalt tagaotsitav.

62-aastane Kudrjavtsev lõhkus talle paigaldatud jalavõru tänavu 12. mail ning lahkus liikumiskeelu ajal oma elukohast. Hiljem on tema saatus teadmata ning Lääne ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on ta jätkuvalt tagaotsitav.

Praeguseks treeneriameti maha pannud Kudrjavtsev sai kohtueelse uurimise lõppedes süüdistuse kokku kuue paragrahvi järgi, kusjuures uurimisandmetel oli kannatanuid ligi kümme. Seksuaalse väärkohtlemise alla langenud alaealiste hulgas oli nii poisse kui ka tüdrukuid.

Prokuratuur süüdistab meest sugulise kire vägivaldses rahuldamises alaealise kannatanuga, suguluse kire rahuldamises lapseealisega, alaealise vägistamises, lapsporno valmistamises või selle võimaldamises, lapseealise seksuaalses ahvatlemises ning alaealise kallutamises alkoholi tarvitamisele.

Süüdimõistmisel ootab meest kuni 15-aastane vangistus.

Gruusia parlamendivalimistel Eestis osales 63 inimest, valimisnimekirja oli kantud 134 alaliselt või ajutiselt Eestis viibivat Gruusia kodanikku, ütles Gruusia Tallinna saatkonna valimiskomisjoni liige esmaspäeva õhtul BNS-ile.

Eestis said hääletada kõik täisealised Gruusia kodanikud, kellel oli kaasas pass või Gruusias väljastatud ID-kaart koos elektroonilise kiibiga. Eelmiste parlamendivalimiste eel registreerus valimistele umbes 90 valijat ning hääletamas käis neist ligi 80 protsenti.

Esmaspäeva õhtul teatas Gruusia riigitelevisioon viitega lävepakuküsitlustele, et parlamendivalimisi juhib miljardär Bidzina Ivanišvili opositsiooniliit.Riigitelevisiooni kohaselt on Ivanišvili koalitsioonile antud 35 ja president Mihheil Saakašvili valitsuserakonnale 30 protsenti häältest, 32 protsenti keeldus vastamast.

Ka erakanalid Rustavi 2 ja Imedi TV prognoosivad edu opositsioonile: Ivanišvili leeri toetas nende järgi 51 ja Saakašvili erakonda 41 protsenti vastanuist, vahendas portaal civil.ge.

Mõlemad küsitlused põhinevad esialgsetel andmetel: riigitelevisiooni oma kella 17.30 (Eesti aja järgi 16.30) ja erakanalite oma kella 16.00 seisuga.

Sellised arvud ei pruugi kajastuda parlamendikohtade tegelikus jaotuses, sest 77 mandaati selgitatakse üleriigiliste nimekirjade alusel ja ülejäänud 73 ühemandaadilistes ringkondades.

Ivanišvili kuueparteiline koalitsioon Gruusia Unistus on esitanud Saakašvilile tõsiseima väljakutse alates presidendi võimuletulekust 2003. aasta roosirevolutsiooni järel.

Valimiste eel andis enamik arvamusuuringuid edumaa Saakašvili valitsuserakonnale Ühtne Rahvuslik Liikumine, millel on praegu 150-kohalises parlamendis 119 kohta. Presidendi kampaaniat tumestasid aga valimiste eel avalikkuse ette tulnud vangide piinamis- ja vägistamisjuhtumid, mis on osa grusiinidest tänavale protestima toonud ning sundinud kaks ministrit tagasi astuma.

Valimisi peetakse 4,5 miljoni elanikuga Gruusia demokraatia proovikiviks. Euroopa Liit ja USA on rõhutanud, et demokraatia areng on tähtis ka Thbilisi püüdluste valguses ühineda NATO ja teiste lääne organisatsioonidega.

Valimistele lisab tähtsust tõik, et pärast Saakašvili ametiaja lõppu 2013. aastal jõustuvad põhiseadusmuudatused, mis annavad parlamendile ja peaministrile presidendi arvel rohkem võimu.

Saakašvili ütles esmaspäeval pealinna Thbilisi valimisjaoskonnas häält andes, et käesolevatel parlamendivalimistel "otsustatakse Gruusia riikluse saatus"