Peaminister Andrus Ansipi ja rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on esmaspäeval streiki alustanud arstid esitanud palkade osas valeandmeid.

"Miks üldse tuli tahtmine tellida? Sellepärast, et arstide liidu esindaja väitis ekraanil kogu Eesti rahvale, et tegelik arstide keskmine palk on 1200 eurot kuus. See tundus nii uskumatuna, et otseloomulikult tekkisid kõhklused ja kahtlused," põhjendas Ansip valitsuse pressikonverentsil maksu- ja tolliametile arstide deklareeritud tulude kohta läinud nädalal päringu tegemist.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul kogub riik andmeid avalikes huvides. "Kui meil on töötüli, kus üks huvigrupp esitab selgelt valesid numbreid, siis see, kellele näpuga näidatakse, peab vastama tegelike numbritega," ütles Ligi valitsuse pressikonverentsil. "Kui üks huvigrupp väidab mingeid numbreid, mis ei vasta tõele, teeb võrdlusi, mis ei vasta tegelikkusele ei rahvusvaheliselt ega riigisiseselt, siis tuleb sellele vastata," lisas Ligi. Ligi sõnul ei ole eksitav arstide välismaalt teenitud tulu arvestamine nende sissetuleku arvestamisel Eesti kontekstis.

Perearstide ja õdede liidu ettepanekut tõsta tervishoidu lisaraha leidmiseks lahja alkoholi aktsiisi kange alkoholiga samale tasemele ei pidanud rahandusminister heaks ideeks. "Kui keskenduda ainult ühele maksuliigile, siis see on rahanduslikult probleem," ütles Ligi. Halva näitena tõi Ligi välja kultuurkapitali rahastamise hasartmängumaksu kaudu. "Me ei suuda hasartmängupoliitikat ajada, sest me teame, et me tõmbame kultuurilt raha ära," sõnas Ligi. "Miks peaks kultuur olema huvitatud sellest, et rohkem joodaks, suitsetataks ja kasiinos käidaks," lisas ta.

Maksu- ja tolliameti koostatud tervishoiutöötajate sissetulekute ülevaatest selgub, et tänavu kaheksa kuu arvestuses oli arstide keskmine kuu brutotasu 1969 eurot, kirjutas Postimees teisipäeval. Tervishoiutöötajate keskmise kuupalga sisse ei ole arvestatud ettevõtlustulu, dividenditulu ega välistulu. Keskmise kuupalga saamiseks on arvestatud inimeste palgasumma kõikidelt Eesti tööandjatelt kuude lõikes ning võetud kuupalkadest aasta keskmine.

Tervishoiutöötajate streik algas esmaspäeval Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH), Ida-Tallinna keskhaigla (ITK), Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) ja Tartu ülikooli (TÜ) kliinikumi plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteemis. Ei tehta plaanilisi ambulatoorseid vastuvõtte, samuti diagnostilisi uuringuid ja laborianalüüse plaanilistele ambulatoorsetele patsientidele.

Alates tulevast esmaspäevast liituvad streigiga Pärnu, Viljandi,  Narva ja Kuressaare haiglate plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteem ning PERH-is, ITK-s, LTKH-s ja TÜ kliinikumis laieneb   streik  plaanilise statsionaarse arstiabi süsteemi. Streigi maksimaalne võimalik ulatus on kogu plaanilise arstiabi peatamine Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis,  Narvas  ja Kuressaares.

Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele.

"Taotleme üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimist, et saaksime ravida patsiente oma kodumaal, töötades normaalse koormusega ja motiveeriva palga eest," ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.  bns

Haiglate ja arstide esindajad neljapäeval toimunud arstide liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu ja haiglate liidu läbirääkimistel kokkuleppele ei jõudnud ning arstide streik jätkub ka järgmisel nädalal ja laieneb ka maakonnahaiglatesse.

"Streigi lõpetamist võimaldavale kokkuleppele me täna ei jõudnud," kinnitas arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa neljapäeval BNS-ile. Vaatamata sellele hindas ta läbirääkimisi konstruktiivseteks. "Me jõudsime mitmes punktis kokkuleppele märksa lähemale, kuid arutatavate teemade ring oli väga mahukas ja ühest päevast jääb lihtsalt väheks."

Rehemaa sõnul jätkatakse läbirääkimisi taas esmaspäeval ning kavas on esitada läbirääkimistel osalemise kutse ka sotsiaalministrile. "Mitmete meie küsimuste lahendamine jääb selgelt väljapoole haiglate liidu kompetentsi, seetõttu otsustasime kaasata läbirääkimistesse ka sotsiaalministeeriumi esindaja."

Rehemaa sõnul jätkuvad läbirääkimised esmaspäeval kell 16. "Kuni kokkuleppe saavutamiseni streik jätkub ja ka laieneb kavandatud mahus," nentis Rehemaa. Samal ajal jäi Rehemaa optimistlikuks ja avaldas arvamust, et streigi lõpetamine järgmisel nädalal on võimalik.

Haiglate liidu juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul olid kaks kõige mahukamat läbirääkimiste teemat arstide ja tervishoiutöötajate töötasu ja töökoormus. "Arutasime seda mitu ringi ja leidsime, et neid asju tuleb vaadelda kompleksselt. Ei ole võimalik vaadelda üht teisest eraldi," rääkis Sule BNS-ile. "Ja kuni nendes küsimustes kokkulepe puudub, ei ole võimalik ka edasi minna."

Esmaspäeval alanud arstide ja tervishoiutöötajate streik toimub Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Tartu ülikooli kliinikumi plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteemis.

Järgmisest esmaspäevast plaanitakse streigi korras peatada ka plaaniline statsionaarne arstiabi. Sellega liituvad Narva, Pärnu, Viljandi ja Kuressaare haiglad, kus lõpetatakse eriarstiabi andmine. Streigi suurim võimalik tagajärg on kogu plaanilise arstiabi peatamine Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas ja Kuressaares.

Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse alaealistele, rasedatele ja onkoloogilist või hematoloogilist ravi saavatele patsientidele.

Haiglates lõpetati esmaspäeval uute patsientide registreerimine ambulatoorsetele vastuvõttudele või uuringutele nende spetsialistide juurde, kes streigivad.

Riigikogu korraldab järgmisel nädalal rahvusraamatukogus konverentsi, et tähistada 20 aasta möödumist iseseisvuse taastanud Eesti parlamendi tööleasumisest.

5. oktoobril 1992 kogunes oma esimesele istungile riigikogu seitsmes koosseis. Kõigepealt andsid riigikogu liikmed ametivande ja valisid juhatuse. Riigikogu esimeheks sai Ülo Nugis ning aseesimeesteks Tunne Kelam ja Edgar Savisaar. Seejärel toimusid presidendi valimised. 59 häälega sai presidendiks Lennart Meri. Parlamendi avaistungil moodustati ka riigikogu kantselei ning kehtestati ajutine kodukord ja töökord, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile.

Tähistamaks neid ajaloolisi sündmusi toimub järgmise nädala reedel, 12. oktoobril algusega kell 10 Tallinnas rahvusraamatukogus konverents "Quo vadis, Riigikogu?", kus põhiettekannetega esinevad Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi teadurid Vello Pettai ja Mihkel Solvak ning paneeldiskussiooni juhib e-riigi akadeemia programmidirektor Liia Hänni.

Riigikogu hoones on avatud rahvusraamatukogu koostatud näitus "Riigikogu tuli taas kokku", mis kajastab valimisseaduse väljatöötamist, valimiste läbiviimist ja seitsmenda riigikogu esimesi tööpäevi.

President Toomas Hendrik Ilves ütles neljapäeval Ungaris Budapesti küberkonverentsil esinedes, et internetis tuleb leida õige tasakaal vabaduse ja turvalisuse vahel.

President Ilvese sõnul tõlgendatakse küberkaitset sageli kui osa sõjalisest kaitsest, aga mõtlema peab laiemalt, sest küberründed on tihti suunatud tsiviiltaristu vastu. "Vastane, olgu selleks mõni riik või riiklikult toetatud häkkerid, saab anda küberlöögi meie avatud ühiskonna, näiteks panganduse, meedia, ka riigiasutuste võrkude pihta," ütles president.

"Eesti e-riik ühendab julguse ja oskuse kasutada infotehnoloogia lahendusi kodanike hüvanguks ning teisalt garanteerib selle turvalisuse. Me usaldame seda süsteemi," kinnitas Eesti riigipea, rõhutades riigi ja erasektori tiheda koostöö tähtsust kübervallas. Ta toonitas, et Eesti ei toeta mingil juhul internetivabaduse reguleerimist ega tsenseerimist, sest igasugune kindlustunne, ka küberjulgeolekus, ei saa tulla inimeste põhivabaduste arvelt.

Samal põhjusel on väga tähtis detsembris Dubais toimuv International Telecommunications Unioni (ITU) konverents, mis määrab suuresti internetivabaduse tulevikusuunad. „Eesti on ja jääb igasuguste väljendusvabadust piiravate katsete vastaseks,“ ütles Eesti riigipea.

Lisaks Ilvesele kõnelesid kõrgetasemelisel Budapesti küberkonverentsil Euroopa Liidu välispoliitika juht Catherine Ashton ja Rootsi välisministri Carl Bildt, teatas presidendi kantselei pressiesindaja BNS-ile.

Ungari välisministeeriumi korraldatud rahvusvaheline konverents, mis tõi Budapesti paljude riikide mõjukad poliitikud, IT-spetsialistid ja eksperdid, keskendub kübervalla usaldusele ja julgeolekule.