EESTI UUDISED BNS

Registreeritud töötute arv vähenes septembris 5,7 protsendini

Töötukassa teatel jätkus septembris registreeritud töötute arvu vähenemine, kuu lõpus oli töötuna arvel 37 293 inimest ehk 5,7 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Septembris registreeris end töötukassas 6011 uut töötut. Septembrikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 4281 inimest, teatas töötukassa.

Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta väidab töötukassa, et tegelik hõivesse liikujate osakaal on veelgi kõrgem, sest kõik inimesed ei teata, et nad on leidnud uue töökoha.

Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr endiselt Ida-Virumaal ning madalaim Viljandimaal, vastavalt 10,1 ja 3,6 protsenti.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid lihttöölised, oskus- ja käsitöölised ning teenindus ja müügitöötajad, kõigi osakaal registreeritud töötutest moodustas 18 protsenti

Septembri jooksul lisandus võrreldes augustikuuga vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 4085 uut tööpakkumist, millest 59,29 protsenti sisestati töötukassa iseteenindusportaali kaudu, ning kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 9588.

Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli oskus- ja käsitöölistele, see näitaja oli 25 protsenti. Järgnesid teenindus- ja müügitöötajatele ning seadme- ja masinaoperaatoritele pakutavad töökohad.

Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 50 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 69 uut töökohta. Palgatoetusega oli septembris töötamas 1989 inimest. Lisaks osales veel 2680 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes.

Töötukassa maksis septembris töötuskindlustushüvitist 9302 inimesele ehk 22 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 333 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 2,8 miljoni euro.

Riigikogu pani valitsusele ette alustada Venemaaga piirileppe arutelu

Riigikogu väliskomisjon koos kõigi riigikogu saadikutega otsustas teisipäeval teha valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone, et leida võimalusi piirilepingu sõlmimiseks.

Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikidega, sealhulgas Venemaaga, seisab riigikogu pressitalituse teatel valitsusele läkitatud kirjas.

„Lähtudes Vene Föderatsiooni algatusest, teeme valitsusele ettepaneku alustada konsultatsioone mõlemaid pooli rahuldava piirilepingu sõlmimiseks,“ seisab kirjas.

Kirjale on alla kirjutanud väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Kaia Iva, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Sven Mikser ning fraktsioonidesse mittekuuluvate saadikute nimel Rainer Vakra.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles 1. septembril, et Venemaa on valmis taas alustama Eestiga läbirääkimisi piirilepingu sõlmimise üle. "Nüüd oleme valmis alustama Eestiga uuesti läbirääkimisi, kuid ilma mingite üllatusteta, nagu viimati tuli Eesti parlamendi poolt," ütles Lavrov Moskvas üliõpilastele esinedes.

Vene välisministri sõnul on Eestiga 2005. aastal allkirjastatud piirilepingus selgelt öeldud, et kummalgi poolel ei ole teisele territoriaalseid nõudmisi, näiteks 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga seoses. Lavrovi sõnul kinnitasid Eesti kolleegid talle 2005. aastal, et mingeid territoriaalseid nõudeid Eestil Venemaale ei ole ning sõlmitav leping sulgeb lõplikult kahe riigi vahelise piiri küsimuse. "Samas on Eesti parlamendis piirileppe ratifitseerimise seaduses mainitud Tartu rahulepingut, millega säilitatakse territoriaalsed nõudmised Venemaale," lausus Lavrov.

Ta märkis, et sellistel tingimusel ei saanud Venemaa piirilepet ratifitseerida ja Vene pool oli sunnitud oma allkirja lepingult tagasi võtma.

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa pirileppe 18. mail 2005 Moskvas.

Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepingu 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirileppelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirileppele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.

Anonüümsed häkkerid ähvardavad Eestit rünnata

Pilt on illustratiivne  Foto:Aigar NagelVideokeskkonda Youtube on esmaspäeva õhtul üles pandud video, milles häkkerite võrgustiku Anonymous esindajana esinev tegelane hoiatab Eestit küberrünnaku eest.

"Tere Eesti valitsus! Meie oleme Anonymous. Me näeme, et te ei hooli oma rahvast ja ei näita üles mingit austust," teatab Anonymouse tunnusmärgiks saanud Guy Fawkesi maski kandev tegelane videos.

"Näiteks. Eesti väidab, et neil ei ole raha, kuid siis andsid nad Kreekale 357,24 miljonit. Samal ajal on Eesti keskmine palk 2,9 korda väiksem kui Kreekas ning miinimumpalk on 3,1 korda väiksem. Kreekas on 2,2 protsenti rohkem töökohti kui Eestis. Ja kuidas on lood vanuritega? Kreekas saavad nad pensioni, mis on Eesti omast 6,1 korda suurem. Veel vähendatakse mõnede eestlaste palka, samal ajal kui hinnad tõusevad. Samal ajal tõusevad poliitikute palgad kuus 246 eurot. See peab lõppema. Eesti inimesed, me pole teid unustanud."

Pöördumine lõppeb hoiatusega: "Eesti, oota meid!"

Videopöördumise on Youtube riputanud tegelane nimega AnonSwedenOp, kes on teinud sarnase läkituse ka Rootsile.

Sotsiaalvõrgustikes Twitter ja Facebook teatas Anonymous kavast käivitada Eesti-vastase küberrünnak juba möödunud nädala reedel. Rünnaku alguseks on kavandatud kolmapäev, 10. oktoober.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul esmaspäeval videokeskkonnas Youtube avaldatud Eesti-teemalises videoläkituses üleskutset küberrünnakule ei sisaldu ja hetkel Eesti-vastaseid küberrünnakuid ei toimu. Samas on Eestis infotehnoloogilisi teenuseid rünnatud nii minevikus kui rünnatakse ilmselt ka tulevikus, teatas RIA pressiesindaja vahendusel.

"Riigi Infosüsteemi Amet jälgib olukorda pidevalt. Maailmas on kindlasti palju probleeme, kuid neid ei ole võimalik lahendada küberrünnakutega," ütles RIA infoturbe spetsialist Anto Veldre.

Möödunud nädalal tabas mitme Rootsi valitsusasutuse, panga ja meediaväljaande veebisaite DDoS-rünnak (Distributed Denial Of  Service Attack) ehk teenusetõkestus.

Häiritud oli veebilehtede www.sweden.se ja www.riksdagen.se toimimine, rünnaku all olid mitmed riigiasutused. Katkes SEB panga ja Swedbanki internetiühendus, ka uudisteagentuuri TT tegevus oli mõnda aega häiritud ja sihikule võeti ka Rootsi relvajõudude veebileht.

Anonymous on omavahel lõdvalt seotud rahvusvaheline häkkerite rühmitus, mis sai alguse 2003. aastal. Rühmituse nime alt on korraldatud mitmeid edukaid rünnakuid suurkorporatsioonide ja valitsusasutuste vastu. Viimase paari aasta jooksul on rühmituse nime kasutamine RIA andmetel sagenenud. Rühmitus on võtnud sõna maailma erinevates riikides, kusjuures sõnumid on reeglina üles ehitatud vastandamisele.

Kinnpeetavad süütasid kolmel korral kambris põlengu

Pilt on illustratiivneMöödunud nädalal süütasid Tallinna ja Tartu vanglate kinnipeetavad kolmel korral kambris põlengu, vahejuhtumistes keegi viga ei saanud.

Tallinna vanglas süüdati 6. oktoobril kambris madrats, ametnikud paigutasid kambris olnud vangid ohutusse kohta ja kustutasid põlengu, selgub justiitsministeeriumi vanglate nädala ülevaatest.Tuli ega suits teistesse kambritesse ei levinud ning vahejuhtumis keegi ei saanud vigastada.

Viru vanglas süütis kinnipeetav 2. oktoobril kambris voodivarustuse. Ametnikud paigutasid ta ohutusse kohta ja kustutasid põlengu. Ruumide õhutamise ajaks viidi ka kõrvalkambrite vangid mujale. Kui põlengu põhjustanud vangi saadeti eraldatud lukustatud kambrisse, ei täitnud ta ametnike korraldusi ning tema suhtes kasutati jõudu. Vangi vastu alustati kriminaalmenetlus.

Päev hiljem süütas sama vangla kinnipeetav kambris põlengu. Ametnikud paigutasid ta ohutuse kohta ja kustutasid põlengu. Ruumide õhutamise ajaks viidi ka teised sama osakonna vangid mujale. Vahejuhtumis ei saanud keegi vigastada. Vangi vastu alustati kriminaalmenetlus.

Neljapäeval lõhkus Viru vangla kinnipeetav kambri sisustust ega allunud ametnike korraldustele, solvas ja ähvardas neid ning kui ametnikud panid talle käeraudu, lõi üht neist näkku, vigastades ametniku huult. Ametnikud kasutasid vangi suhtes jõudu ja panid ta käed raudu. Ametnikud võtsid lõhutud sisustuse tükid ära ja paigutasid vangi tagasi kambrisse. Vangi vastu alustati kriminaalmenetlus.

Laupäeval solvas Viru vanglas kambrisse toimetatav kinnipeetav ametnikku, ähvardas teda lüüa ja keeldus kambrisse sisenemast. Vangi vastu kasutati jõudu ja ta toimetati kambrisse. Seal solvas ja ründas vang ametnikke. Üks ametnik sai kerge käevigastuse.

Haiglate ja arstide esindajad kokkuleppele ei jõudnud

Arstide liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu, haiglate liidu ja sotsiaalministeeriumi esindajate kõnelustel esmaspäeva õhtul kokkuleppele ei jõutud, kõnelused jätkuvad kolmapäeval.

Kõnelustel osalenud sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles BNS-ile pärast kohtumist, mis kestis pisut üle nelja tunni, et "läbirääkimised osapoolte vahel jätkuvad".

Minister sõnas, et kõnelustel "jõuti lõpptulemusele lähemale".

"Kindlasti on kokkulepe võimalik, küsimus on selles, kui palju kumbki pool on valmis järele andma," ütles ta.

Pevkuri sõnul täpsustavad meditsiinitöötajate esindajad oma seisukohti, kõnelused jätkuvad ministri sõnul arvatavasti kolmapäeval. Ministri hinnangul olid läbirääkimised konstruktiivsed ning mitmes punktis jõuti edasi.

"Ma ütleksin, et tunneli lõpus mingi valgus paistab," sõnas Pevkur.

"Mis on arstide üks suuremaid nõudmisi olnud, et arst-residentide töökoormus ja palganumber peaksid jõudma 40 tunnini 32 asemel. Selles osas ei ole meil enam eriarvamusi. Pigem on küsimus selles, millisel kuupäeval me suudame seda teha," märkis minister rahvusringhäälingu uudistesaatele "Aktuaalne kaamera".

"Olen enam-vähem rahul sellega, mida me täna kuulsime. Me jõudsime üksmeelele teatud küsimustes. Minister andis sõnumi, et meie pikaaegsed ootused võivad täituda. Aga kahjuks ei ole meil täna konkreetset kokkulepet üheski punktis. Nii et meil ei jää muud üle kui oodata," kommenteeris nooremarstide esindaja arstide liidus Märt Põlluveer uudistesaatele.

"Me tegime ettepaneku, et haigekassa nõukogu võtaks järgmisel aastal kasutusele jaotama tulemist maksimaalselt seadusega  lubatud osa," sõnas arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa, kelle sõnul alles arvutatakse, kui suurt palgatõusu selle arvelt on võimalik saada.

Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et uuesti tullakse tõenäoliselt kokku neljapäeval.

"Jõudsime nii kaugele, et praegu kalkuleerime neid mõjusid, mida haigekassa juhatus peaks üle arvutama, mida need tähendavad haigekassa eelarvele. Me tahame teha kõike seda, mis puudutab töökoormusi, võimalikke tunnitasude muutmisi, selliselt, et kolmapäeval kell 13 tuleksime uuesti kokku. Siis katsuksime jõuda nii kaugele, et Eesti haigekassa nõukogu jaoks oleks esitada meiepoolne materjal," rääkis Sule rahvusringhäälingule.

Võru linn tahab Võru Soojuse müügi rahaga veetrasse rekonstrueerida

Võru Soojus FOTO: Inno Tähismaa

Võru linn kavatseb kasutada osa AS-i Võru Soojuse müügist saadavat raha vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise omafinantseeringu tagamiseks.

Linnavolikogus kolmapäeval arutlusele tuleva 2012. aasta lisaeelarve eelnõu kohaselt suureneb investeerimistegevuse tulude eelarve 267 560 euro võrra, mis saadakse AS-i Võru Soojus aktsiate müügist.

Lisaeelarve kohaselt kavatseb linn kasutada sellest 162 560 eurot AS-i Võru Vesi aktsiakapitali suurendamiseks, et tagada Kreutzwaldi tänava vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise omafinantseeringut. Samuti eraldatakse 105 000 eurot lasteaia Päkapikk mänguväljaku rekonstrueerimiseks.

Eelnõu kohaselt peaks eelarvemuudatus jõustuma 20. oktoobril.

Augustis sõlmis Võru linn lepingu Saksa ettevõttega Danpower, millega müüdi ettevõttele kõik AS-i Võru Soojus aktsiad 3,6 miljoni euro eest.

Võru linna eelarve tänavused põhitegevuse kulud olid veebruari alguses vastuvõetud eelarve järgi 11,73 miljonit eurot ja põhitegevuse tulud 11,58 miljonit eurot ning finantseerimistegevuse eelarve oli miinus 734 155 eurot.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD