EESTI UUDISED BNS

Esmaspäevast tohib sõidukitel kasutada naastrehve

VTAlates esmaspäevast võib Eestis sõidukitel kasutada naastrehve.

2009. aastani tohtis Eestis sõidukitel naastrehve kasutada 1. oktoobrist 30. aprillini, kuid 2010. aasta jaanuari alguses jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis lühendas naastrehvide kasutusaega 45 päeva võrra 15. oktoobrist kuni 31. märtsini.

Sõltuvalt ilmastikuoludest jääb võimalus naastrehvide kasutusaega pikendada, kuid mitte rohkem kui see oli seni lubatud - 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Maanteeameti tellimusel tegi Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituut 2009. aastal uuringu, mille järgi võimaldab naastrehvide kasutusaja lühendamine 45 päeva võrra vähendada aastast teekatete taastusvajadust umbes 50 kilomeetri võrra. Eriti suur sääst teedele tuleb kevadise kasutusaja lühendamisest, kui katted on juba suhteliselt lume- ja jäävabad, aga kasutatakse siiski veel naastrehve.

Talverehvide kasutamine on Eestis kohustuslik 1. detsembrist veebruari lõpuni. Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Mõniste vallas hukkus tulekahjus mees

VTPühapäeva hommikul hukkus Võrumaal Mõniste vallas Mõniste külas elumaja põlengus mees.

Kell 09.48 teatati, et Võrumaal Mõniste külas tuleb ühe elumaja katuse alt suitsu, teatas Lõuna päästekeskus BNS-ile.

Mõniste päästjate saabumise ajaks oli põleng majas sumbunud ning oli kahtlus, et majas võib olla ka inimene. Suitsusukeldusvarustuses päästjad sisenesid majja ja leidsid hukkunud keskealise mehe.

Ühekorruselises elumajas oli põlenud üks vahesein, ühes toas voodi ja voodialune põrand. Teised ruumid said suitsu- ja kuumakahjustusi.

Tulekollete leidmiseks ja lõplikuks kustutamiseks lammutasid päästjad vaheseina. Sündmuskohal töötasid päästjad Mõnistest, Võru kiirabi ning Võru operatiivkorrapidaja.

Lõuna päästekeskuse menetlusinspektori esialgsel hinnangul põhjustas tulekahju hooletu suitsetamine, täpse põhjuse selgitab menetlus.

Sel aastal on tulekahjudes hukkunud 44 inimest. Hukkunuga tulekahjude üks sagedaseim põhjus on hooletu suitsetamine.

Välisminister Paet kohtub Venemaa välisministriga

Välisminister Urmas Paet osaleb Luksemburgis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, mille raames kohtuvad ministrid pühapäeva õhtul Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Paeti sõnul on enne detsembrikuist Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumist arutada veel hulk küsimusi, näiteks uue EL-i ja Venemaa vahelise raamlepinguga seonduv, teatas välisministeerium BNS-ile. Samuti olukord, mis on kujunenud Venemaa liitumise järel Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO-ga.

„Oleme toetanud Venemaa saamist WTO liikmeks, nähes selles võimalust seniste kaubandustakistuste kõrvaldamiseks,“ ütles Paet. „Mõneski valdkonnas näeme seda juba reaalselt, näiteks eksporditolli tariifid puidule on Euroopa ettevõtjate jaoks alanenud. Samas peame oluliseks, et Venemaa muudaks ka elusloomade sisseveokeelu Euroopa Liidust Venemaale.“Välisministrid arutavad veel viimaseid arenguid Süürias, olukorda Liibüas ja Egiptuses, Lähis-Ida rahuprotsessi viimaseid arenguid, Iraani tuumaprogrammiga seonduvat, Euroopa Liidu - Hiina tippkohtumist, viimaseid sündmusi Malis, poliitilist ja inimõiguste olukorda Valgevenes ning olukorda Gruusias pärast parlamendivalimisi.

Esmaspäevasele Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele järgneb arenguministrite kohtumine, kus päevakavas on Euroopa Liidu toetus üleminekuühiskondadele jätkusuutlike reformide läbiviimisel, ÜRO aastatuhande arengueesmärkide 2015. aasta järgse raamistiku ettevalmistus, ÜRO säästva arengu konverentsi järelmid ning Euroopa Liidu lähenemisviis vastupidavuse tugevdamisele toidukriisiga vaevlevates riikides.

Võrumaal uppus tiiki vanem mees

VTVõrumaal uppus laupäeval vanem mees tiiki.

Laupäeva päeval uppus Võrumaal Sõmerpalu vallas Mustja külas kodu lähedal tiiki 73 aastane mees, teatas Lõuna päästekeskus BNS-ile. Õnnetusest teatati kell 12.51, esialgse info kohaselt leidis mehe naaber. Kohal käinud kiirabi püüdis meest elustada, mis tulemusi ei andnud.

Sel aastal on Eestis uppunud 46 inimest.

Saaremaa rallil sõitis võistlusauto publikusse

Saaremaa rallil sõitis võistlusauto publikusse, kiirabi toimetas sündmuskohalt ära kuus viga saanud inimest.

Ralli teise võistluspäeva esimesel Kaugatuma kiiruskatsel sõitis Mitsubishi Lanceril võistelnud Vene piloot Jevgeni Rogov teelt välja publikusse.

Saaremaa ralli pressiesindaja Margus Kiiver ütles BNS-ile, et kuue pealtvaataja vigastused ei olnud eluohtlikud, mõni sai raskemalt viga, mõni kergemalt. Erinevate meediaväljaannete infot, nagu oleks üks raskemalt viga saanud pealtvaataja toimetatud kopteriga Põhja-Tallinna regionaalhaiglasse, Kiiver hetkel kinnitada ei osanud.

„Pärast võistluse lõppu koguneb žürii koosolekuga paralleelselt ka õnnetusjuhtumi uurimise komisjon, mis kuulab ära nii turvatöötajate kui kõigi teiste poolte ütlused. Seejärel tehakse ka otsus ja öeldakse, kus täpselt olid pealtvaatajad ja mis juhtus,“ sõnas ta. Žürii koguneb tema sõnul kell 19.30, õnnetusjuhtumi komisjoni ei saa varem kokku kutsuda põhjusel, et komisjoni liikmed on töös jätkuva ralli korraldamise juures.

Õnnetusse sattunud ralliauto piloot Rogov ütles kümmekond minutit pärast õnnetust ajalehele Saarte Hääl, et ei tea, mis juhtus. “Sõitsin lihtsalt otse," sõnas ta.

Üks Saaremaa rallil vigastada saanud pealtvaataja toimetati kopteriga Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, tema seisund on stabiilne.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonijuht Inga Lill kinnitas BNS-ile, et üks inimene toodi Saaremaalt Regionaalhaiglasse. Tema vigastused on Lille sõnul rasked, aga seisund on stabiilne.

Omal soovil ajateenistusse astujate hulk suureneb

Foto: Inno TähismaaKaitseressursside ameti peadirektori Kairi Rikko sõnul on järjest enam noormehi astumas ajateenistusse omal soovil.

Lõppeval nädalal asus kaitseressursside ameti kutsel ajateenistusse 1410 kutsealust, teatas amet BNS-ile. Kokku asus 2012. aastal teenistusse 3406 kutsealust ning sellega täideti 2012. aastaks seatud eesmärk.

Kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko sõnul näitas käesolev aasta, et omal soovil ajateenistusse asuvaid noormehi on üha enam. „Lõppenud kutses asus omal soovil teenistusse üle kolmandiku kutsealustest. Ühelt poolt näitab see noormeeste kõrget kaitsetahet ja huvi riigikaitse vastu, teiselt poolt arusaama, et ajateenistus on väga hea võimalus enese täiendamiseks ja arendamiseks,“ ütles ta.

Lõppenud kutse oli jooksva aasta kolmas ja viimane ehk põhikutse, mille baasil õpetatakse kaheksa kuu jooksul välja üksuse reakoosseis. Teenistusse asunud kutsealustest ligi kaks kolmandikku oli keskharidusega ja kolmandik põhiharidusega.

Noormehed asusid ajateenistuskohustust täitma staabi- ja sidepataljonis, Kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljonis, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonis, pioneeripataljonis, suurtükiväepataljonis, Viru jalaväepataljonis, õhutõrjepataljonis, vahipataljonis ja Kuperjanovi jalaväepataljonis.

Väljaõpe ajateenistuses on reservarmee ja Eesti esmase kaitsevõime alus andes põhiteadmised riigikaitsest ning õpetades tegutsema ühtse meeskonnana. Pärast ajateenistust jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena oma üksuse koosseisus, kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD