Eesti meeste jalgpallikoondis alistas teisipäeval MM-valikmängus Andorra 1:0.

Eestlaste esimene ja ainus värav sündis 57. minutil, kui Martin Vunki löök tabas latti ja Andres Operil õnnestus sealt tagasi põrganud pall peaga väravasse lüüa. Tegemist oli Operi koondisekarjääri 38. väravaga.

Mängu peakohtunikuks oli Makedoonia päritolu Dimitar Meckarovski.

Eestil ja Andorral oli enne mängu mõlemal turniiritabelis null punkti. D-alagrupis kohtuvad teisipäeval veel Rumeenia ja Holland ning Ungari ja Türgi. 

Avatud turule tulevate elektrimüüjate pakkumiste tingimusi analüüsinud tarbijakaitseamet soovitab tarbijatel lisaks elektrihinnale võrrelda ka teisi lepingust tulenevaid tasusid.

Amet on saanud analüüsida kolme seni oma pakkumistega turule tulnud elektrimüüja ehk Eesti Energia, Elektrumi ja 220 Energia tarbijatele esitatud tingimusi. Päris uudsena võivad Eesti tarbijad elektripakkumiste tingimustes näha kuupõhise püsitasu küsimist ja paberarvete tasustamist. Seega ei anna vaid elektri kilovatt-tunni hinna võrdlemine tegelikku pilti sellest, milline elektripakkumine on turul odavaim ja tarbijale tegelikult soodsaim.

Kõik kolm elektrimüüjat pakuvad tähtajalisi lepinguid. Selliste lepingute ennetähtaegne lõpetamine eeldab tarbijatelt leppetrahvi maksmist. Trahvi suurus ja arvestuspõhimõtted on elektrimüüjatel erinevad. Seega peaks müüja valikul üle vaatama või küsima ka leppetrahviga seonduva, soovitab tarbijakaitseamet.

Kolmandaks pakuvad turule tulnud elektrimüüjad lepingu sõlmimise võimalusi mitmete kanalite kaudu. Traditsiooniliste lepingute sõlmimise kõrval on tarbijatel võimalus elektrimüüja kliendiks hakata aktsepteerides pakkumist interneti vahendusel või telefoni teel. Tarbijal on kasulik meeles pidada, et internetis või telefonitsi sõlmitud lepingutest saab taganeda 14 päeva jooksul.

Amet tuletab tarbijatele veel meelde, et elektrilepingu sõlmimisega ei ole mõtet läbimõtlematult kiirustada ja seda isegi siis, kui müüja pakub kärmematele erinevaid soodustusi või kingitusi. Neil, kes ei soovi uuest aastast elektrit mingil juhul üldteenuse korras osta, tuleb leping mõne müüjaga sõlmida 10. detsembriks.

Tarbijakaitseamet jätkab elektrimüüjate pakkumiste tingimuste analüüsi hinnates muu hulgas ka leppetrahvidega seotud tingimusi.

Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja Põhja prefektuuri patrullpolitseinike versioonid Savisaare väidetava kiiruseületamise osas erinevad märkimisväärselt, selgus teisipäeval Harju maakohtus alanud Savisaare kaebuse arutelul.

Kui Savisaar väitis, et sõitis vahetult enne politseinike poolt kinnipidamist autode kolonnis ja teetööde tõttu kõik pigem vähendasid kiirust, siis linnapea kinni pidanud patrullpolitseinikud kinnitasid, et teel oli küll ka teisi autosid, kuid liiklus oli Savisaare kiiruseületamise fikseerimise ajal piisavalt hõre, et välistada kiirust ületanud sõidukite segamini ajamine.

Ühe patrullpolitseiniku kinnitusel nägi ta kiirusemõõdiku sihikust musta autot, mis paistis silma sinakate esitulede poolest, ning kiirusemõõdik lukustas auto liikumise 505 meetri kauguselt, tuvastades kiiruseületamise. Seejärel andis ta kiirusemõõdiku oma paarimehele, kes Savisaare juhitud Mercedese kinni pidas. Korrakaitsjate kinnitusel on tavapärane, et kiirust mõõdab üks ning väärteomenetluse toiminguid, kaasa arvatud auto kinnipidamise teostab teine politseinik.

Korrakaitsjate ja Savisaare jutt erines ka politseinike vormiriietuse osas. Kui Savisaar märkis, et teda kinni pidanud politseinik kandis vaid sinist mundrit ja nii tema kui ka temaga koos autos olnud linnavalitsuse töötaja Siret Kotka arvasid esmalt, et tegu võib olla hääletajaga, siis politseinikud kinnitasid, et kandsid ka kollaseid helkurveste.

Samuti lahknesid menetluspoolte ütlused Savisaare politseiautos viibimise osas. Kui Savisaar kinnitas kohtule, et lahkus väärteomenetluse ajal politseisõidukist vaid korra, et kustuda operatiivautosse ka Siret Kotka, siis politseinike sõnul väljus Savisaar politseiautost suisa kolm korda. Politseinike sõnul lahkus Savisaar esimest korda politseiautost pärast väärteoprotokollile allkirja andmist ning üks politseinikest oli sunnitud ta tagasi kutsuma, kuna menetlustoiminguid polnud veel läbi. Teisel korral väljus Savisaar korrakaitsjate kinnitusel autost, et küsida Siret Kotka käest oma kontaktandmeid ning kolmas kord, kui soovis politseisõidukisse kutsuda ka Kotka, et viimane tutvuks protokollidega ja kiirusemõõtjaga.

Savisaar kinnitas, et ei nõustunud politseiautos kiiruseületamisega ning palus ka protokolli lisada märkuse, et kiirusmõõturit on vaja kontrollida. Politseinikud ütlesid seevastu, et Savisaar keeldus ütluste andmisest ning tema rahulolematus tuvastatud rikkumise osas polnud hoomatav. "Savisaar kinnitas vaid, et tal on väga kiire ja ta peab jõudma koosolekule, kus teda ootab 50 inimest," kinnitas üks patrullpolitseinikest. Kaitsja küsimusele, kuidas sai Savisaarel kiire olla, kui ta ise kutsus politseiautosse ka Siret Kotka, vastas korrakaitsja, et ennegi on olnud rikkujaid, kes esmalt näiteks väidavad end kiirustavat lennukile, pärast on aga pikalt aega "tähte närida".

Savisaare esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk taotles Savisaarele määratud väärteokaristuse tühistamist ning menetluse lõpetamist. Sirk tõi oma taotluse toetamiseks välja rohkelt asjaolusid, märkides muuhulgas, et politsei koostatud protokollid sisaldavad valeandmeid ning politseinikud on protokollis andnud valeütluseid. Samuti tõi Sirk välja, et antud kiirusemõõturiga ei ole võimalik enam kui poole kilomeetri kauguselt tuvastada konkreetset kiiruseületajat, seda enam, et liiklustihedus antud teelõigul oli sellel perioodil maanteeameti andmetel väga tihe.

Kohtus selguski, et kiirusemõõturit käsitlevat protokolli ei täitnud sama politsenik, kes väidetava kiiruseületamise tuvastas, vaid seda tegi tema paarimees, küll aga allkirjastas protokolli kiirust mõõtnud korrakaitsja. Kiirust mõõtnud politseinik selgitas seepeale, et ta ei koostanud protokolli ise, kuna avastas, et vastavad blanketid on tal otsa lõppenud ning seetõttu tegi seda tema paarimees. Paarimees kinnitas aga, et ei pannud ka oma allkirja protokollile hajameelsusest.

Savisaare sõnul pole ta varem politsei väärteootsuseid vaidlustanud, kuid seekord otsustas pöörduda kohtusse, kuna tundis, et talle on liiga tehtud. "Probleemiks pole trahv või juhtimisõiguse peatamine, sest mul on ka autojuht, kuid esimest korda leian ma, et mulle on liiga tehtud ja seetõttu palun kohtult abi," ütles Savisaar.

Põhja prefektuur karistas Savisaart juuli alguses kiiruseületamise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ehk 320 euro ulatuses ja lisakaristusena võeti temalt ära juhtimisõigus kaheks kuuks.

Politsei võinuks määrata Savisaarele ka karmima karistuse, sest liiklusseaduse järgi võib kiiruseületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistada trahviga 100 trahviühiku ulatuses või juhtimisõiguse peatamisega kuni pooleks aastaks. Sama paragrahvi lõike viis punkt üks alusel võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis 6. juunil kell 9.55 Tallinna -Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h.

Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Viimati jäi Savisaar politseile vahele mullu 25. septembril, kui ületas Tallinna -Narva maantee 60. kilomeetril lubatud piirkiirust 47 km/h. Tema sõidukiiruseks 90 km/h alas mõõtis politsei 137 km/h.

Mullu sügisel aset leidnud kiiruseületamise eest sai Savisaar rahatrahvi, kuid mootorsõiduki juhtimisõigus jäi talle alles. Politsei vastavalt seadusele trahvi suurust ei avalikustanud, kuid Põhja prefektuuri pressiesindaja märkis, et see jäi 1000 euro kanti.

Võru linnavolikogu otsustas teisipäeval astuda Võrumaa Omavalitsuste Liidust välja, kuna ei pea mõistlikuks maksta aastas liidu liikmemaksuks üle 21 000 euro.

Linnavolikogu esimehe Erki Saarmani sõnul on liikmelisuse lõpetamise põhjuseks soov kasutada liikmemaksuks kuluv raha Võru folkloorifestivali ja kolmanda sektori toetuseks, teatas Võru linnavalitsuse pressiesindaja BNS-ile.

"Võru linna aastamaks omavalitsuste liidus on 21 160 eurot ning meie soov on liikmemaksuks makstavaid vahendeid kasutada Võru linnas tegutsevate kultuuri- ja spordiühingute tegevuste ning ürituste toetamiseks. See on ratsionaalsem ja Võru maksumaksjate suhtes ausam rahakasutus," märkis Saarman.

Koos Võru linnaga kuulub praegu Võrumaa Omavaliitsuste Liitu 13 omavalitsust.