Arstid ei soovi läbirääkimisi riikliku lepitaja vahendusel

Streikivad arstid ei soovi jätkata töötüli lahendamist riikliku lepitaja vahendusel, kuna leiavad, et lepitusmenetlus riikliku lepitaja juures lõppes juba jaanuaris.

Seadus ei näe ette võimalust, et ühes ja samas töötülis viiakse läbi lepitusmenetlus kaks korda, teatas Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa BNS-ile.

Tervishoiutöötajate streigi algusest peale on Rehemaa sõnul otsitud võimalust, kuidas streik maha suruda ja lõpetada, selle asemel, et hakata lahendama tervishoiutöötajate lahkumisest tingitud probleeme, mis on praeguse kriisiolukorra tegelik põhjus.

"Mitu korda on tööandjad püüdnud alustada uusi läbirääkimisi, esitanud uue kollektiivlepingu projekti ja kutsunud läbirääkimistele uusi osapooli," nentis Rehemaa. Uute läbirääkimiste alustamine lõpetaks tema sõnul töötüli ja võtaks arstide liidult ja tervishoiutöötajate kutseliidult streigiõiguse. "Nüüd proovitakse sama trikki riikliku lepitaja kohusetäitja poolt uue lepitusmenetluse alustamisega."

Arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu eesmärk ei ole Rehemaa kinnitusel streikida, vaid saavutada streigi survel oma eesmärgid – pidurdada arstide ja õdede lahkumist Eestist ja peatada tervishoiusüsteemi lagunemine.

"Ootame haiglate liidult vastust oma ettepanekutele kollektiivlepingu kohta ja soovime jätkata läbirääkimisi. Kutsume osalema ka sotsiaalministrit ning haigekassa juhti, et võimalikult kiiresti sõlmida kokkulepe, kasutades haigekassa maksimaalseid seaduslikke võimalusi," teatas Rehemaa.

Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Haiglate Liidu vahelises kollektiivses töötülis toimus lepitusmenetlus riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärna juures eelmisel talvel. Riikliku lepitaja kohusetäitja pooltele leppimisettepanekut ei teinud, koostati eriarvamuste protokoll ja menetlus lõpetati tänavu 26. jaanuaril.

Eesti Haiglate Liit pöördus esmaspäeval pärast Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu poolt kollektiivleppes pakutud tingimuste tagasilükkamist riikliku lepitaja poole, et töötüli lahendamisele lähemale jõuda.

"Haiglate liit on teinud kollektiivleppe pakkumise vastavalt haigekassa antud volitustele ja läbirääkimistel jõutud seisukohtadele – see on haiglate liidu hinnangul parim võimalik kompromiss. Streikijate soov saada kogu palgatõus ühe aastaga, mitte pakutud kahe aasta jooksul on põhiline sisuline erimeelsus. Pöördusime lepitaja poole, et võimalikult peatselt streik lõpetada," ütles Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

Tervishoiutöötajate streik algas 1. oktoobril. Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele.