Sepp: Meikarit pole alust süüdistada valeütluste andmises

Kuigi Reformierakonna liikme Silver Meikari viited erakonna ebaseaduslikule rahastamisele ei leidnud uurimise käigus piisavat kinnitust, ei ole riigiprokuratuuri väitel alust Meikarit ega teisi tunnistajaid süüdistada ka valeütluste andmises.

Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa sõnul pöördus Reformierakonna rahastamise kriminaalasja raames prokuratuuri veidi üle kümne tunnistaja, kellest nelja ütluseid said uurijad arvesse võtta. Justiitsminister Kristen Michalit ja riigikogu liiget Kalev Lillot puudutavas episoodis oli tunnistajaks Meikar, riigikogu liikme Kalle Pallingu väidetava ebaseadusliku annetuse asjus tema endine tüdruksõber, välisministri nõuniku Priit Kallakase episoodis üks tunnistaja ning Pallingu pistiseepisoodis samuti üks tunnistaja.

Sepa sõnul analüüsis prokuratuur põhjalikult tunnistajate ütlusi ja muuhulgas ka seda, kas neid võiks käsitleda valeütlustena, ning järeldus oli, et sellise kahtlustuse esitamiseks neile puudub alus. "On mitmeid põhjuseid, mis välistavad näiteks Meikari valeütluste andmise eest vastutusele võtmise," kinnitas Sepp esmaspäeval ajakirjanikele, kommenteerimata siiski neid põhjuseid täpsemalt.

Sepp tõdes, et võibolla oleks menetluse kohtuperspektiiv olnud parem kui Meikar oleks oma ülestunnistusega meedia asemel prokuratuuri pöördunud. Ühtlasi leidis Sepp, et ilmselt tulevikus on väga vähesed valmis oma erakonna vastu tunnistusi andma, kuna Meikari arvamusartkli ilmumise järel levitasid paljud erakondade juhtivad liikmed oma taunivat suhtumist katsetesse selliseid küsimusi lahendada erakondade väliselt. Küll aga kinnitas Sepp, et Reformierakonna rahastamise uurimisel ei tundnud prokuratuur mingit Reformierakonna või justiitsministeeriumi poolset survet.

Sepa sõnul ei saa antud uurimist siiski läbikukkumiseks nimetada, kuna tehti väga palju tööd ning mitmed asjad said selgemaks. Sepp tõi näiteks olukorra, kus prokuratuur küsis riigikogus toimunud istungite salvestisi, siis riigikogu seisukoht oli, et neid ei saa põhiseadusest tulenevalt väljastada ja see ei oleks vastavuses uuritava teoga. Samuti ei teostanud uurijad läbiotsimist riigikogu liikme Kalev Lillo valdustes, kuna õiguskantsler oli juba jõudnud avaldada arvamust, et see ei oleks põhiseadusega vastavuses. "Samas muudaks riigikogule esitatav taotlus riigikogu liikme juures läbiotsimist korraldada selle toimingu mõttetuks," selgitas Sepp.

Ta tõi näiteks ka, et Reformierakonna peakontori läbiotsimisel tegid uurijad partei serverist koopia ja analüüsisid muuhulgas ka riigikogu liikmete e-kirju, kuid muutunud õigusliku tausta valguses oleks olnud raske öelda, kas selliseid tõendeid oleks tohtinud koguda. Samas ei omistanud Sepp sellele asjaolule ka erilist kaalu, kuna e-kirjad ei paljastanud tema kinnitusel otseseid süüstavaid tõendeid. "Teatud kontekstis oleks e-kirjadest siiski saanud kaudseid tõendeid," lisas Sepp.

Kuigi Meikar on tunnistanud, et ta rikkus erakonnale annetust vahendades seadust, ei saa Sepa sõnul teda ka selle eest vastutusele võtta. "Antud süüteo paragrahv sätestab vastutuse vaid erakonna juhtivliikme osas, kuid Meikar seda ei ole. Teda võiks käsitleda kaasaaitajana, kuid kuna ei ole võimalik tuvastada võimaliku süüteo toimepanijat, ei saa olla ka kaasaaitajat," selgitas Sepp.

Riigiprokuratuur lõpetas Silver Meikari arvamusartikli väidete põhjal alustatud Reformierakonna rahastamise kriminaalasja esmaspäeval.

Kriminaalasi saabus riigiprokuratuuri 8. oktoobril keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroost, et prokurör võtaks seisukoha süüdistuste esitamise võimalikkuse kohta. Kriminaalasjas on tunnistatud kahtlustatavaks neli isikut karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumist, ning kaks isikut paragahvide järgi, mis käsitlevad pistise võtmist ja andmist.

Kaalunud kogumis kõiki asjaolusid, motiive ja eesmärke, mis räägivad nii süütegude toimepanemise poolt kui ka vastu, jõudis juhtiv riigiprokurör üldhinnangut andes veendumusele, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei ole küllaldased, et põhistada veenvat süüdistust. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks.

Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust kontrollimaks käesoleva aasta 22. mail Postimehes ilmunud Silver Meikari arvamusartiklis „Erakondade rahastamisest. Ausalt“ esitatud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.

„Kuna esitati väited, et erakond on saanud vara mittelubatud allikatest, tuli kontrollida, kas tegemist võis olla erakonna varale kehtestatud piirangute rikkumisega karistusseadustiku mõttes. Prokuratuur peab lähtuma kriminaalmenetluse seadustikust, mis nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, mille järgi tuleb tõlgendada iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks,“ ütles Heili Sepp.

Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest. Erakonnaseadus sätestab ammendava loetelu erakonnale lubatud vara allikate kohta. Seaduse järgi võib erakond tulu saada üksnes erakonna liikmemaksudest, riigieelarvest makstavatest eraldistest, lubatud annetustest ja erakonna varaga tehtud tehingutest.

Kriminaalmenetluse raames said kahtlustuse reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal, riigikogu reformierakondlasest liige Kalev Lillo, riigikogu reformierakondlasest liige Kalle Palling ning välisministri nõunik Priit Kallakas.