Riigiprokuratuur lõpetas Reformierakonna rahastamise kriminaalasja

Riigiprokuratuur lõpetas Silver Meikari arvamusartikli väidete põhjal alustatud Reformierakonna rahastamise kriminaalasja, mis käsitles erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumise ning pistise võtmise kahtlust.

Kriminaalasi saabus riigiprokuratuuri 8. oktoobril keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroost, et prokurör võtaks seisukoha süüdistuste esitamise võimalikkuse kohta. Kriminaalasjas on tunnistatud kahtlustatavaks neli isik

ut karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumist, ning kaks isikut paragahvide järgi, mis käsitlevad pistise võtmist ja andmist.

Kaalunud kogumis kõiki asjaolusid, motiive ja eesmärke, mis räägivad nii süütegude toimepanemise poolt kui ka vastu, jõudis juhtiv riigiprokurör üldhinnangut andes veendumusele, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei ole küllaldased, et põhistada veenvat süüdistust. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks.

Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp selgitas, et kuna kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda kõrvaldada kahtlus

t selles, kas kahtlustatavad panid toime neile inkrimineeritud kuriteod ning täiendavaid tõendeid koguda ei saa, siis ei ole süüdistuste esitamine võimalik . „Vaatamata kõigi kättesaadavate tõendite kogumisele on iga kahtlustustes nimetatud teo puhul lõppkokkuvõttes tegemist niinimetatud „sõna sõna vastu“ olukorraga, kuna kahtlustatavad eitavad neile etteheidetud tegusid,“ ütles juhtiv riigiprokurör Heili Sepp .

„Kirjeldatava sündmuse ja esmase ütluste andmise vahele jääb kaks kuni neli aastat ning pika ajavahemiku möödumine uuritavast teost uurimise alguseni on sisuliselt muutnud tunnistajate väidete tõsikindla kontrollimise võimatuks,“ lisas juhtiv riigiprokurör.

Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust kontrollimaks käesoleva aasta 22. mail Postimehes ilmunud Silver Meikari arvamusartiklis „Erakondade rahastamisest. Ausalt“ esitatud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.

„Kuna esitati väited, et erakond on saanud vara mittelubatud allikatest, tuli kontrollida, kas tegemist võis olla erakonna varale kehtestatud piirangute rikkumisega karistusseadustiku mõttes. Prokuratuur peab lähtuma kriminaalmenetluse seadustikust, mis nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtudapõhimõttest, m

ille järgi tuleb tõlgendada iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks,“ ütles Heili Sepp.

Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest. Erakonnaseadus sätestab ammendava loetelu erakonnale lubatud vara allikate kohta. Seaduse järgi võib erakond tulu saada üksnes erakonna liikmemaksudest, riigieelarvest makstavatest eraldistest, lubatud annetustest ja erakonna varaga tehtud tehingutest.

Kriminaalmenetluse raames said kahtlustuse reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal, riigikogu reformierakondlasest liige Kalev Lillo, riigikogu reformierakondlasest liige Kalle Palling ning välisministri nõunik Priit Kallakas.

Justiitsminister Kristen Michal ütles esmaspäeval BNS-ile, et teade kriminaalasja lõpetamisest on jõudnud ka temani, kuid ta ei kommenteeri seda enne, kui on jõudnud menetluse lõpetamise asjaoludega tutvuda. Ka Reformierakonna rahastamisskandaali algataja Silver Meikar ütles BNS-ile, et vajab enne kommentaaride andmist veidi aega, et kriminaalasja lõpetamise materjalidega tutvuda.