EESTI UUDISED BNS

Mart Laar ei kavatse poliitikast lahkuda

Mart Laar  Foto: VTInsuldi tõttu üle poole aasta haiguslehel olnud Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik ja kahekordne ekspeaminister Mart Laar ei kavatse enda sõnul poliitikast lahkuda.

Laar ütles laupäeval Tallinnas tema juhitud esimese valitsuse 20. aastapäeva konverentsil antud pressikonverentsil, et poliitikast lahkumine ei pruugi osutuda lihtsaks ja seda ta ei kavatse ka teha. "Kuid kindlasti saab minu aktiivsus olema mõnevõrra väiksem kui seni," ütles Laar.

Laar tõdes, et tema töö senine intensiivsus ja adrenaliinivajadus olid seni väga suured ning ta oleks pidanud arstide nõuandeid varem kuulda võtma. Laar ei öelnud täpset tähtaega, millal ta haiguslehelt tööle naaseb. "Loodetavasti juhtub see lähikuudel, kuid kavatsen seekord järgida arstide soovitusi," lausus ta.

Laar lubas, et ta kavatseb senisest enam keskenduda raamatute kirjutamisele ning temalt peaks veel tänavu ilmuma paar uut ajalooraamatut. Millal täpselt raamatud ilmuvad, sõltub Laari sõnul eelkõige kirjastustest. Ühe huvitamama ettevõtmisena nimetas Laar kava anda välja biograafiline leksikon 19. sajandi ärkamisaja võtmetegelastest. Laari sõnul saab raamatus olema paarsada isikut ning nii mahukat ülevaadet ärkamisaja võtmetegelastest ei ole varem ilmunud.

Mart Laar on praegu riigikogu Isamaa ja Res Publica fraktsiooni liige, kuid tervislikel põhjustel ei ole ta saanud oma saadikutööd tegema hakata.

Mart Laar sai 18. veebruaril kaitseministri ametis olles kõrgvererõhutõve tõttu insuldi. Mai alguses esitas ta peaminister Andrus Ansipile tervislikel põhjustel tagasiastumisavalduse. 11. mail nimetas president Toomas Hendrik Ilves uueks kaitseministriks Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Urmas Reinsalu.

Mart Laar oli kuni tänavu jaanuari lõpuni ka IRL-i esimees. 28. jaanuaril valis IRL-i suurkogu erakonna uueks esimeheks Urmas Reinsalu.

Mart Laar on olnud kaks korda peaminister. Tema esimene valitsus tegutses 21. oktoobrist 1992 kuni 8. novembrini 1994 ning teine valitsus 25. märtsist 1999 kuni 28. jaanuarini 2002.

Vägivallatsenud politseinikust sai Kohtla-Järve linnaametnik

vtIda-Virumaa Kohtla-Järve linnavalitsus võttis oktoobri algusest transpordi spetsialisti ametikohale tööle korduva vägivallatsemise eest tingimisi vangi mõistetud endise politseiniku Andrei Poludetkini, kelle tingimisi karistus veel kestab, kirjutab Põhjarannik.

Kuigi avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei või isikut, kellel on karistus tahtliku toimepandud kuriteo eest, võtta teenistusse kohaliku omavalitsuse ametnikuna, leiab Kohtla-Järve linnasekretär Anna Generalova, et linna juhtkond pole Poludetkini tööle võtmisega seadust rikkunud.

"Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Seega on seaduse mõtte tõlgendamine ka ainult kohtu pädevuses," märkis Generalova vastuses Põhjaranniku järelepärimisele.

Ta märkis, et transpordi spetsialisti tööülesanded on ühistranspordi arengu koordineerimine linnas, maakonna elanike liikumisvajaduse uuringute läbiviimine, linnaliinide sõiduplaanide koostamine, kommertsliinide sõiduplaanide kooskõlastamine, parkimiskorra väljatöötamine, sõitjateveo sõidukikaartide ning tegevus- ja liinilubade väljastamine ning järelevalve teostamine. Kohtla-Järve linnavalitsus on seisukohal, et need ülesanded ei ole seotud riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses toodud tegevuskeeluga.

Põhjarannik saatis Andrei Poludetkini ametnikuna tööle võtmise seaduslikkuse kontrollimiseks päringu rahandusministeeriumile, mille pädevuses on avaliku teenistuse põhiväärtuste ja eetika tugevdamine. Ministeerium lubas anda vastuse järgmisel nädalal.

Andrei Poludetkinil on mäehariduskeskuses omandatud keskeriharidus, mis ei ole transpordivaldkonnaga seotud. Kohtla-Järve abilinnapea Viktoria Tsventarnaja põhjendas Andrei Poludetkini töölevõtmist sellega, et muud valikud ei olnud, kuna tema avaldus oli ainus, mis ametikoha täitmiseks korraldatud konkursile laekus.

Andrei Poludetkin ise oma minevikku ega sobivust uude ametisse kommenteerida ei soovinud.

Viru maakohus mõistis mullu 16. septembril tingimisi vangi politseinikuna töötanud Andrei Poludetkini, kes uurimisandmetel kasutas oma tööülesandeid täites korduvalt erinevate inimeste puhul põhjendamatut vägivalda.

Kohus leidis, et Andrei Poludetkini süü võimuliialduses on tõendatud ning määras talle kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Ühtlasi võttis kohus talt kolmeks aastaks õiguse töötada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või eraõigusliku juriidilise isiku ettevõttes ametikohal, kus temale on pandud juhtimise-, haldamise- või järelevalveülesanded või võimuesindaja ülesanded.

Hiljemalt katseaja lõpuks on Poludetkin kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju ning käitumiskontrolli ajal on ta kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. Kohus mõistis mehelt tsiviilhagide katteks välja 101 eurot, samuti peab ta tasuma menetluskulude katteks ja sundrahaks kokku 1961 eurot.

Eeluurimisel kogutud andmetel pani mees esimese süüteo toime 16. mail 2009, kui politsei patrulltoimkonnas olles kasutas Püssi linnas asuvas eluruumis ilma põhjuseta gaasirelva korteris viibinud kahe isiku suhtes. Seejärel kasutas ta ühe isiku suhtes sama elamu hoovis ebaseaduslikult füüsilist jõudu, erivahendit ja relva, lõi kannatanut teleskoopnuiaga, pani talle käerauad, lõi seejärel jalaga ning lõpuks lasi ka gaasi, tuvastas uurimine.

Eeluurimise selgus, et Poludetkin kasutas põhjendamatut jõudu ka sama aasta 16. juulil, kui märkas öisel ajal Jõhvis Hariduse tänaval põõsastes oma loomulikku vajadust rahuldanud naist. End korrakaitsjana esitlemata jätnud Poludetkin haaras teleskoopnuia ja lõi urineerinud naist ning kui naisele tema sõbranna appi tõttas, sai ka tema nuiaga hoobi, lisaks lasi politseinik tema suunas gaasi. Naiste appikarjetele reageeris juhuslik mööduja, kes sai samuti politseiniku käest teleskoopnuiaga hoobi ning gaasirelvast gaasi, tuvastas uurimine.

Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Viru ringkonnaprokuratuur mehele süüdistuse võimuliialduses, mille eest näeb karistusseadustik kohtus süüdimõistmisel ette kuni viieaastase vangistuse.

Kuressaare linn peab EAS-ile tagasi maksma ligi 13 000 eurot

Kuressaare linn peab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) tagasi maksma ligi 13 000 eurot Ristiku lasteaia ehitusel kasutatud rahast, sest ehitusel oli rikutud riigihangete seadust ning lasteaeda oli ostetud asju, mis polnud ehitustöödeks vajalikud, kirjutab laupäeval Saarte Hääl.

Eelmisel aastal pidi Kuressaare linnavalitsus tagasi maksma osa Kuressaare muusikakooli ja Kuressaare rannaala ehituseks saadud toetustest, kirjutab ajaleht.

Toona olid summad oluliselt suuremad, muusikakooli vigade eest tuli sihtasutusele Innove tagasi maksma 88 985 eurot ja eksimused supelranna hoone ehitusel tähendasid Eesti-Läti programmist "Üks puhkus – kaks riiki" loodetust enam kui 33 000 euro võrra väiksemat rahalist toetust.

Kuressaare linnavalitsus leidis toonaseid tegematajätmisi analüüsides, et põhisüüdlane oli endine Kuressaare abilinnapea Urmas Sepp, kes füüsilisest isikust ettevõtjana vastutas ka probleemsete ehitushangete eest. Linnavalitsus nõudis seetõttu Sepalt trahvina sisse 640 eurot ja pärast mitu kuud kestnud vaidlusi tasus praegu Kaarma vallavalitsuses töötav Sepp sellest umbes poole.

Ristiku lasteaia probleemidest sai linnavalitsus teada tänavu kevadel, kui rahandusministeeriumi audiitorid Kuressaares käisid.

Juuni lõpuks kirjutas auditi juht Anneli Soomer kokku aruande, milles viitas kolmele möödalaskmisele: ostetud on asju, mis ei ole ehitustöödeks vajalikud (97,40 eurot); ehitusreservi arvelt osteti asju, mis ei ole ehitustöödeks vajalikud (6212,21 eurot); hankelepingu muutmisel on eiratud riigihangete seaduse nõudeid (6434,20 eurot).

Lõplikuks tagasinõude summaks jäi 12 894 eurot ehk 0,8 protsenti toetusest

Autode kokkupõrkes sai eakas mees vigastada

pilt on illustratiivneVõrumaal Võru vallas sai reede õhtul sõiduautode kokkupõrkes eakas mees vigastada.

Alkoholi tarvitamise tunnustega juhtimisõiguseta 45-aastane Jaan sooritas kell 19.25 Võru-Mõniste-Valga maantee 13. kilomeetril Volkswagen Jettaga vasakpööret ning sõitis ette vastu otse liikunud Audi 80-le, mida juhtis 77-aastane Olev.

Kiirabi toimetas Audi juhi Võru haiglasse, teatas siseministeerium BNS-ile.

Eestlaste seas on jätkuvalt populaarseim partei Reformierakond

www.reform.eeKui eestlastest valijad toetavad kõige rohkem Reformierakonda ja teisena sotsiaaldemokraate, siis mitte-eestlased Keskerakonda, selgub rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud TNS Emori erakondade toetusuuringust.

Valimisealistest eestlastest annaks oma hääle Reformierakonnale 40 protsenti vastanutest. Kindlal teisel kohal eestlastest valijate eelistustes on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kelle poolt hääletaks riigikogu valimistel 25 protsenti.

Kolmandal ja neljandal kohal on väikese vahega Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ning Keskerakond, kellele eestlastest valijatest annaks oma hääle vastavalt 14 ja 12 protsenti.

Valimiskünnisega võrdse ehk viieprotsendilise toetuse kogus oktoobris eestlastest vastajate seas Erakond Eestimaa Rohelised.

Keskerakond on jätkuvalt kõige populaarsem partei mitte-eestlaste seas, kellest 76 protsenti annaks oma hääle sellele parteile. Mitte-eestlaste eelistustes on teisel kohal Reformierakond 11-protsendilise toetusega ja kolmandal sotsiaaldemokraadid kaheksaprotsendilise toetusega. IRL kogus oktoobris mitte-eestlaste seas kolm protsenti toetust.

Kui võrrelda oktoobrikuu rahvuste lõikes tehtud küsitlust septembrikuisega, siis märkimisväärseid muutusi toimunud pole. Ainsaks muutuseks on Reformierakonna toetuse tõus mitte-eestlaste seas teisele kohale ja sotsiaaldemokraatide langemine kolmandale. Arvestades valimi suurust ja mõlema partei toetusnumbrite väiksust, ei ole see muutus eriti oluline.

Emor küsitles ERR-i uudistetoimetuse tellimusel 26. septembrist 17. oktoobrini 896 valimisealist kodanikku. Emor näitab erakondade reitinguprotsente vaid neist vastajatest, kel on olemas erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. See muudab tulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Vastajate rahvusliku jaotuse erakondade vahel esitab Emor kolme kuu kaalutud keskmisena.

Mart Laar kaalus 1990. aastate alguses "surmaeskadroni" loomist

Mart Laar  FOTO: VTMart Laar plaanis 1990. aastate alguses luua peaministrina salajase "surmaeskadroni", mille ülesandeks oleks saanud toona Eestis võimust võtma kippunud kurikaelad maha lüüa, kirjutab Postimees viitega reedel ilmunud ajakirjanik Kalle Muulu uuele raamatule "Isamaa tagatuba".

Muuli ütles, et kui üritada leida suurimat raamatus sisalduvat uudset fakti, siis see võiks olla just Laari plaan teha niiöelda surmaeskadron.

"Kuna kuritegevus oli nii tohutu suur, siis plaanis peaminister teha omakohturühmituse, salajase üksuse, mis läheks ja lihtsalt lööks kurjategijad maha," rääkis autor. "Seda arutati päris tõsimeeli, peaminister võttis ette samme sellise üksuse rahastamiseks ja sellele juhi leidmiseks. Seda küll ei tehtud, aga plaan oli päris tõsine."

Muuli sõnul jäi ettevõtmine ellu viimata. "Ühest küljest muutusid olud, kuna Asso Kommer tegi parajasti sedasama, puhkes tulevahetus ja Kommeriga läks väga pahasti," viitas ta 1993. aastal lahvatanud Pullapää ehk jäägrikriisi sündmustele.

Teiseks oli idee vastu mitu tippametnikku, näiteks kaitsepolitsei juht Jüri Pihl, kelle väitel tekkinuks küsimus, kes maha lüüa ja kes ellu jätta.

Raamat räägib erakonna Isamaa sünnist ja Laari esimesest valitsusest aastatel 1992–1994, jutustab tolle õnnestumistest, ebaõnnestumistest ja skandaalidest. Autor märkis, et kuigi seda esitletakse Laari valitsuse 20. aastapäeva konverentsil Estonia teatris, on tegu nüüdsest IRL-ist sõltumatult valminud teosega.

Raamat põhineb 30 toonase tähtsa otsustajaga tehtud intervjuul ja arhiivimaterjalidel.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD