Reformierakond soovib anda kõik Silver Meikari poolt parteile tehtud annetused heategevuseks.

Reformierakond saatis erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) järelepärimise, milles soovib teada komisjoni arvamust, kas partei võiks Silver Meikari poolt tehtud annetused anda heategevuseks, teatas erakond BNS-ile.

"Kui ERJK-l ei ole võimalik õiguslikult pidada Silver Meikari tegevust keelatud tegevuseks erakonnaseaduse tähenduses, siis sellest hoolimata tahame loobuda mistahes Silver Meikariga seotud ja tema poolt annetatud rahast," ütles erakonna peasekretär Martin Kukk. Tema sõnul on erakond valmis andma Meikari annetatud raha, kaasa arvatud summad, mida pole mainitud 22. mail ilmunud arvamusloos, heategevuseks.

Kukk ütles BNS-ile, et Meikar on lisaks Postimehes ilmunud arvamusloos üles loetud summadele annetanud aastatel 2007-2011 kokku 1654 krooni ja 49 senti ehk ümberavutatult umbes 105 eurot ja 74 senti. Ka selle summa tahab erakond heatgevuseks anda.

Alates 1997. aastast Reformierakonda kuuluv Silver Meikar tunnistas kevadel Postimehe arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille sai partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud. Meikar kirjutas, et ta annetas 2009. aasta 3. detsembrist kuni järgmise aasta 17. veebruarini Reformierakonnale raha kuuel korral kokku 115 000 krooni ulatuses, kusjuures summad ulatusid 10 000 kroonist 25 000 kroonini. Meikari väitel andis selle raha talle Lillo.

Riigiprokuratuur alustas arvamusartikli väidete põhjal Reformierakonna rahastamise kriminaalasja, mis käsitles erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumise ning pistise võtmise kahtlust.

Kriminaalmenetluse raames said kahtlustuse reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal, riigikogu reformierakondlasest liige Kalev Lillo, riigikogu reformierakondlasest liige Kalle Palling ning välisministri nõunik Priit Kallakas.

Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalasja 15. oktoobril, kuna menetluse käigus kogutud tõendid ei olnud piisavad süüdistuse esitamiseks.

Iirimaalt leiti septembri keskel kaljupanga jalamilt noore eestlanna surnukeha, kirjutab ajaleht Belfast Telegraph.

Ajaleht kirjutab, et tänavu ülikooli arstina lõpetanud 25-aastane Elo Sõnajalg ostis septembri alguses üheotsapileti Dublinisse. Oma vanematele ta reisist ei rääkinud.

14. septembril leiti naise surnukeha Moheri kaljude jalamilt merest. Leht märgib, et selles kohas on kaljupanga kõrguseks 700 jalga ehk üle 210 meetri.

Samal päeval pöördus Galway politsei poole Elo Sõnajala isa, kes pärast Elo kadumist oli uurinud tütre arvutit. Isa avastas, et tütar oli internetist vaadanud Iirimaale suunduvate lennukite sõiduplaani, samuti oli Elo vaadanud Dublinist Galaway'sse väljuvate rongide ning Galaway'st Moheri kaljudele viivate busside sõiduplaane. Seetõttu pöördus ta Galaway politsei poole.

Politsei tuvastas turvakaamerate salvestusi uurides, et Elo Sõnajalg oli viibinud 8. septembril bussijaamas, pärast seda naise asupaiga kohta andmed puudusid.

Lahkamine tuvastas, et Elo Sõnajala surma põhjuseks olid kukkumisel saadud vigastused.

Moheri kaljud on Iirimaa üks kuulsamaid looduslikke vaatamisväärsusi. Kaljupanga kõrgus jääb vahemikku 120-214 meetrit.

Tarbijakaitseamet leidis elektrimüüjate avatud turu müügilepingute tingimustes puudusi ning palus ettevõtetel need kõrvaldada.

Seni leitud vajakajäämised on muu hulgas seotud lepingu muutmise ja lõpetamise sätetega, teatas amet. Lõpetamise puhul on peamiseks küsimuseks tähtajaliste lepingute varasema lõpetamise korral tarbijatelt nõutavad leppetrahvid. Kui tarbija ei ole lepingut rikkunud ja teavitab elektrimüüjat soovist leping lõpetada kuu aega ette, ei ole tarbijakaitseameti hinnangul leppetrahvi, lepingu lõpetamise tasu ega muu kompensatsiooni küsimine õiguspärane. Kui elektrimüügilepingud on selle seisukohaga vastuolus, tuleb müüjatel neid muuta.

Lisaks on amet elektrimüüjatelt palunud selgitusi viivismäärade, tasuliste arvete ja meeldetuletuskirjade ning elektri hinnale lisatud marginaalide kohta. Samuti on tarbijakaitseamet seisukohal, et tüüptingimused ja hinnakirjad peaksid tarbija jaoks olema praegusest paremini leitavad.

Amet on lõpule jõudnud Eesti Energia ja 220 Energia avatud turu elektrilepingute analüüsiga. Elektrum Eesti tingimused on läbivaatamisel.

Tarbijad, kes on elektrimüüjatega lepingud praegustel tingimustel sõlminud, ei pea tarbijakaitseameti teatel muretsema. Lepingud kehtivad üldjuhul edasi, tühised võivad olla vaid seadusega vastuollu minevad lepingutingimused. Kogu leping võib tühiseks osutuda vaid siis, kui vastuoluline tingimus oli lepingu sõlmimiseks olulise tähendusega.

Uute turule tulevate elektrimüüjate lepingutingimusi analüüsib amet jooksvalt.

Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak ütles BNS-ile, et suhkru jaehind Eestis võiks olla vahemikus 1–1,10 eurot.

Selline võiks olla Nõlvaku sõnul suhkru jaehind, kui võtta arvesse hindu Euroopas ja Eesti kaugust suurematest tootmispiirkondadest Kesk-Euroopas. Kui suhkru kilohind kerkib jaemüügis 1,5 euroni, võib Nõlvaku hinnangul olla tegu kas kaubanduskettide kõrge sisseostuhinnaga või sooviga saada suurt marginaali.

Nõlvaku sõnul Eestis turg ei toimi ja põllumajandusministeerium on seetõttu võtnud konkurentsi parandamise eesmärgil ühendust nii riikide kui suhkrutootjatega otse. "Ma loodan, et need suhted toovad varsti kasu, kuid tehingud tehakse lõpuks ettevõtjate vahel," ütles Nõlvak.

Euroopa Liidu (EL) suhkruturg on Nõlvaku sõnul kõrgete tollimaksudega tugevalt kaitstud maailmaturu mõjutuste eest. EL-i tollimaks suhkru importimiseks kolmandatest riikidest on 42 senti kilo. "Hinda mõjutaks soodsas suunas imporditollimaksude vähendamine, kuid seda pole ette näha. Ülejäänud muutused on seotud põllumajanduspoliitika reformiga," ütles Nõlvak

"Euroopas peaksid praegu pinged turul vähenema ja hinnad vähemalt veidi soodsamaks muutuma, sest uus toodang on valminud. Eesti olukord on keerukam, sest nii toidutööstuste kui ka jaeturu varustajate sõnul ei pakuta Euroopast meile suhkrut nii palju kui vaja või Euroopa keskmise hinnaga," ütles Nõlvak.

Nõlvaku sõnul ennustati maailmaturul tarbimisest suuremat tootmist möödunud aastal mitte ainult tänavuseks, vaid ka järgnevateks aastateks. "Tegelikkuses on turul sel aastal toimunud nii kiireid hinnatõuse kui järske langusi," kommenteeris Nõlvak. "Mitmete allikate järgi peaksid varud suurenema ja ilma suuremate looduskahjude või börsimullideta on loogiline oodata hindade alanemist."

Rahvusvahelise Suhkruorganisatsiooni (International Sugar Organization) hinnangul on järgmise aasta aja jooksul tänavu oktoobri algusest arvates oodata, et suhkrutootmine ületab nõudlust 5,9 miljoni tonni võrra.

Toorsuhkrufutuuride hind võib Bloombergi uudisteagentuuri küsitletud analüütikute hinnangul langeda tänavu aasta lõpuks 11 protsendi võrra. Samuti olevat oodata üleilmsete suhkruvarude suurenemist, mis võiks suhkru maailmaturuhinda allapoole survestada.