EESTI UUDISED BNS

Politsei pidas kinni Tartus vanu autosid varastanud mehed

Foto: PolitseiLõuna prefektuuri Tartu kriminaalpolitseinikud pidasid kinni kolm meest, keda kahtlustatakse tänavu suvel ja sügisel Tartu linnast mitme Audi 80 ärandamises.

Kolme meest, kellest kaks on 27-aastased ja üks 57-aastane, kahtlustatakse kahe Audi 80 varastamises tänavu augustis Tartus Jaama tänaval. Lisaks kahtlustab politsei üht meest veel kahe Audi 80 varastamises Tartust tänavu augustis ja oktoobris. Foto: PolitseiVarguste toimepanemise motiiv oli saada sõidukite utiliseerimisest varalist kasu, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Kohus on kõiki kolme meest varem kriminaalkorras karistanud, lisaks oli kohus ühe meestest kinnipidamise ajal varasemalt toime pandud vägivallakuriteo eest tagaotsitavaks kuulutanud.

Foto: PolitseiKohus võttis prokuratuuri taotlusel ühe mehe vahi alla, vältimaks edasiste kuritegude toimepanemist. Samuti vahistas kohus varasema kuriteo eest tagaotsitava mehe.

Politseil on alust kahtlustada, et varastatud sõidukeid hoiustati ja lammutati juppideks Tartumaal asuval taluõuel. Kahtlustatavad olid spetsialiseerunud just vanematele Audidele ning nende eesmärk oli sõidukitelt juppe võtta ning ülejäänu metalli kokkuostupunkti maha müüa.

Foto: PolitseiLõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Vallo Koppel ütles, et käimasoleva menetluse raames on kriminaalpolitseinikud kahtlustatavatelt tagasi saanud kolm Tartust varastatud Audit, millest kahte ei olnud kurjategijad jõudnud veel lammutada. "Politsei kiire sekkumine ja vargustes kahtlustatavate isikute kindlaks tegemine tingis ka selle, et meestel ei õnnestunud varastatud sõidukite pealt tulu teenida," lausus Koppel.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb vargust.

Eesti Energia loobub lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasust

Eesti Energia jätab tuleva nädala algusest alates koduklientide elektrilepingutest välja tähtajaliste lepingute ennetähtajalise lõpetamise tasu punkti.

Koduklientidel on seega edaspidi võimalik tähtajalisi lepinguid katkestada ühekuulise etteteatamisajaga, teatas Eesti Energia. Ettevõte võtab uute hinnakujunduse põhimõtetega arvesse justiitsministeeriumi ja tarbijakaitseameti tõlgendust võlaõigusseadusest.

Samas tähendab ettevõtte teatel muudatus ka seda, et tähtajaliste lepingute ennetähtaegse katkestamise risk hakkab nüüdsest kajastuma elektri kilovatt-tunni hinnas. Eesti Energia viib käesoleva nädala jooksul muudatused sisse oma infosüsteemidesse ning uued lepingupõhjad ja hinnad võetakse kasutusele tuleva nädala esmaspäeval.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink ütles pressiteates, et Eesti Energia eesmärk on pakkuda oma klientidele üheselt selgeid tootelahendusi. Praegune võlaõigusseadus lubaks Ringi sõnul ka teistsugust tõlgendust, kuid ettevõte võtab arusaamatuste vältimiseks ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasu punkti koduklientide elektrilepingutest välja.

"Kliendid, kes on praeguseks meiega lepingu sõlminud, ei pea muretsema, sest hind jääb nende praegustes lepingutes samaks, ent lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ei tule ka neil tasu maksta," ütles Rink. "Kliendid, kes soovivad meiega sel nädalal lepingut sõlmida, ei pea samuti oma otsust edasi lükkama. Ehkki selle nädala lõpuni on lepingutingimustes kõnealune punkt veel sees, ei tule klientidel lepingu katkestamisel tasu maksta."

Küsimuse all olev võlaõigusseaduse punkt ei puuduta Eesti Energia teatel juriidiliste isikute elektrilepinguid, sealhulgas korteriühistuid, kes soovivad sõlmida elektrilepingu ühistu nimele. Juriidilistest isikutest klientide lepingutesse jäävad tähtajaliste lepingute katkestamise tasud sisse ning nende klientide tänastesse lepingutesse ja hinnakujundusse muudatusi ei tule.

Eesti Energia esitab ühtlasi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsevale elektrituru ümarlauale ettepaneku algatada kehtiva võlaõigusseaduse täiendamine. ”Elektriturg on täiesti uus turg ning siin kehtivad teatud erisused. Et tagada kõigi turuosaliste – nii müüjate kui klientide – jaoks parimaid tingimused, tuleks tänane võlaõigusseadus üle vaadata. Kliendid võidavad seeläbi soodsama hinna ning läbipaistvamad lepingutingimused,” rõhutas Rink.

Tarbijakaitseamet teatas esmaspäeval, et leidis elektrimüüjate avatud turu müügilepingute tingimustes puudusi ning palus ettevõtetel need kõrvaldada. Muu hulgas on ameti leitud puudused seotud lepingu muutmise ja lõpetamisega seotud leppetrahvidega. Kui tarbija ei ole lepingut rikkunud ja teavitab elektrimüüjat soovist leping lõpetada kuu aega ette, ei ole tarbijakaitseameti hinnangul leppetrahvi, lepingu lõpetamise tasu ega muu kompensatsiooni küsimine õiguspärane.

Amet on elektrimüüjatelt palunud ka selgitusi viivismäärade, tasuliste arvete ja meeldetuletuskirjade ning elektri hinnale lisatud marginaalide kohta. Amet on lõpule jõudnud Eesti Energia ja 220 Energia avatud turu elektrilepingute analüüsiga. Elektrum Eesti tingimused on läbivaatamisel.

Kütusemüüjad langetasid bensiini ja diislikütuse hinda

VtKütuse jaemüüjad Neste ja Statoil langetasid teisipäeval mootoribensiini hinda neli senti ja diislikütuse hinda ühe sendi liitrilt.

Neste Eesti AS-i kliendisuhete juht Kristi Pari sõnul on hinnalanguse põhjuseks ostuhindade alanemine viimase kahe nädala jooksul.

Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i mootorikütuste tootejuht Indrek Sassi märkis, et viimasest hinnamuudatusest alates on mootoribensiini maailmaturuhinnad langenud 2,6 protsenti ja diislikütusel 0,8 protsenti.

Neste ja Statoili jaamades maksab mootoribensiin Futura 95 pärast hinnamuutust 1,339 eurot liiter, mootoribensiin Futura 98 maksab 1,379 eurot liiter ja diislikütus Futura D maksab 1,384 eurot liiter.

Neste teatel ei muutunud hind jaamades, kus hind oli enne langetamist tavatasemest soodsam.

Viimati muutusid jaehinnad 18. oktoobril, mil mootoribensiinide hind langes kolme sendi võrra ja diislikütuse hind 1,5 sendi võrra.

Reformierakond soovib anda Meikari annetused heategevuseks

vtReformierakond soovib anda kõik Silver Meikari poolt parteile tehtud annetused heategevuseks.

Reformierakond saatis erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) järelepärimise, milles soovib teada komisjoni arvamust, kas partei võiks Silver Meikari poolt tehtud annetused anda heategevuseks, teatas erakond BNS-ile.

"Kui ERJK-l ei ole võimalik õiguslikult pidada Silver Meikari tegevust keelatud tegevuseks erakonnaseaduse tähenduses, siis sellest hoolimata tahame loobuda mistahes Silver Meikariga seotud ja tema poolt annetatud rahast," ütles erakonna peasekretär Martin Kukk. Tema sõnul on erakond valmis andma Meikari annetatud raha, kaasa arvatud summad, mida pole mainitud 22. mail ilmunud arvamusloos, heategevuseks.

Kukk ütles BNS-ile, et Meikar on lisaks Postimehes ilmunud arvamusloos üles loetud summadele annetanud aastatel 2007-2011 kokku 1654 krooni ja 49 senti ehk ümberavutatult umbes 105 eurot ja 74 senti. Ka selle summa tahab erakond heatgevuseks anda.

Alates 1997. aastast Reformierakonda kuuluv Silver Meikar tunnistas kevadel Postimehe arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille sai partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud. Meikar kirjutas, et ta annetas 2009. aasta 3. detsembrist kuni järgmise aasta 17. veebruarini Reformierakonnale raha kuuel korral kokku 115 000 krooni ulatuses, kusjuures summad ulatusid 10 000 kroonist 25 000 kroonini. Meikari väitel andis selle raha talle Lillo.

Riigiprokuratuur alustas arvamusartikli väidete põhjal Reformierakonna rahastamise kriminaalasja, mis käsitles erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumise ning pistise võtmise kahtlust.

Kriminaalmenetluse raames said kahtlustuse reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal, riigikogu reformierakondlasest liige Kalev Lillo, riigikogu reformierakondlasest liige Kalle Palling ning välisministri nõunik Priit Kallakas.

Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalasja 15. oktoobril, kuna menetluse käigus kogutud tõendid ei olnud piisavad süüdistuse esitamiseks.

Iirmaalt leiti noore eestlanna surnukeha

vtIirimaalt leiti septembri keskel kaljupanga jalamilt noore eestlanna surnukeha, kirjutab ajaleht Belfast Telegraph.

Ajaleht kirjutab, et tänavu ülikooli arstina lõpetanud 25-aastane Elo Sõnajalg ostis septembri alguses üheotsapileti Dublinisse. Oma vanematele ta reisist ei rääkinud.

14. septembril leiti naise surnukeha Moheri kaljude jalamilt merest. Leht märgib, et selles kohas on kaljupanga kõrguseks 700 jalga ehk üle 210 meetri.

Samal päeval pöördus Galway politsei poole Elo Sõnajala isa, kes pärast Elo kadumist oli uurinud tütre arvutit. Isa avastas, et tütar oli internetist vaadanud Iirimaale suunduvate lennukite sõiduplaani, samuti oli Elo vaadanud Dublinist Galaway'sse väljuvate rongide ning Galaway'st Moheri kaljudele viivate busside sõiduplaane. Seetõttu pöördus ta Galaway politsei poole.

Politsei tuvastas turvakaamerate salvestusi uurides, et Elo Sõnajalg oli viibinud 8. septembril bussijaamas, pärast seda naise asupaiga kohta andmed puudusid.

Lahkamine tuvastas, et Elo Sõnajala surma põhjuseks olid kukkumisel saadud vigastused.

Moheri kaljud on Iirimaa üks kuulsamaid looduslikke vaatamisväärsusi. Kaljupanga kõrgus jääb vahemikku 120-214 meetrit.

Tarbijakaitseamet leidis elektrimüüjate lepingutingimustes puudusi

VtTarbijakaitseamet leidis elektrimüüjate avatud turu müügilepingute tingimustes puudusi ning palus ettevõtetel need kõrvaldada.

Seni leitud vajakajäämised on muu hulgas seotud lepingu muutmise ja lõpetamise sätetega, teatas amet. Lõpetamise puhul on peamiseks küsimuseks tähtajaliste lepingute varasema lõpetamise korral tarbijatelt nõutavad leppetrahvid. Kui tarbija ei ole lepingut rikkunud ja teavitab elektrimüüjat soovist leping lõpetada kuu aega ette, ei ole tarbijakaitseameti hinnangul leppetrahvi, lepingu lõpetamise tasu ega muu kompensatsiooni küsimine õiguspärane. Kui elektrimüügilepingud on selle seisukohaga vastuolus, tuleb müüjatel neid muuta.

Lisaks on amet elektrimüüjatelt palunud selgitusi viivismäärade, tasuliste arvete ja meeldetuletuskirjade ning elektri hinnale lisatud marginaalide kohta. Samuti on tarbijakaitseamet seisukohal, et tüüptingimused ja hinnakirjad peaksid tarbija jaoks olema praegusest paremini leitavad.

Amet on lõpule jõudnud Eesti Energia ja 220 Energia avatud turu elektrilepingute analüüsiga. Elektrum Eesti tingimused on läbivaatamisel.

Tarbijad, kes on elektrimüüjatega lepingud praegustel tingimustel sõlminud, ei pea tarbijakaitseameti teatel muretsema. Lepingud kehtivad üldjuhul edasi, tühised võivad olla vaid seadusega vastuollu minevad lepingutingimused. Kogu leping võib tühiseks osutuda vaid siis, kui vastuoluline tingimus oli lepingu sõlmimiseks olulise tähendusega.

Uute turule tulevate elektrimüüjate lepingutingimusi analüüsib amet jooksvalt.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD