EESTI UUDISED BNS

Harju maakohtus kuuleb peagi kohtuotsust mees, kes süüdistuse järgi jättis uimastid külmikusse jogurtitopsi järelevalveta, kust tema väike poeg need kätte sai ja isa hoolimatuse tõttu endale raske mürgituse põhjustas.

Eeluurimisel kogutud andmetel leidis nelja-aastane poiss tänavu aprillis Harjumaal asuvas eramus külmikust Helluse jogurtijoogi pudeli. Kuna laps arvas, et pudelis on magus jogurtijook, kummutas ta sealt eeluurimisel tuvastamata koguse vedelikku. See aga osutus GHB-ks ehk uimastitarbijate kõnepruugis korgijoogina tuntud narkovedelikuks, mille tema 28-aastane isa oli külmikusse järelevalveta jätnud.

Lapsel tekkis uimasti tarvitamise tagajärjel äge mürgitus, mis viis ta eluohtlikku seisundisse. Meedikutel õnnestus tema elu siiski päästa.

Politsei pidas pereisa 2. aprillil kinni ning kohus võttis ta vahi alla. Kohtueelse uurimise lõppedes sai uimastisõltuvusega kimpus mees süüdistuse oma pojale ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamises ning suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises.

Neljapäeval taotles prokurör Harju maakohtus mehe karistamist lühimenetluse korras kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Mehe kaitsja leidis aga, et kohus peaks raskete tervisekahjustuste tekitamise eest mõistma mehele võimalikult leebe karistuse, narkootikumide omamise süüdistuses ta aga sootuks õigeks mõistma.

Kohus kuulutab lahendi  6. novembril.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI) hoiatab, et reede päeval on oodata tugevat tuult ning lume- ja lörtsisadu jätkub.

Päeval tuleb sajuhooge lume ja lörtsina, intensiivsem on sadu saartel ja rannikul. Loode- ja läänetuule puhangud ulatuvad rannikul 25-30, sisemaal 18 m/s. Liiklusolud muutuvad libeduse ja paiguti ka halva nähtavuse tõttu väga keeruliseks, märkis EMHI.

Läänemere põhjaosas puhub loodetuul 15-20 m/s hommikul puhanguti 25-30 m/s ning laine kõrgus on 2-4 meetrit. Peipsi järvel puhuv loode- ja läänetuul tugevneb keskpäeva paiku 8-12, puhanguti kuni 18 m/s ning laine kõrgus on 0,6-1,2 meetrit.

Soome lahe lääneosas puhub loodetuul 15, hommikul ja ennelõunal puhanguti 22-25 m/s. Laine kõrgus on 2-3 meetrit. Lahe idaosas tugevneb pärastlõunal loodetuul puhanguti 16 m/s ja laine kõrgus on 1-1,5 meetrit.

Väinamerel puhub loodetuul 15, puhanguti 20 m/s, Liivi lahel aga 14-17, puhanguti 22-25 m/s ja ennelõunal kuni 30 m/s. Laine kõrgus on 2-3 meetrit.

Maanteeamet valmistab ette rakendust, mille abil saab iga autoostu plaaniv huviline arvuti tagant lahkumata kontrollida auto tausta, sealhulgas sõiduki õiget läbisõitu, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Päringu tegemisel on Eestis registreeritud sõiduki kolmest identifitseerivast parameetrist – registreerimisnumber, VIN-kood, registreerimistunnistuse number – kahte teades võimalik kätte saada liiklusregistris olevad sõiduki andmed, piirangud sõidukile ja kogu sõiduki ajalugu: tehnoülevaatuste ja omanike vahetuse ajalugu. Tehnoülevaatuse ajalugu sisaldab ka ülevaatusel fikseeritud odomeetrinäitu,” kinnitas maanteeameti avalike suhete spetsialist Allan Kasesalu Eesti Päevalehele.

Maanteeameti kinnitust mööda peaks rakendus valmima veel sel aastal ehk lähima paari kuu jooksul. Rootsist erinevalt hakkab Eestis päringu tegemine olema tasuline ja maksab kaks eurot.

Eesti autoettevõtjaid ühendava autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu AMTEL-i liikmed on uue rakenduse üle üldiselt rõõmsad, kuid nendivad, et see pole petturiprobleemi lahendus. Selge on see, et Eestisse juba võltsitud näiduga toodud autot ei suuda ka uus veebirakendus tuvastada, kuid Eesti ajalooga auto puhul saab näha küll, ega auto kilometraaž korraliste hoolduste vahel kahtlaselt väike pole. Tulevikus on aga maanteeametil plaanis haaret niipalju laiendada, et autode odomeetrinäit pannakse kirja juba enne auto turule jõudmist.

„Kaugeleulatuvates plaanides on maanteeametil kavas hakata fikseerima ka odomeetrinäitu liiklusregistribüroodes tehtava sõiduki registreerimiseelse kontrolli käigus, mis annab kodanikele rohkem pidepunkte odomeetrinäidu õigsuse hindamiseks,” ütles Kasesalu.

Seni peab aga autoostja olema väga valvas. „Näeme iga päev oma (AMTEL-i) liikmete ja tarbijakaitseistungite kaudu, kui palju on kliendid petta saanud. Ka praegu saab auto tausta kontrollida, aga igasugune lahendus, mis teeb auto tausta kontrollimist lihtsamaks, on tervitatav,” ütles AMTEL-i tegevjuht Arno Sillat Eesti Päevalehele.

Praegu on auto taustauuring aeganõudvam: selleks tuleb pöörduda auto margiesindusse, mida sugugi kõik autoostjad ette võtta ei viitsi. Lisaks ei väljastata auto ajalugu igale huvilisele, vaid ainult omanikule. Seega ei saa autoostuhuviline ise internetis huvipakkuva auto tausta kontrollida, vaid peab iga müüja käest eraldi infot paluma.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul aitas meedikute streiki, mis kujunes Eesti iseseisvuse taastamise järgse aja kõige pikemaks tööseisakuks, lõpetada pooltevaheline usaldus.

"Osapooled on jõudnud kokkuleppele ning see kokkulepe saabus viimase nädala jooksul tekkinud pooltevahelise usalduse tulemusel. Olen osalenud paljudel läbirääkimistel ja tean, et usaldus ja lugupidamine oma partnerite vastu on väärika kokkuleppe saavutamise alus," märkis Tsahkna.

Viimasel nädalal toimunud konsultatsioonid ning neljapäevane ametlik koosolek näitas Tsahkna sõnul, et ka kõige keerulisemast olukorrast on väljapääs ning saavutatud kokkulepe on väärikas ja kõigi huvisid ja riigi võimalusi arvestav. "Mul on hea meel, et õdede ja hooldajate töötasud tõusevad kõige enam. Samuti on mul hea meel, et residendid hakkavad alates 1. jaanuarist saama täisväärtuslikult tasustatud kõigi päevade eest nädalas, mil nad tööd teevad. Samuti langevad meditsiinitöötajate koormused nii ambulatoorse kui ka statsionaarse ravi puhul," ütles Tsahkna.

Tema sõnul rõhutas arstide streik veelgi vajadust üle vaadata kogu tervishoiusüsteemi korraldus. "Saavutatud kokkulepe ei tähenda, et kõik küsimused on lahendatud. Vastupidi, suuremad ja sisulised muudatused on ettevalmistamisel sotsiaalministri poolt kokkukutsutud meditsiini tuleviku töörühmas. Sotsiaalkomisjonil on kavas kokku kutsuda tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse teemal riiklikult tähtsa küsimuse arutelu riigikogus," ütles Tsahkna.

Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit sõlmisid neljapäeval haiglate liiduga eellepingu, mille järgi on pooled kokku leppinud kollektiivlepingu tähtsamates tingimustes, streik peatatakse alates reedest.

Kokkuleppe kohaselt hakatakse arst-residentidele alates järgmise aasta 1. jaanuarist maksma palka täistööaja eest, teatas arstide liit BNS-ile. Arstide ja õdede koormust vähendatakse ambulatoorses töös 20 ja statsionaarses töös 16 protsenti. Alates 2013. aasta 1. märtsist tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 23, õdedel 17,5 ja arstidel 11 protsenti.

Sellega võttis haiglate liit vastu läbirääkimiste käigus tervishoiutöötajate esitatud kompromissettepaneku. Täiendava kompromissina nõustusid töötajad tingimuste jõustumise edasilükkamisega kahe kuu võrra. Tunnipalga alammäärad on alates 1. märtsist hooldajatel 2,6 õdedel 4,5, arstidel 8,0. Miinimumpalga tõus kehtib ka kiirabile ja teistele riigieelarvest rahastatavatele tervishoiutöötajatele.