Nädalavahetusel Afganistanis haavata saanud kaitseväelane on teel Inglismaale ning jõuab Eestisse lähiajal.

Pühapäeva hommikul Afganistanis haavata saanud kaitseväelane on lahkunud missioonipiirkonnast ning teel Inglismaale, kuhu ta jõuab kolmapäeval, ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja BNS-ile. Eestisse jõuab kaitseväelane lähiajal. Pressiesindaja lisas, et haavata saanud sõduri "seisund on hea".

Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid pühapäeva hommikul Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis lahingoperatsiooni läbi viivaid Eesti kaitseväelasi, üks kaitseväelane sai rünnakus kergelt haavata. Kaitseväelane sai kergelt haavata käsitulirelvade kontaktis. Rühma parameedik andis haavatule kiirelt esmaabi ning helikopter tõi haavatu Camp Bastioni sõjaväebaasi kolmanda taseme välihaiglasse, kus teda opereeriti. Kaitseväelane helistas koju ja rääkis oma lähedastele juhtunust.

Eesti jalaväekompanii Estcoy-14 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis mai algul, üksus naaseb peagi kodumaale.

Alama astme kohtute poolt väljapressimise eest määratud pikk vangistus tele-ekraanil Nõia-Intsuna tuntust kogunud Indrek Leiburile jõustus kolmapäeval lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Harju maakohus mõistis aprilli alguses Leiburile enam kui seitsmeaastase vangistuse. Kohtu hinnangul on 34-aastase Leiburi süü tõendatud väljapressimises, mis oli sooritatud isikute grupis, kannatanult vabaduse võtmisega ning isiku poolt, kes on ka varem sarnase kuriteo sooritanud, ning karistas teda viieaastase vangistusega. Kuna Leiburil oli kandmata ka varasema süüteo eest mõistetud karistusosa, tuleb tal kokku vanglas veeta seitse aastat, viis kuud ja 24 päeva. Kohus luges Leiburi karistusaja alguseks tänavu 8. märtsi, kui politsei ta kinni pidas.

Leiburi kaassüüdlased kuulsid süüdimõistvat lahendit juba märtsi alguses, saades siiski Leiburiga võrreldes märgatavalt leebemad karistused.

Leibur enda süüdimõistmisega ei nõustunud ja viis kaasuse Tallinna ringkonnakohtusse, kuid ka teise astme kohus jättis juuni lõpus tema süüdimõistmise ja talle määratud karistuse jõusse. Seepeale esitaski Leiburi kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid see ei saanud kolmapäeval menetlusluba ning seega jõustus Leiburi süüdimõistmine lõplikult.

Eeluurimisel kogutud andmetel pani Leibur koos 28-aastase Esko ja 26-aastase Marttiga väljapressimise toime mullu 28. märtsi õhtul Tallinnas, kui nõudsid tuttavalt mehelt esmalt 100 euro ja seejärel veel 20 euro tasumist. Kui kannatanu istus autosse, lukustas üks Leiburi kaaslastest auto uksed ja asus koos teise mehega kannatanut peksma. Samal ajal võttis Leibur kannatanult ära kaks sülearvutit ja andis need hiljem edasi oma kuriteokaaslasele.

Samuti käskisid süüdistatavad kannatanul hankida iPhone´i nutitelefon ja see neile loovutada. Mehed takistasid kannatanul autost lahkumast ja vabastasid ta alles tund aega hiljem, tuletades talle veel enne lahkumist meelde, et ta peab tooma nõutud asjad. Süüdistuse andmeil helistas Leibur kannatanule ka järgnevatel päevadel ja nõudis iPhone’ide üleandmist.

Prokurör küsis Leiburile kohtus karistuseks kaheksa aastat ja kuus kuud vangistust, millele lisanduks varasemast kandmata karistus kaks aastat ja kuus kuud.

"Väljapressimise eest võib kohus karistada 4-12-aastase vangistusega, nii et prokuröri küsitud karistus on keskmise lähedal. Karistuse taotlemisel arvestas prokurör ka seda, et Leiburit on varem kriminaalkorras karistatud seitse korda ja uue kuriteo pani ta süüdistuse järgi toime katseajal," selgitas prokuratuuri pressiesindaja.

Viimati karistas kohus Leiburit üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest 2003. aastal ja kinnipidamiskohas toime pandud narkokuriteo eest 2004. aastal ning ta vabanes vanglast enne tähtaega 2008. aasta lõpus.

Leibur sai avalikkuse ees tuntuks, kui osales teleekraanil selgeltnägijate võistluses. Seejärel meedias Nõia-Intsuks kutsuma hakatud mees on hiljem osalenud veel mitmes telesaates ja avameelselt rääkinud oma kriminaalsest minevikust.

veel...

2012-04-05 - Kohus saatis Nõia-Intsuna tuntust kogunud mehe pikaks ajaks vangi

2012-06-04 - Nõia-Intsuna tuntust kogunud mees taotles enda õigeksmõistmist

Harjumaal Raasikul teisipäeva õhtul elumaja põlengus hukkunud noor naine kaotas elu, kui üritas päästa leekidest oma kaheaastast last, kes samuti hukkus.

Tulekahju puhkes kahekorruselises puidust eramus arvatavalt veidi enne kella 17, kui viielapselisest perest olid kodus neli nooremat last, ema oli aga läinud poodi, pereisa oli tööl ning vanem laps oli kodust eemal. Lisaks hukkunud lapsele kodus olnud kolm last käivad lasteaed-algkoolis ja kodust ära olnud laps põhikoolis.

Raasiku vallavanema Aare Etsi sõnul pole teada, millest tulekahju alguse sai, kuid esialgsetel andmetel said neljast kodus olnud lapsest kolm iseseisvalt hoonest välja ning läksid poodi ema appi kutsuma. "31-aastane naine jooksiski kiiruga koju, et päästa tulest oma kaheaastane poeg, kuid ei suutnud enam põlevast hoonest väljuda ja hukkus koos lapsega. Pereisa sündmuskohale jõudes olid leegid sedavõrd suured, et majja siseneda polnud enam võimalik," kirjeldas Ets BNS-ile esialgsetele andmetele tuginedes toimunut.

Põhja päästekeskuse pressiesindaja sõnul sai häirekeskus põlengust teate kell 17.05 ning ühtlasi anti päästjatele koheselt teada, et hoones võib kaks inimest sees olla. "Kahekorruseline puidust elumaja põles lausleegiga ning päästjate saabudes olid leekides nii esimene kui teine korrus ja katus. Päästjad asusid kohe hoonet kustutama ning samal ajal hoonest inimesi otsima. Kustutustööde käigus leidsid päästjad majast kaks hukkunut," lisas pressiesindaja.

Kustutustööd lõpetati kella 20.30 ajal. Kohapeal töötasid päästjad Muuga, Kehra ja Assaku päästekomandodest ning Aruküla ja Raasiku vabatahtlikud päästjad. Kogu maja sai tugevaid tulekahjustusi ning muutus tulekahjus elamiskõlbmatuks.

Aare Ets ütles, et kuna koduta jäänud lasterikkale perele on abi vaja, korraldas vald toetusarve avamise. "Kellel on võimalik traagilises tuleõnnetuses kannatada saanud peret aidata, saavad toetusraha kanda Luule Kaisi nimel avatud pangakontole 10010815537010 SEB pangas. Selgitusse palun märkida „ perekond Kaisi toetus”. Esemeliste annetuste tegemiseks palume ühendust võtta Raasiku valla sotsiaaltöötaja Liivi Puumetsaga telefonil 50 17 483 või lastekaitsespetsialisti Anu Nõlvega telefonil 51 26 149," ütles Ets.

Raasiku vallavalitsus arutas kolmapäeva pärastlõunal juhtunuga kaasnenud olukorda ning otsustas kanda pere toetusarvele 2000 eurot.

Samuti arutas vallavalitsus tulekahjus peavarjuta jäänud pere elamispinnaga aitamise küsimust, kuid konkreetseid otsisuseid vallavõim veel ei langetanud, kuna elamispinna küsimus ei ole praegu kõige aktuaalsem. Esialgu sai koduta jäänud pere peavarju pereisa ema juures.

veel...

2012-10-22 - Päästjad kutsuvad kampaaniaga märkama tuleohtu kodudes

Eesti Panga hinnangul võivad Rootsi kinnisvaraturuga seotud riskid ohustada ka Eesti pangandust, kuna Eestis tegutsevad suuremad pangad kuuluvad Põhjamaade panganduskontsernidesse.

Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles pressikonverentsil, et Rootsi pankade jaoks on laenamine turult muutunud aasta algusega võrreldes odavamaks. Rahvusvaheliste võlakirjaturgude rahunemise mõju jõuab Eesti majandusse Rootsi pankade laenamiskulu kaudu, märkis ta. Swedbanki ja SEB panga kaheaastaste võlakirjade intressimäärade vahe on aasta algusest kahanenud. 

Eestis tegutsevad Põhjamaade panganduskontsernid on Mülleri sõnul hästi kapitaliseeritud, täites ja ületades Rootsis kehtiva kaheksaprotsendilise kapitali adekvaatsuse nõuet.

Mülleri sõnul on murettekitav Rootsi kinnisvaraturu olukord, mis võib hakata mõjutama ka Eesti pangandussektoris toimuvat. Rootsi eluasemelaenude turul ei ole erinevalt mitmest muust Euroopa riigist kriisi ajal toimunud korrektsiooni, kümne aastaga on kinnisvarahinnad kahekordistunud ja elanike laenukoormus on kõrge, märkis Müller.

Kapitalipuhvrid, mida Rootsi pangad hoiavad eluasemelaenude riski maandamiseks, on Mülleri sõnul paljude teiste Euroopa riikide vastavate näitajatega võrreldes madalad. Ta tunnustas Rootsi keskpanga ja finantsjärelevalve suurenenud tähelepanu valdkonnale, mis võivad tähendada rangemaid kapitali- ja likviidsusnõudeid. "Saame vaid nõustuda," ütles Müller.

"Toetame Rootsi kolleegide pingutusi," ütles ka Eesti Panga president Ardo Hansson pressikonverentsil.

Positiivne on Mülleri sõnul asjaolu, et Põhjamaade pangagrupid liiguvad eemale lühiajalisest rahastamisest ja pikaajalisema rahastamise poole.

Võlakriisist lähtuvat rahastamisriski on Eesti Panga hinnangul Eesti pankadel aidanud vähendada ühelt poolt kiire hoiuste kasv, mille tulemusel on Eesti pankade laenude ja hoiuste suhe praegu suhteliselt turvalisel 110 protsendi tasemel. Teisalt on suuremate Eesti pankade likviidsuspositsiooni toetanud nende kuulumine Põhjamaade pangagruppidesse.

Eesti panganduse finantsseisu mõjutavad emapankadele antavad riskihinnangud, märgib Eesti Pank finantsstabiilsuse ülevaates. Finantsturgude kõrge usalduse säilitamiseks on asjakohane Rootsis riigi tasandil võetud konservatiivne suund süsteemselt oluliste pankade kapitalinõuete tõstmisele ja neile likviidsusnõuete kehtestamisele. Täiendavate nõuete kehtestamine Rootsis on vajalik, kuna sealset pangandust iseloomustab kõrge finantsvõimendus ja avatus väliskeskkonna riskidele ning pankade varade maht on võrreldes majanduse mahuga suhteliselt suur.

Pankade toimimiskeskkonda mõjutab Eesti Panga teatel oluliselt uus kapitaliregulatsioon, mis peaks terves Euroopa Liidus tuleva aasta alguses jõustuma. "Seda kahjuks veel alles menetletakse," märgib keskpank.