Enamik riigiasutusi on pärast mullu augustis kaitseministeeriumis toimunud tulistamisjuhtumit koostöös politseiga oma turvanõuded üle vaadanud, mitmel pool on turvalisust ka suurendatud, kirjutab Postimees.

Millised on peamised kaitsemeetmed, hoiavad ministeeriumid enda teada.

Riigikogus rakendati uus sissepääsukord mullu detsembris, peamiselt karmistati turvakontrolli protseduure. Nüüd peavad külalised enne parlamendihoonesse sisenemist läbima metallidetektoriga värava ja külaliste asjad valgustatakse läbi. Külastajatele antakse külastajakaart, kuid kõikjal vabalt ringi jalutada nad enam ei saa. "Külaliste liikumisvabadus on seotud külastuse eesmärgiga," selgitas riigikogu pressitalitus.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Rein Joamets selgitas, et uued turvanõuded rakendati juba mullu 1. novembrist. Külalistele on ministeeriumi välisuks lukus, sisse saab ainult turvatöötaja vahendusel. "Läbi ei otsita ega valgustata kedagi ega midagi. Ei ole kavas ka tulevikus seda tegema hakata," kinnitas Joamets. "Külalise saabumine ja lahkumine registreeritakse infolauas turvatöötaja juures. Külalised saavad majas liikuda ainult koos meie töötajast saatjaga," lisas ta.

Põllumajandusministeeriumis uuendati turvanõudeid ja need hakkasid kehtima aasta alguses, osaliselt juba eelmise lõpus. Uue korra järgi tuleb nüüd külalistel esitada isikutunnistus, mille alusel nad registreeritakse ja antakse ligipääsukaart. "Samuti tuleb ametnikul, kelle juurde külaline on tulnud, minna talle vastu ja saata majas liikumisel," ütles pressiesindaja Karin Volmer. "Külaliste kotte meie majas läbi ei otsita-valgustata."

Ka välisministeeriumis analüüsiti pärast mullust tulistamisjuhtumit, kuidas peahoonet turvalisemaks teha. "Välisministeeriumi peahoone turvakorralduse puhul on arvesse võetud valitsuse määrust nr 33, kus on sätestatud suure rünnakuriskiga objekti füüsilise kaitse meetmed," täpsustas Mariann Sudakov välisministeeriumi pressiosakonnast. "Nagu varasemalt, tuleb külalistel ministeeriumi saabudes esitada isikut tõendav dokument ja läbida vajadusel turvakontroll. Ministeeriumis saavad külalised liikuda ministeeriumi töötajast saatjaga," sõnas Sudakov.

Kultuuriministeerium ei soovinud täpsemalt nõuetest rääkida, ent avalike suhete nõunik Nele Meikar kinnitas, et külaliste vastu on kultuuriministeerium sama lahke kui varem: "Kokkulepitult tullakse külalisele vastu, nagu see senini on olnud. Nii et pääs neile, kel on vajadust ja põhjust ministeeriumisse tulla, on tagatud." Meikar lisas, et hoone omanik on teadaolevalt koostanud kogu hoonekompleksi ohutusplaani kõigile üürnikele, seal hulgas ministeeriumile.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Liisi Poll kinnitas, et ministeeriumi turvanõudeid tõhustati augustisündmuste järel. "Rahandusministeeriumis toimib kogu majas uksekaartidega läbipääsusüsteem. Külalised peavad pöörduma administraatori poole, neid saadab hoones ministeeriumi töötaja," sõnas Poll.

Stenbocki majas on turvanõuded olnud alati märksa rangemad kui ministeeriumides. Seal tagab hoone valve ja sissepääsu politsei.

Mullu augustis rünnaku alla sattunud kaitseministeerium vaatas turvanõuded üle kohe pärast intsidenti. Esmajärjekorras piiras ministeerium külaliste sissepääsu peauksest ja suurendas hoonet turvava Kaitseliidu valveüksuse võimekust. Viimati paigaldati ümber ministeeriumi kõnniteele massiivsed tänavatõkked, et takistada sinna sõidukite parkimist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja kinnitas, et maja turvanõuded vaadati üle ja neid tutvustati töötajatele, täpsemalt meetmeid avalikustada ta aga ei saa.

Keskkonnaministeerium keeldus külastajatele kehtestatud nõuetest rääkimast.

Armeeniast pärit, kuid Eesti kodakondsust omav Drambjan tungis kaitseministeeriumisse mullu 11. augustil. Püstoli ja lõhkepakettidega relvastatud mehe alistamine vältas üle kahe tunni. Drambjan hukkus tulevahetuses, keegi teine tõsisemalt vigastada ei saanud. Kohtumeditsiiniline ekspertiisist selgus, et Drambjan oli kuriteo sooritamise ajal purjus.

Venemaal kaasmaalaste toetamiseks ellu kutsutud fond on valmis hüvitama Eesti kohtu poolt aprillirahutuste õhutamises süüdi mõistetud Jõhvi elaniku kohtukulud.

Venemaa kaasmaalaste ühingu Eesti koordinatsiooninõukogu liige Anatoli Jegorov, kes võttis osa Peterburis peetud Venemaa  ülemaailmsest kaasmaalaste kongressist, ütles BNS-ile, et Venemaal tänavu jaanuaris loodud fond, mis tegeleb välismaal elavate kaasmaalaste toetamise ja õiguste kaitsmisega, on valmis hüvitama aprillirahutuste õhutamises süüdi mõistetud Jõhvi elaniku Artur Gruzdevi kohtukulud.

Jegorovi sõnul andis sellest teada fondi juht Igor Panevski. Samas ei täpsustaud Panevski, kui suures ulatuses fond Gruzdevi kohtukulud katab.

Viru maakohus mõistis 2009. aasta detsembris Virumaal aprillimässu organiseerinud Artur Gruzdevilt riigi kasuks välja ligi 200.000 krooni. Kohtuotsus oli esimene, millega aprillirahutuste ajal tehtud kahju nõuti sisse mitte kahju tekitajalt endalt, vaid teole kihutajalt.

Varem korra kriminaalkorras karistatud Artur Gruzdev sattus seadusega pahuksisse 2007. aastal ööl vastu 28. aprilli, kui ta liikus purjuspäi ringi Jõhvi Keskväljakul ning pöördudes sinna kogunenud noorte kaaslinlaste poole, kutsus neid aktiivselt üles mitte alluma võimuesindajate seaduslikele korraldustele. Samuti ärgitas mees noori osalema korratustes, suunates neid kindlatesse kohtadesse rüüstamiseks ja vara hävitamiseks.

Gruzdev jätkas mässu organiseerimist ka veidi hiljem Rakvere tänava viaduktil, kus ta kutsus inimesi üles blokeerima liiklust. Mehe tegevuse tõttu sai kannatada ka üks sõiduauto, mille omanik avaldas hiljem kahju suuruseks 25.000 krooni.

Viru maakohus mõistis Gruzdevi 2007. aasta 24. mail kokkuleppemenetluse korras süüdi massilise korratuse organiseerimises ning karistas üheaastase tingimisi vangistusega poolteise aasta pikkuse katseajaga. Kui alguses oli mees karistusotsusega nõus ja see ka jõustus, siis enam kui kaks aastat hiljem pöördus mees teistmisavaldusega riigkohtu poole. Viimane jättis selle menetlusse võtmata.