EESTI UUDISED BNS

Venemaa fond on valmis tasuma aprillimässu õhutaja kohtukulud

Venemaal kaasmaalaste toetamiseks ellu kutsutud fond on valmis hüvitama Eesti kohtu poolt aprillirahutuste õhutamises süüdi mõistetud Jõhvi elaniku kohtukulud.

Venemaa kaasmaalaste ühingu Eesti koordinatsiooninõukogu liige Anatoli Jegorov, kes võttis osa Peterburis peetud Venemaa  ülemaailmsest kaasmaalaste kongressist, ütles BNS-ile, et Venemaal tänavu jaanuaris loodud fond, mis tegeleb välismaal elavate kaasmaalaste toetamise ja õiguste kaitsmisega, on valmis hüvitama aprillirahutuste õhutamises süüdi mõistetud Jõhvi elaniku Artur Gruzdevi kohtukulud.

Jegorovi sõnul andis sellest teada fondi juht Igor Panevski. Samas ei täpsustaud Panevski, kui suures ulatuses fond Gruzdevi kohtukulud katab.

Viru maakohus mõistis 2009. aasta detsembris Virumaal aprillimässu organiseerinud Artur Gruzdevilt riigi kasuks välja ligi 200.000 krooni. Kohtuotsus oli esimene, millega aprillirahutuste ajal tehtud kahju nõuti sisse mitte kahju tekitajalt endalt, vaid teole kihutajalt.

Varem korra kriminaalkorras karistatud Artur Gruzdev sattus seadusega pahuksisse 2007. aastal ööl vastu 28. aprilli, kui ta liikus purjuspäi ringi Jõhvi Keskväljakul ning pöördudes sinna kogunenud noorte kaaslinlaste poole, kutsus neid aktiivselt üles mitte alluma võimuesindajate seaduslikele korraldustele. Samuti ärgitas mees noori osalema korratustes, suunates neid kindlatesse kohtadesse rüüstamiseks ja vara hävitamiseks.

Gruzdev jätkas mässu organiseerimist ka veidi hiljem Rakvere tänava viaduktil, kus ta kutsus inimesi üles blokeerima liiklust. Mehe tegevuse tõttu sai kannatada ka üks sõiduauto, mille omanik avaldas hiljem kahju suuruseks 25.000 krooni.

Viru maakohus mõistis Gruzdevi 2007. aasta 24. mail kokkuleppemenetluse korras süüdi massilise korratuse organiseerimises ning karistas üheaastase tingimisi vangistusega poolteise aasta pikkuse katseajaga. Kui alguses oli mees karistusotsusega nõus ja see ka jõustus, siis enam kui kaks aastat hiljem pöördus mees teistmisavaldusega riigkohtu poole. Viimane jättis selle menetlusse võtmata.

NATO staap saabub Eestisse õppusele

Pühapäeval saabus Eestisse ligi kakssada NATO Napoli väejuhatuse kaitseväelast, kes valmistuvad tuleval nädalal algavaks staabiõppuseks.

1.-8. novembrini Ämaris lennubaasis korraldataval arvutipõhisel kriisireguleerimise staabiõppusel Steadfast Juncture 2012 hinnatakse NATO Napoli ühendväejuhatuse valmisolekut juhtida 2013. aastal alliansi reageerimisjõude, teatas BNS-ile kaitseväe peastaap. Eesti on õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis, mille käigus valmistatakse ette NATO staabi vastuvõtmine ning selle tegevuse tagamine välioludes.

"Õppusel paneme rõhku juhtimisprotseduuridele ning õppusestsenaarium sisaldab ülesandeid humanitaarabi osutamisest kuni küberkaitse valdkonnani," ütles NATO Napoli väejuhatuse teavitusosakonna ülem mereväekapten Ike Skelton Eestisse saabudes.

"Eesti on valmis vastu võtma NATO reageerimisjõude," kinnitas kaitseväe peataabi ülema asetäitja operatiivalal mereväekapten Igor Schvede."Õppuse tagamisega annab Eesti olulise panuse järgmiseks aastaks NATO reageerimisjõudude ettevalmistusse."

Õppus põhineb väljamõeldud stsenaariumil ning sellel keskendutakse juhtimisele koostegutsemisvõime saavutamiseks erinevates piirkondades paiknevate NATO üksuste vahel. Õppusel harjutatakse NATO Napoli ühendväejuhatuse ja sellele allutatud väekomponentide staapide tegevust väiksemamahulise ühendoperatsiooni planeerimisel ja läbiviimisel.

Õppusel osalevad staabid hakkavad paiknema lisaks Eestile Belgias, Ühendkuningriikides ja Prantsusmaal. Õppust kontrollitakse Norrast NATO ühendsõjakeskusest. Eestis tegutsema hakkava NATO ühendväekoondise staabi isikkoosseisu moodustavad ligi 400 alliansi erineva liikmesriigi staabiohvitseri ja staabiallohvitseri.

2013. aastal asub NATO Napoli ühendväejuhatus üheks aastaks juhtima alliansi reageerimisjõude. Eesti osaleb tuleval aastal reageerimisjõududes transpordimeeskonna, demineerimismeeskonna ning luuretoetusmeeskonnaga.

Tänavu on loomad inimesi hammustanud 1339. korral.

pilt on illustratiivneTerviseameti andmetel hammustasid loomad tänavu üheksa kuuga inimesi 1339 korda, mida on vähem kui mullu samal ajal.

Mullu hammustasid loomad üheksa kuuga inimesi 1465 korda, seega on loomahammustustega arsti poole pöördunud inimeste arv vähenenud 8,6 protsendi võrra, selgub terviseameti üheksa kuu ülevaatest.

Enim saavad inimesed hammustada koertelt, selliseid juhtumeid oli üheksa kuuga 943 ehk 70 protsenti kõigist hammustusjuhtumitest. Kassid hammustasid üheksa kuuga inimesi 345 korda, mis moodustab üle veerandi kõigist hammustustest.

Teistest enam hammustavad inimesi ka rotid, selliseid juhtumeid oli üheksa kuuga 18.

Kolm korda hammustasid üheksa kuu jooksul inimesi hiired, oravad ja tuhkrud. Kaks korda hammustasid sel ajavahemikul inimesi deegud, kährikud, metskitsed ja nirgid.

Ühe korra hammustasid kolme kvartali jooksul inimest hamster, hobune, hunt, ilves, kobras, küülik, merisiga, mutt, mäger, nugis, papagoi, rebane, rohtlahaukur, siil, vares ja veis.

Vaba Isamaaline Kodanik loob valimisteks maakonnaühendused

Ühendus Vaba Isamaaline Kodanik loob kohalike omavalitsuste valimisteks maakonnaühendused ning toetab kodanike valmisliitude teket.

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik teatas BNS-ile, et ühendus lõi reedel ja laupäeval peetud arendusseminaril aluse ühenduse tegevuskavale kuni kohalike omavalitsuste valimiseni. Ühendus võttis kursi esimeste maakonnaühenduste loomisele Tallinnas, Tartus, Lääne-Virumaal ja Järvamaal.

Ka teatas ühendus, et toetab kodanike valimisliitude teket ning teeb koostööd nii oma liikmete initsiatiivil tekkivate kui ka kõigi teiste kodanikualgatusel tekkivate liitudega, kes jagavad ühenduse põhiväärtusi.

"Kodanikuühiskonna väärtused peavad olema aluseks nii organisatsiooni ülesehitamisel kui ka kohalike omavalitsuste valimisteks valmistumisel," sõnas ühenduse poliitilise kultuuri toimkonna juht Arlet Palmiste.

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik lõid mullu sügisel Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) rahuolematu, valdavalt endise Isamaaliidu pooldajatest koosneva tiiva esindajad. Meedias on seda tiiba kutsutud ka "kampsuniteks".

Tänavu veebruaris lahkus IRL-ist 60 erakonna liiget, neist enamus kas oli juba liitunud või liitumas MTÜ-ga Vaba Isamaaline Kodanik.

Tarbijakaitse avastas müügilt kaks ohtlikult valjuhäälset mängumobiili

Tarbijakaitseamet on tänavu kaubandusest leidnud kaks mängutelefoni, mis on lastele ohtlikud liialt valju heli tõttu.

Tarbijakaitse teatel on nende poolt avastatud ohtlike lelude - mängumobiil "Bening Girl" (müüja TÜ Autogrill kiosk Tallinnas) ja "Hamburger Cellphone" (levitaja OÜ Kräss) - pakenditel olemas CE-märgis, millega ettevõtja annab tarbijatele lubaduse, et tema toodang vastab Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele. Amet teatas BNS-ile, et nende toodete puhul osutus see lubadus alusetuks.

Helirõhutaseme poolest nõuetele mittevastavaid mängumobiile on sel aastal avastanud ka terviseamet.

Amet soovitab lapsevanemad mängutelefonide ja teisi heliga mänguasju ostes olema eriti tähelepanelikud ning võimalusel lelusid ka testima. "Kui heli on juba täiskasvanu kõrvale liialt vali, oleks see lapse ohutusele mõeldes targem ostmata jätta. Heli, mis tundub vali täiskasvanu kõrvadele, on kindlasti liialt vali lapse jaoks," sõnas tarbijakaitseameti pressiesindaja.

Mullu kontrollis tarbijakaitseamet mänguasjade märgistust ja ohutust kokku 338 korral, rikkumisi esines 34 protsendil juhtudest. Selle aasta esimeses pooles on taolisi kontrolle ja testimisi tehtud kokku 206 korral ning rikkumisi on olnud 30 protsenti.

Maanteeamet hoiatab õhtuse libeduse eest

Maanteeameti teatel on väiksemad teed lumised ja libedad, õhtu saabudes muutuvad ka teised teed libedaks.

Laupäeva pärastlõunal enne kella nelja olid suurematel riigimaanteedel sõidujäljed Põhja- ja Kesk-Eestis peamiselt soolamärjad, kuid sõiduradade vahel esines soolalumesegu ning paiguti ka kinnisõidetud lund, teatas maanteeamet. Rohkem oli kinnisõidetud lund Harju maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa neljarealisel eraldusribaga maanteelõigul.

Lõuna-Eestis olid suuremad maanteed valdavalt soolamärjad või –niisked.

Väiksematel teedel tuleks arvestada lume ja libedusega.

Ameti teatel hakkab õhtul õhutemperatuur langema ning libeduse oht teedel püsib.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD