Peipsi järvel ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlema pidanud keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni peainspektor Tõnis Saariste (42) asus loata kalapüügile hoopis ise kaasa aitama, selgub Postimehe vahendatud värskest Tartu maakohtu otsusest.

Neli aastat Peipsil ebaseadusliku kalapüügi vastu näiliselt võidelnud Saariste sattus Postimehe andmeil kaitsepolitsei huviorbiiti pärast infot, nagu võinuks peainspektor kalaäri ajamisel soosida Peipsi kohalikku kalakuningat Paul Kärbergi. Meest, kes aastaid tagasi oli olnud erasektoris Saariste tööandja. Ehkki kapo võttis hilisemal läbiotsimisel asitõenditena kaasa Saariste ja Kärbergi vahelise kirjavahetuse, osutus see kahtlus juriidiliselt tõendamatuks. Küll leidis kinnitust info, et Saariste turustab elukaaslasele kuuluva kalafirma OÜ Silm ja Säga kaudu Peipsist ebaseaduslikult püütud kala, kirjutab Postimees.

Saariste 12. oktoobril kokkuleppemenetluse korras süüdi mõistnud kohtuotsuses on must valgel kirjas, et tema teadmisel lasti kalamees Riho Pärnal müüa OÜ Silm ja Säga kaudu 2012. aasta jaanuaris ja juunis Peipsilt püütud, ent rannapüügipäevikus kajastamata koha ja ahvenat. Muu hulgas hakkasid Saaristet jälginud uurijatele silma mitmed pealtnäha pisemad kuriteod. Nii avastas kapo, et ta teadis oma tuttava ja elukaaslase ettevõttes töötava Raul Kirchi vahendusel fakti, et viimane ja kaks teist meest tegelesid Peipsil ebaseadusliku püügiga. Ometi ei teinud Saariste midagi selleks, et tegevust tõkestada.

Veel suurema üllatusena selgus, et peainspektor osales isiklikult isegi ebaseaduslikult püütud ja nõuetekohaste dokumentideta kala müügi korraldamises. Ta hankis rääbise püügikeelu ajal röövpüüdjatele mõrraga püügiks kalapüügiloa numbrid, andis neile navigatsiooniseadme Garmin, kalapüügiks vajalikud mõrrad ja korraldas elukaaslasele kuuluva ettevõtte paadi korrashoidu. Kõik vaid selleks, et seltskond saaks püügikeelu ajal ebaseaduslikult rääbist püüdmas käia. Uurijail õnnestus tõendada, et ainuüksi tänavu maist juunini tõmbasid röövpüüdjad nii Peipsist välja 465 kilo rääbist, millega tekitati rääbisevarudele 16 292-eurone keskkonnakahju, kirjutab Postimees.

Samuti õnnestus Saariste puhul tõendada korduv altkäemaksu võtmine. Tõsi, altkäemaksu faktid ise on tühised – nimelt oli mees võtnud oma kaasosalistelt kahel korral vastu üle kümme kilo värsket rääbist. Rääbise viis Saaristele Lohusuusse koju Kirch, kes andis meelehea üle sellele vastu tulnud peainspektori elukaaslasele.

Lisaks tõendati Saariste puhul ära fakt, et 2011. aasta detsembris leppis ta OÜ Latikas juhatuse liikme Margus Narusinguga kokku selles, et ettevõte annab Saariste elukaaslasele kuuluvale OÜ-le Silm ja Säga tasuta üle varalise õiguse ehk kutselise kalapüügi võimaluse Peipsil kahe mõrraga jadas. Sellise õiguse saamine maksnuks vähemalt 1000 eurot, ent Saariste kui keskkonnainspektsiooni kõrge ametnik sai selle tasuta. Vastutasuks korraldas ta kalakaitse valdkonna tööd Peip­sil niimoodi, et keskkonnainspektorid jätsid OÜ Latika järelevalvega seonduvates küsimustes puutumata terve 2012. aasta jooksul.

Kapo pidas Saariste kinni 12. septembril, mil tema kaasosalised olid taas Peipsil ebaseadusliku kalapüügiga toimetamas. Keskkonnainspektsiooni ajaloos on ta kõrgeim korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud ametnik.

Lõuna regiooni kalanduse peainspektorina juhtis Saariste võitlust ebaseadusliku kalapüügi vastu kõigis kuues sealses maakonnas. Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov on Saariste juhtumit nimetanud äärmiselt kahetsusväärseks.

Saaristele mõisteti liitkaristusena kahe ja poole aasta pikkune tingimisi vangistus, millest reaalselt pidi ta ära kandma eeluurimisel vahi all oldud ühe kuu. Raul Kirch mõisteti süüdi altkäemaksu vahendamises ja loodusliku loomastiku kahjustamises. Karistusena mõisteti kaheksa kuu pikkune vangistus, millele liideti varasem tingimisi karistus. Asenduskaristusena peab ta tegema kahe aasta jooksul 708 tundi üld­kasulikku tööd.

Riho Pärn mõisteti süüdi korduvas altkäemaksu andmises ja loodusliku loomastiku kahjustamises. Karistus – kaheaastane tingimisi vangistus, millele lisan­dus 2010. aasta Viru maakohtus mõistetud karistuse ärakandmata osa 214 eurot. Indrek Juuse mõisteti süüdi loodusliku loomastiku kahjustamises. Karistati nelja kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Lisaks peavad Pärn ja Juuse solidaarselt hüvitama 3080 eurot, Pärn, Juuse ja Kirch 13 212 eurot keskkonnakahju.

Maanteeamet tühistab seoses talviste ilmaolude saabumise ja libedaohuga neljapäevast Eesti teedel kohati kehtiva suurima lubatud piirkiiruse 110 km/h.

Tänavu said A- ja B-kategooria sõidukid sõita kiirusega 110 km/h kokku 172,3 km ulatuses, teatas maanteeamet. Suurendatud piirkiirus kehtis tänavu ainult neljarealistel maanteelõikudel.

Kaherajalistel teedel piirkiiru tänavu ei tõusnud. Eesti liikluse halvenenud olukorra tõttu toetas liikluskomisjon aprillis maanteeameti ettepanekut tänavu kaherajalistel maanteelõikudel piirkiirust mitte tõsta.

Varasematel aastatel on Eestis saanud suveperioodil sõita neljarajalistel maanteedel 110 km/h ja kaherajalistel teedel kohati 100 km/h. Mullu kehtis suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h 148,1 kilomeetril ja 100 km/h 658,4 kilomeetril.

Tavapäraselt tohib Eesti teedel sõita kuni 90 km/h.

Reformierakond ei välista erakonna liikmeid varjatud rahastamises süüdistanud Silver Meikari väljaviskamist oma ridadest, esimene võimalus selleks on kolmapäeval.

"Kui piirkonnast selline avaldus laekub, siis Reformierakonna juhatus seda kindlasti ka arutab. Oleme hiljuti arvanud erakonnast välja inimesed, kes osalesid Viljandi politseinike vastu suunatud kakluses ja see ei ole ebatavaline, et arvame inimesi välja või arutame seda," teatas Reformierakonna peasekretär Martin Kukk BNS-ile.

Kukk on ühtlasi Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatuse liige, Tallinna piirkonda kuulub ka Silver Meikar. Reformierakonna juhatus koguneb kolmapäeval.

Alates 1997. aastast Reformierakonda kuuluv Silver Meikar tunnistas kevadel Postimehe arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille sai partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud. Meikar kirjutas, et ta annetas 2009. aasta 3. detsembrist kuni järgmise aasta 17. veebruarini Reformierakonnale raha kuuel korral kokku 115 000 krooni ulatuses, kusjuures summad ulatusid 10 000 kroonist 25 000 kroonini. Meikari väitel andis selle raha talle Lillo.

Riigiprokuratuur alustas arvamusartikli väidete põhjal Reformierakonna rahastamise kriminaalasja, mis käsitles erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumise ning pistise võtmise kahtlust.

Kriminaalmenetluse raames said kahtlustuse reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal, riigikogu reformierakondlasest liige Kalev Lillo, riigikogu reformierakondlasest liige Kalle Palling ning välisministri nõunik Priit Kallakas.

Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalasja 15. oktoobril, kuna menetluse käigus kogutud tõendid ei olnud piisavad süüdistuse esitamiseks.

Soome Hyvinkää kohus võttis kahe imiku tapmises kahtlustatatavana vahi alla Eestist pärit keskealise paari, kirjutab Iltalehti.

Politsei leidis imikute surnukehad ülemöödunud nädalal Helsingi lähedal Nurmijärve vallas Klaukkalas. Ühe surnukeha leidsid korrakaitsjad eramajast ja teise maja lähedalt. Vahi alla võetud naine on ametlikult kinnitamata andmetel laste ema.

Politsei leidis väikelaste surnukehad teise kriminaalasja uurimise raames. Politsei uuris Sipoos elanud 51-aastase Seppo Tirkkoneni kadumist möödunud aasta detsembris. Mees kadus samal päeval, kui ta müüs oma Sipoos asuva maja ja krundi Eestist pärit mehele ja naisele. Politsei pidas eestlased soomlase kadumise uurimise käigus kinni, kuid lasi hiljem süütõendite puudumisel uuesti vabadusse.

Politsei avastas imikute laibad sama kriminaalasja uurimise käigus. Seppo Tirkkoneni kadumisega seoses kinni peetud eestlased ei ole samad isikud, kelle kohus imikute tapmisega seoses vahi alla võttis.