Ansip: euroala eelarve võiks sarnaneda Eesti stabiliseerumisreservile

Peaminister Andrus Ansipi sõnul võiks arutusel olev võimalik "euroala täiendav fiskaalvõimekus" sarnaneda Eesti valitsuse loodud stabiliseerimisreservile.

Ansip ütles Euroopa Ülemkogul kõne all olnud Euroopa Liidu (EL) eelarvet täiendava euroala fiskaalvõimekuse kohta, et selle loomist võib kaaluda. Siiski peaks selline samm Ansipi sõnul järgima majandus- ja rahandusliidu eesmärke ning olema eelkõige suunatud reformidele ja riikide konkurentsivõimet ohustavate puuduste kõrvaldamisele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Taoline vahend võiks pigem sarnaneda Eestis loodud stabiliseerimisreservile," märkis Ansip. "Kindlasti on enne lõplike valikute tegemist vaja ka rohkem selgust, millised on selle allikad, suurus, tingimused ning suhe liidu üldise eelarvega."

Reedel Brüsselis lõppenud Euroopa Ülemkogul arutati EL-i ja euroala tugevdamiseks mõeldud meetmeid, sealhulgas eelarveliidu loomise ettepanekut. Eelarveliidu all peetakse silmas eelkõige reegleid ja mehhanisme, mis tagavad liikmesriikide eelarvepoliitikate konservatiivse kujundamise ja elluviimise.

Muu hulgas vahetati mõtteid ka EL-i eelarvet täiendava euroala fiskaalvõimekuse vajaduse üle. EL-i riigipead ja valitsusjuhid kinnitasid ka, et tihedam majanduslik integratsioon erinevates poliitikavaldkondades võiks aidata euroala riikidel raskustega paremini toime tulla ning parandada euroala üleilmset konkurentsivõimet.

"Valdkonnad, kus Eesti näeb vajadust tugevama ühise poliitika järele, puudutavad selliseid siseturu valdkondi, mis praegu on killustunud," märkis Ansip, tuues näiteks vajaduse arendada edasi ühtset teenuste ja digitaalset turgu.

Veel tõdeti, et tõhus majandus- ja rahaliit eeldab tugevamat koordineerimist majanduspoliitika vallas. Ühe ettepaneku kohaselt sõlmivad euroala liikmesriigid EL-i institutsioonidega kokkulepped reformide kohta, mida nad kohustuvad tegema.

"Euroopa poolaasta raames antavate soovituste õiguslikult siduvamaks muutmise mõtet võib edasi arendada," rääkis Ansip. "Me eelistame siiski, et riigipõhised soovitused seotakse lepinguga eelkõige probleemsetel riikidel."

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel puudutas Euroopa Ülemkogu olulisim otsus ühtse panganduse järelevalvemehhanismi rajamist. EL-i valitsusjuhid ja riigipead seadsid eesmärgiks jõuda õigusraamistiku suhtes kokkuleppele 2013. aasta 1. jaanuariks. Järgmise aasta jooksul tehakse tööd järelevalve käivitamiseks.