EESTI UUDISED BNS

Haigekassa nõukogu jättis arstidele tehtud pakkumise muutmata

Haigekassa nõukogu otsustas reedel jätta streikivatele arstidele varem tehtud palgapakkumise muutmata.

Haigekassa nõukogu esimehe sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on haigekassa järgmise aasta eelarve maht tänavusest 55 miljoni euro võrra suurem kui tänavu. "Kokku on see kulude poole peal hetke prognoosis 841,3 miljonit eurot ja nii suurt eelarvet pole Eesti ravikindlustuses mitte kunagi varem olnud," ütles Pevkur pärast reedel toimunud haigekassa tuleva aasta eelarve esimest lugemist ajakirjanikele.

Arstide, õdede ja hooldajate nõudmisi on Pevkuri kinnitusel võimalik rahuldada selles ulatuses, mis on haigekassa laual olnud juba mõnda aega. "Hooldajate palgatõus on järgmisel aastal 13,7, õdedel 9,7 ja arstide palgatõusunumbriks jäi praegu esimese lugemise lõppedes 6,1 protsenti," sõnas Pevkur.

Pevkuri kinnitusel mõistsid kõik haigekassa nõukogu liikmed seda, et kui õed ja hooldajad on tulnud vastu haiglate liidu kompromisspakkumisele, siis haigekassa nõukogu ei peaks õdesid ja hooldajaid karistama kompromissivalmiduse eest septembri lõpus esitatud palgatõusupakkumisega, mille kohaselt tõusnuks palk õdedel ja hooldajatel kuus protsenti. Haigekassa reserve kavatsetakse järmisel aastal sõltuvalt maksulaekumisest kasutusele võtta ligi 10 miljoni euro ulatuses.

Pevkuri sõnul ei ole võimalik koondada kahele aastale hajutatud tervisetöötajate palgatõusu ühele aastale, nagu on nõudnud arstide liit. "Makumaksja rahalisi võimalusi on järgmisel aastal koos jaotamata tulemiga 55 miljonit rohkem. Meenutame, et see vanas rahas on ligi miljard Eesti krooni," sõnas Pevkur. "Selle sisse peame me mahutama nii selle, et ravimid lähevad odavamaks, nii selle, et sklerosis multiplexi ravi saab endale bioloogilise ravivõimaluse, nii selle, et e-konsultatsioon tuleb perearsti ja eriarsti vahele, nii selle, et perearstidele tuleb teine pereõde kui palju-palju muid sõnumeid, mis muudab patsiendile ravi kättesaadavamaks ja loomulikult selle raames nii palju kui võimalik tõstame ka arstide, õdede ja hooldajate palka," selgitas Pevkur.

Haigekassa tuleva aasta eelarve teine lugemine toimub 23. novembril.

Ohvri surmanud kickboxiharrastaja sai lühikese šokivangistuse

Harju maakohus mõistis reedel lühikese šokivangistuse noormehele, kes kickboxi harrastamisest enesekindlust ammutanuna tungis tänaval kallale talle võhivõõrale mehele ning kui juhuslik mööduja toimunusse sekkus, siis surmas vägivallatseja ta ühe jalahoobiga.

Kohus karistas 1988. aastal sündinud Taavit kehalise väärkohtlemise ja ettevaatamatusest surma põhjustamise eest lühimenetluse korras poolteise aasta pikkuse vangistusega, millest tal tuleb reaalselt trellide taga veeta kaks kuud, ülejäänud karistusaeg aga kanda tingimisi kaheaastase katsaeajaga.

Eelnevalt oli Põhja ringkonnaprokurör Ainar Koik nõudnud Taavile lühimenetluse korras ühe aasta ja kaheksa kuu pikkust vangistust, millest pool aastat tulnuks noormehel kohtuotsuse jõustumisel reaalselt trellide taga veeta, ülejäänud karistusaeg aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga. Taavi kaitsja leidis, et kohus võinuks olla karistuse määramisel leebem ja säästa Taavit reaalsest vangistusest.

Kuritegelikud sündmused said alguse mullu 23. detsembri õhtul veidi enne südaööd Tallinnas Tatari tänaval, kus kaks noorteseltskonda vaba aega veetsid. Ühel hetkel hakkas üht noortegruppi, kuhu kuulus ka 1987. aastal sündinud Jaan, häirima teise seltskonna tegevus. Nimelt paugutas teine seltskond pürotehniliste vahenditega ning kui neile selle kohta märkus tehti, otsustas pauguteid kasutanud 1988. aastal sündinud Taavi olukorra vägivaldsel moel lahendada ja kickboxi harrastav noormees virutas Jaanile rusikaga vastu nägu.

Noormeeste kaklus võttis traagilise pöörde siis, kui juhtunut nägi pealt juhuslikult sündmukohalt möödunud purjus 1967. aastal sündinud Ain, kes otsustas tülitsejad lahutada. Ain tuli noormeeste juurde, mispeale virutas Taavi talle jalaga näkku. Ain kukkus asfaldile ning jäi oimetuna lebama. Taavi aga lahkus seejärel sündmuskohalt, jättes üliraskeid vigastusi saanud kannatanu abituna maha.

Kiirabi viis Aini haiglasse, kuid meedikute jõupingutustele vaatamata ei suudetud tema elu pääta ning mees suri tänavu 27. aprillil hooldushaiglas.

Politsei asus aktiivselt Aini lööjat otsima ning kuigi infot kakluses osalejate kohta oli napilt, õnnestus korrakaitsjatel ja prokuratuuril tänavu juulis Taavi isik tuvastada. Noormees võttis kohtueelsel uurimisel süü omaks, kinnitades, et oli eelnevalt alkoholi pruukinud ning ründas talle võõraid mehi, kuna tundis ennast ohustatud olevat. Samas ei leidnud politsei ühtegi tõendit selle kohta, et Taavilt rusikahoobi näkku saanud Jaan või jalahoobist hukkunud Ain oleks Taavit rünnanud. Küll aga selgus, et Ain oli juhtunu ajal raskes, koguni ligi neljapromillises joobes, mis võis olla juhtunu fataalsete tagajärgede üheks põhjuseks.

Kohtueelse uurimise lõppedes sai Taavi süüdistuse kehalises väärkohtlemises ja surma põhjustamises ettevaatamatusest.

2012-10-08 - Tänaval kõndinu surmanud kickboxiharrastaja juhtum saab peagi lahendi

Oled soovinud teada kuidas käib Google töö?

Teeme pisema ülevaate sellest.

Google annab esimest korda võimaluse kõigile inimestele piiluda nende serveriruumidesse ja näha kuidas nende töötajad seal töötavad.

Sigaretipakidele tulevad šokeerivad hoiatuspildid

Ka Eestis hakatakse sigaretipakkidele kleepima šokeerivaid hoiatuspilte, pildid valitakse välja kõigile EL-i riikidele ühiste fotode seast, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sotsiaalministeerium ei soovinud enne ministeeriumide kooskõlastusringi eriti üksikasjalikult kommenteerida, milliseid olulisemaid muudatusi aasta aega koostatud tubakapoliitika alusdokumendis ehk niinimetatud rohelises raamatus tubaka kättesaadavuse, reklaami, hinnapoliitika, teavituse ja muu sellise jaoks soovitatakse. Kindel on aga, et raamatus on sees eurodirektiivist lähtuv ettepanek varustada sigaretipakid pilthoiatustega.

Sigaretipakkidele nõutavad fotod on kõigile EL-i riikidele ühesugused. Iga riik saab 42 pildi seast valida, millised ta kasutusele võtab – kas leebemad või karmimad. Pilthoiatusi tuleb kokku valida 14, iga hoiatusteksti jaoks üks pilt.

Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juhi Aive Tellingu sõnul võttis töörühm pildivaliku aluseks uuringute andmed fotode efektiivsuse kohta ning töörühma liikmete endi teadmised ja kogemused. "Töörühm ei ole mingeid lõplikke otsuseid piltide osas veel teinud," ütles Telling.

Tellingu kinnitusel on uuringud näidanud, et pilthoiatused mõjuvad rohkem kui ainult hoiatav tekst, eriti vähese kirjaoskusega inimeste ja laste puhul.

Hoiatuspiltidega sigaretipakid on juba kasutusel mitmel EL-i liikmesriigis, nagu näiteks Lätis, Belgias, Prantsusmaa, Ungaris, Maltal, Rumeenias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis.

Valitsus hakkab tubakapoliitika rohelist raamatut arutama aasta lõpus.

EL-i liikmesriigid peavad direktiivi järgima hakkama hiljemalt 28. märtsil 2014.

Tuleval aastal kutsutakse ajateenistusse 3200 noort

Foto: Inno TähismaaÜlejärgmisel aastal kutsutakse ajateenistusse kokku 3200 noort, neist enamus hakkab teenima Lõuna ja Kirde kaitseringkonnas.

2014. aastal aastal kutsutakse ajateenistusse kokku 3200 noort, seda määra on lubatud ületada kuni viis protsenti, selgub kaitseministri määruse eelnõust.  Tänavu kutsuti teenistusse 3406 kutsealust.

Ajateenistusse kutsumised leiavad aset aasta 2., 27. ja 40. nädalal. Esimese kutsumisega alustab teenistuse 326, teise kutsumisega 1717 ja viimase kutsumisega 1157 noort.

Kõige rohkem - kolme kutsumisega kokku 1178 - noori hakkab teenima Kirde kaitseringkonnas. Kirde kaitseringkonna ajateenijad jagunevad pioneeripataljoni, suurtükiväepataljoni, Viru jalaväepataljoni ning õhutõrjepataljoni vahel.

Kokku 793 noort hakkab teenima Lõuna kaitseringkonnas ehk Kuperjanovi jalaväeptaljonis.

Põhja kaitseringkonnas ehk vahipataljonis hakkab teenima 386 ning mereväes 200 noort.

Ülejäänud tuleval aastal teenistust alustavad ajateenijad jagunevad staabi- ja sidepataljoni, luurepataljoni, logistikaptaljoni ja tagalapataljoni vahel.

RIA hoiatab Skype kaudu leviva pahavara eest

SkypeRiigi Infosüsteemi Ametini (RIA) on Kaitseliidu küberkaitseüksusest jõudnud info suhtlusprogrammi Skype kaudu levivast uuest pahavarast, mis nakatab kasutaja arvuti talle saadetud lingil klikkides.

Esialgu ei tuvasta pahavara ükski levinumatest viirusetõrjeprogrammidest, teatas RIA pressiesindaja BNS-ile.

Seoses pahavarapuhanguga tuletab CERT Eesti meelde, et suhtlusvõrgustikes jagatud linkide puhul tuleks kahtluse korral sõbralt üle küsida, kas postituse tegija oli ikka tema. Eriti siis, kui tegemist on võõrkeelse või vigases emakeeles tehtud postitusega. Ettevaatlikuks peaks tegema ka see, kui sõbra öeldu ei klapi kuidagi tema tavapärase sõnavara, iseloomu või huvidega.

"Samuti võiks kaaluda, kas iga jagatud foto või video vaatamisest saadav meelelahutus kaalub üles oma arvuti nakatumise riski. Nakatunud arvuti aitab omakorda kaasa pahavara levimisele. Pealtnäha tühine hiireklõps võib halvemal juhul viia suhtlusvõrgustiku või meilikonto hõivamiseni ja arvutikasutaja identiteedi alt toimepandud pettusteni. Eesti arvutikasutajatel on pahatahtliku küberkavatsuse tuvastamine kergem, kui suheldakse oma sõpradega emakeeles," ütles CERT Eesti infoturbeekspert Triin Nigul.

CERT Eesti on RIA osakond, mis tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemise ja ennetamisega ning kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD