EESTI UUDISED BNS

2020. aastaks jääb alles kuni kümme täismahus haiglat

18 Oktoober 2012

Praeguse 19 haiglavõrgu haigla ehk põhiosas haigekassast raha saava haigla asemel peaks 2020. aastaks alles jääma seitse või kümme haiglat ning ülejäänud muutuvad perearstikeskusteks, hooldusravi, kiirabi ja osaliselt eriarstiabi pakkuvateks tervisekeskusteks, kirjutab Postimees.

«Reaalsus on, et eriarstiabi tuleb kokku tõmmata, kuid kindlasti jääb nüüdisaegne haiglaravi sõltumata sellest, mis see maksab, alles Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ning Kuressaares,» ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet. «Praegu on suur küsimärk, mis saab Rakverest, Viljandist ja Narvast – seal on ilmselt kauem eriarstiabiga haigla, aga järjest julgemalt räägime ka nende puhul tervisekeskuse perspektiivist,» lisas ta.

Normet kõneles uuest haiglavõrgu arengukavast, mis alles võtab kuju. Tervishoiusüsteemi reaalsest olukorrast, meditsiinitöötajate puudusest lähtuvad ideed haiglavõrgu muutuste kohta kuni aastani 2020 on radikaalsemad, kui pakkusid 12 aastat tagasi Eesti tervishoidu analüüsinud rootslased ja see, mis sai sellest lähtudes kirja Eesti haiglavõrgu arengukavasse kümme aastat tagasi, kirjutab Postimees.

Toona kõneldi minimaalselt 13-st kõikehõlmavat eriarstiabi pakkuvast aktiivravihaiglast ning lõpuks jäi alles ja tegutseb tänaseni 19 haiglat. Arstide streigi ajal on hakatud taas nõudma haiglavõrgu korrastamist, mille ettevalmistustega on sotsiaalministeerium juba alustanud. «Suurem osa haiglatest annab praegu nüüdisaegset arstiabi nii ambulatoorsete vastuvõttude kui ka haiglaravi mõttes, kuid nad ei vea neis ülesannetes enam välja – seda eelkõige personali poolelt,» esitas Normet ühe olulise põhjuse, miks haiglavõrk üle vaadata.

«Tõuseb nende vanus, kes aastaid maakonnahaiglas töötanud, ja noored hääletavad jalgadega ehk ei lähe maakonnakeskuste haiglatesse tööle,» lisas ta Postimehele.

Valga haigla juhataja Marek Seeri sõnul segab otsustamatus asutuse töö korraldamist. «Ei saa oodata, kuni väiksemad haiglad ise välja surevad, kuigi seda üritatakse läbi haigekassa lepingu teha,» ütles ta ning lisas: «Me ei lähe pankrotti ja tuleme ikka kuidagi välja.»

Seer ütles, et määramatus segab eriti neid, kes peagi Tartu Ülikooli lõpetavad ja peavad otsustama, kuhu tööle minna. «Materjale, mille alusel otsustada, on laual küllalt,» lausus ta Postimehele. «Tuleb selgelt välja öelda, kus ja milliseid teenuseid edaspidi ei nähta. Selliseid otsuseid tuleb teha keskselt, need on poliitilised otsused, mida ei saa langetada haiglajuht ega ka mitte maakonna või kohalike omavalitsuste tasemel.»

Eelmise haiglavõrgu arengukava tegemise ajal sotsiaalministri ametit pidanud Eiki Nestori sõnul on kümme aastat paras aeg, et uus kava teha. Ta tunnustas, et see töö on viimasel aastal ette võetud, kuid tõdes, et alustama oleks pidanud paar aastat varem.

Sel nädalal hakkavad arstide erialaseltsid tutvustama sotsiaalministeeriumile oma ettepanekuid, millest peab selguma, milliseid erialasid, millisel tasemel, kui palju ja kus Eesti patsiendid tänapäevast meditsiini arvestades vajavad. «Väga paljudel erialadel on ilmselt tulevik see, et patsient tuleb viia senisest kaugemale eriarsti juurde, ja siis peame kompenseerima patsiendi sõidukulud,» lausus Normet.

«Seda [teavet] ootamegi erialaseltsidelt, millistel erialadel tasub ja on võimalik, et arst läheb kahe palja käega maakonna tervisekeskusse ja teeb seal ambulatoorse vastuvõtu. Ja millistel erialadel on see välistatud ning tuleb kokku leppida, kuidas katame sel juhul patsiendi kulud, kui ta peab sõitma Tartusse, Tallinna, Pärnusse või Jõhvi eriarsti juurde,» selgitas asekantsler.

«Praegu jäävad väga paljud patsiendid uuringuid või diagnoosi oodates või pärast operatsiooni haiglasse, aga neile peaks haigla edaspidi pakkuma majutust, mis on veidi teise hinnaga kui haiglavoodi,» selgitas ta. «Ja tuleb eristada ka need, kes on seal sotsiaal-majanduslikel põhjustel või tervishoiukorralduse pärast.»

Enamikust maakonnakeskustes tegutsevatest üldhaiglatest peaksid aastatel 2015–2020 kujunema tervisekeskused, kus ühe katuse all töötavad perearstid (kellel on mõttekas maakonnakeskuses patsiente vastu võtta), kiirabi, hooldusravi ning osal erialadel ka ambulatoorsed eriarstivastuvõtud, võimalik, et osaliselt ka päevaravi ja päevakirurgia, kirjutab Postimees.

«Osal erialadel saab ilmselt väga hästi nii, et eriarst kuulub tervisekeskuse meeskonda ja töötab haiglast eemal, kuid enamikul juhtudel tuleb ilmselt leida muu lahendus,» selgitas Normet.

Tema tõdemusel on nüüdsel ajal vaja, et kõigil erialadel oleks korralik meeskond, mida suudab aga pakkuda vaid haigla. «Kirurg ei tee kusagil polikliinikus üksi midagi, ta võib seal konsulteerimas käia, esmase diagnoosi panna või järelravi ajal patsienti jälgida,» tõi asekantsler näite, lisades, et kirurgid ei tahaks sellist tööd teha.

Lotomängija võitis Bingo Lotoga üle 300 000 euro

17 Oktoober 2012

Lisa anonüümne kommentaar

Bingo Loto kolmapäevane loosimine tõi Eestisse järjekordse enam kui 300 000-eurose suurvõidu.

Võidu suurusega 316 657 eurot võitis üks inimene, teatas Eesti Loto BNS-ile. Võidu toonud pilet osteti Tallinnast Nunne tänava R-kioskist.

Kokku on Eestis nüüd 134 inimest, kelle lotoga võidetud summa on olnud suurem kui miljon krooni Eesti kroonide arvestuses.

Tänavu üheksa kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri,teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks üle 5,8 miljoni euro.

Võitudena maksis Eesti Loto üheksa kuuga välja üle 16,3 miljoni euro.

Ilves loodab pantvangide vabastamist

17 Oktoober 2012

1 comment

President Toomas Hendrik Ilves avaldas lootust, et Nigeeria rannikul röövitud laeva Bourbon Liberty 249 meeskonnaliikmed vabastatakse ja nad naasevad koju.

"Eesti kodanik on maailma ühes keerulises ja ohtlikus paigas jälle hätta sattunud. Teist ööpäeva töötavad paljud meie ametnikud rahvusvahelises koostöös selle nimel, et saada selgust üleeile [esmaspäeval] Nigeeria rannikul piraatide poolt röövitud Eesti meremehe saatuses," teatas president.

"Ma ei kahtle meie ametnike professionaalsuses ning loodan, et laeva Bourbon Liberty 249 röövitud meeskonnaliikmed vabastatakse ja nad naasevad koju," ütles riigipea. "Seniks aga olgem oma mõtetes toeks Eesti ja Venemaa pantvangistatud meremeestele ning muidugi nende lähedastele, kellele ootamine on kõige raskem."

Kurjategijad võtsid esmaspäeval Aafrikas Nigeeria rannikul pantvangi kuus Venemaalt pärit meremeest ja ning ühe Eesti kodakondsusega meremehe.

Bourbon Liberty 249 FOTO: Internet Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul teavitas laevafirma Bourbon teisipäeval välisministeeriumit, et ettevõttele kuuluva laeva Bourbon Liberty meeskonna seitse liiget, kelle hulgas on ka üks Eesti kodanik, on Nigeeria ranniku lähistel piraatide poolt röövitud. Kurjategijad viisid seitse meremeest laevalt minema, laeva ennast pantvangistajad ei kaaperdanud.

"Välisministeerium tegeleb küsimusega koos teiste vastavate ametiasutustega ning on ühenduses Eesti kodaniku lähedastega ja laevafirma esindajatega," ütles pressiesindaja.

Venemaa saatkond Nigeerias kinnitas meremeeste röövimist.

"Hoiame ühendust laeva omanikfirma ning Nigeeria julgeolekuteenistustega, et selgitada juhtunu üksikasju," lausus Venemaa ajutine asjur Nigeerias Valeri Sapošnikov.

Pariisis asuva firma Bourbon SA teatel ründasid relvastatud kurjategijad laeva Bourbon Liberty 249 ja võtsid seitse inimest pantvangi. Laeva kurjategijad ei kaaperdanud. Üheksal alusel olnud meremehel õnnestus pantvangistajate käest pääseda. Ettevõtte teatel on laev koos põgenema pääsenud üheksa meremehega teel Nigeri deltas asuvasse Onne sadamasse.

Bourbon SA teatas oma avalduses, et ettevõte moodustas kohe pärast inimröövi kriisiüksuse, mis teeb endast kõik, et pantvangistatud meremehed võimalikult kiiresti vabastada.

Tegemist on piirkonnaga Nigeerias, mis on oluline naftatootmispiirkond. Laeva omanikfirma Bourbon SA teeb Nigeri deltas koostööd Prantsuse kütusefirmaga Total SA.

Röövitud meremehed töötavad laeval Bourbon Liberty 249, mis on puksiir- ja naftapuurtorni ankrutõstelaev. Luksemburgi lipu all sõitev Bourbon Liberty 249 on ehitatud 2011. aastal. Laev on 60 meetrit pikk ja 15 meetrit lai.

Eestist pärit meremehi on varem kahel korral pantvangi võetud

Kaks varasemat juhtumit leidsid mõlemad aset 2008. aastal.

2008. aasta 28. mail kaaperdasid Somaalia piraadid Saksa aluse Lehmann Timber, mille pardal oli 15 inimest, nende seas neli Ukraina kodanikku, Vene kodanikust kapten ja eestlasest tüürimees.

8. juulil vabastasid piraadid meremehed 750 000 dollari suuruse lunaraha vastu. Algul nõudsid piraadid üle miljoni dollari.

2008. aasta 7. novembril kaaperdasid piraadid Somaalia rannikul Adeni lahes Bahama lipu all seilanud Taani firma kaubalaeva CEC Future. Laev oli teel Lähis-Idast Aasiasse.

Meeskonna 13 liikmest viis olid Eesti elanikest meremehed. Pärast pikki läbirääkimisi vabastasid kaaperdajad laeva lunaraha eest 2009. aasta 15. jaanuaril.

IRL-i eestseisus kinnitas peasekretäri kandidaadiks Tiit Riisalo

17 Oktoober 2012

Lisa anonüümne kommentaar

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus toetas erakonna esimehe Urmas Reinsalu ettepanekut nimetada erakonna peasekretäriks Tiit Riisalo, erakonna senine peasekretär Priit Sibul kavatseb keskenduda partei toetuspinna kasvatamisele Kagu-Eestis.

Tiit Riisalo on alates 2006 aastast tegutsenud IRL-i kampaania- ja tegevjuhina, teatas IRL-i pressiesindaja BNS-ile.

"Ma tänan Priitu erakonna jaoks tehtud töö eest ning hindan kõrgelt tema panust IRL-i piirkondlike osakondade edendamisel. IRL-i kuulub üle 100 omavalitsusjuhi ning see annab erakonnale tugeva stardikoha kohalike valimiste eel. Mul on hea meel, et Priit jätkab tööd IRL-i positsioonide tugevdamisel Kagu-Eestis. Tiit Riisalo on olnud erakonna juures juba kuus aastat ning tema peamiseks ülesandeks saab olema IRL-i organisatsiooniline tugevdamine," ütles Reinsalu.

Priit Sibula sõnul soovib ta edaspidi senisest rohkem keskenduda erakonna toetuspinna kasvatamisele Kagu-Eestis. "Olen valitud riigikokku Võru-, Põlva- ja Valgamaa piirkonnast ning tean , et just selles regioonis on poliitiline konkurents väga tihe. Samuti on erakonnas loomisel kristlaste ühendus ning soovin ka selle käivitamisel aktiivselt kaasa lüüa," selgitas Sibul.

Vastavalt põhikirjale juhib peasekretär erakonna tegevust ning tema ülesanne on viia ellu eestseisuse otsused. Tiit Riisalo nimetamise peasekretäri kohale peab heaks kiitma IRL-i volikogu, mis toimub 27. oktoobril Türil.

Keskerakond otsustas majandusministrit umbusaldada

17 Oktoober 2012

Lisa anonüümne kommentaar

Keskerakonna riigikogu fraktsioon otsustas pärast kohtumist majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga avaldada talle umbusaldust.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed kohtusid Partsiga kolmapäeval saamaks selgitust võimalike riigile kahjulike tehingute läbi surumise ja tegevusetuse tõttu elektri hinna tõusu leevendamisel, teatas Keskerakond BNS-ile. Keskerakonna fraktsioon otsustas majandusministrile umbusaldust avaldada.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et Juhan Partsi selgitused ei olnud ammendavad ning Keskerakonna fraktsiooni liikmetel pole põhjust kahelda riigikontrolli poolt välja toodud faktides.

„Lisaks leiavad Keskerakonna fraktsiooni liikmed, et majandusminister pole näidanud üles soovi leevendada 2013. aasta alguses elektrituru avamisega kaasnevat hinnatõusu ning ministeeriumi poolne teavitustöö on olnud puudulik,“ märkis Simson.

Keskerakonna fraktsioon teatas möödunud neljapäeval, et Parts kasutas oma mõjuvõimu, et survestada Eesti Energia nõukogu ja juhatust sõlmima lepingut uue põlevkivi ploki rajamiseks Narva lähistele prantslaste firmaga Alstom. Samas oli Juhan Partsi hoiatatud, et Alstomi pakkumine ei vasta kõikidele hanketingimustele ja sellest võib leida nii riigihankeseaduse kui ka karistusseadustiku rikkumisi.

IRL-i esimehe Urmas Reinsalu 11. oktoobri sõnade kohaselt toetab ta Juhan Partsi poolt Eesti energiajulgeoleku huvides tehtut. Reinsalu sõnul on valitsuse otsus rajada Eestisse moodne põlevkivielektrijaam ühemõtteliselt vajalik Eesti energiajulgeoleku tagamiseks.

Küberrünnakutega ähvardamine seekord kriminaalasja kaasa ei toonud

17 Oktoober 2012

Lisa anonüümne kommentaar

Anonymouse sildi all Eesti veebisüsteemi ähvardamine küberrünnakutega seekord veel kriminaaluurimist kaasa ei toonud.

Kaitsepolitsei kõneisiku Harrys Puusepa sõnul võib praegu teadaoleva põhjal öelda, et suurem kahju õnnestus seekord ära hoida ja seetõttu ei järgne toimunule ka kriminaaluurimist. "Olulise kahju korral järgneb aga juba kriminaalmenetlus ning eraldi võivad organisatsioonid neile tekitatud kahju ka tsiviilhagiga kohtus välja nõuda," rõhutas Puusepp BNS-ile.

Kaitsepolitsei tegi koostöös riigi infosüsteemi ameti ning politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri noorsoopolitsei ning kriminaalpolitseiga möödunud nädalal kiiresti kindlaks, et küberrünnakutega ähvardamise taga on Lääne-Virumaal elav noormees. Väike-Maarja piirkonnast pärit juhtunu võtmetegelane levitas internetis üleskutset ja ähvardusi toime panna küberründeid Eesti serverite vastu esinedes nime all Anonymous.

Videokeskkonna Youtube kasutaja pani 8. oktoobri õhtul üles video, milles häkkerite võrgustiku Anonymous esindajana esinev tegelane hoiatab Eestit küberrünnaku eest, kuna "siinne valitsus ei austa oma rahvast". Sotsiaalvõrgustikes Twitter ja Facebook teatati kavast käivitada Eesti-vastase küberrünnak juba 5. oktoobril.

Veebilehed jäid RIA kinnitusel kättesaadavaks ja probleeme lehtede külastamisega võis esineda lühikese aja jooksul. Ründekatsed algasid 10. oktoobril umbes kell 18.30 ja kestsid vahelduva eduga poole ööni. Inimeste tavapärast elu tegevus ei mõjutanud ja 11. oktoobri hommikul oli olukord rahulik.

veel...

2012-10-09 - Anonüümsed häkkerid ähvardavad Eestit rünnata

2012-10-12 - Kapo: Anonymouse nime all esinenud küberrünnakuga ähvardajad on teada