Eestist pärit meremehi on varem kahel korral pantvangi võetud

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus toetas erakonna esimehe Urmas Reinsalu ettepanekut nimetada erakonna peasekretäriks Tiit Riisalo, erakonna senine peasekretär Priit Sibul kavatseb keskenduda partei toetuspinna kasvatamisele Kagu-Eestis.

Tiit Riisalo on alates 2006 aastast tegutsenud IRL-i kampaania- ja tegevjuhina, teatas IRL-i pressiesindaja BNS-ile.

"Ma tänan Priitu erakonna jaoks tehtud töö eest ning hindan kõrgelt tema panust IRL-i piirkondlike osakondade edendamisel. IRL-i kuulub üle 100 omavalitsusjuhi ning see annab erakonnale tugeva stardikoha kohalike valimiste eel. Mul on hea meel, et Priit jätkab tööd IRL-i positsioonide tugevdamisel Kagu-Eestis. Tiit Riisalo on olnud erakonna juures juba kuus aastat ning tema peamiseks ülesandeks saab olema IRL-i organisatsiooniline tugevdamine," ütles Reinsalu.

Priit Sibula sõnul soovib ta edaspidi senisest rohkem keskenduda erakonna toetuspinna kasvatamisele Kagu-Eestis. "Olen valitud riigikokku Võru-, Põlva- ja Valgamaa piirkonnast ning tean , et just selles regioonis on poliitiline konkurents väga tihe. Samuti on erakonnas loomisel kristlaste ühendus ning soovin ka selle käivitamisel aktiivselt kaasa lüüa," selgitas Sibul.

Vastavalt põhikirjale juhib peasekretär erakonna tegevust ning tema ülesanne on viia ellu eestseisuse otsused. Tiit Riisalo nimetamise peasekretäri kohale peab heaks kiitma IRL-i volikogu, mis toimub 27. oktoobril Türil.

Keskerakonna riigikogu fraktsioon otsustas pärast kohtumist majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga avaldada talle umbusaldust.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed kohtusid Partsiga kolmapäeval saamaks selgitust võimalike riigile kahjulike tehingute läbi surumise ja tegevusetuse tõttu elektri hinna tõusu leevendamisel, teatas Keskerakond BNS-ile. Keskerakonna fraktsioon otsustas majandusministrile umbusaldust avaldada.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et Juhan Partsi selgitused ei olnud ammendavad ning Keskerakonna fraktsiooni liikmetel pole põhjust kahelda riigikontrolli poolt välja toodud faktides.

„Lisaks leiavad Keskerakonna fraktsiooni liikmed, et majandusminister pole näidanud üles soovi leevendada 2013. aasta alguses elektrituru avamisega kaasnevat hinnatõusu ning ministeeriumi poolne teavitustöö on olnud puudulik,“ märkis Simson.

Keskerakonna fraktsioon teatas möödunud neljapäeval, et Parts kasutas oma mõjuvõimu, et survestada Eesti Energia nõukogu ja juhatust sõlmima lepingut uue põlevkivi ploki rajamiseks Narva lähistele prantslaste firmaga Alstom. Samas oli Juhan Partsi hoiatatud, et Alstomi pakkumine ei vasta kõikidele hanketingimustele ja sellest võib leida nii riigihankeseaduse kui ka karistusseadustiku rikkumisi.

IRL-i esimehe Urmas Reinsalu 11. oktoobri sõnade kohaselt toetab ta Juhan Partsi poolt Eesti energiajulgeoleku huvides tehtut. Reinsalu sõnul on valitsuse otsus rajada Eestisse moodne põlevkivielektrijaam ühemõtteliselt vajalik Eesti energiajulgeoleku tagamiseks.

Anonymouse sildi all Eesti veebisüsteemi ähvardamine küberrünnakutega seekord veel kriminaaluurimist kaasa ei toonud.

Kaitsepolitsei kõneisiku Harrys Puusepa sõnul võib praegu teadaoleva põhjal öelda, et suurem kahju õnnestus seekord ära hoida ja seetõttu ei järgne toimunule ka kriminaaluurimist. "Olulise kahju korral järgneb aga juba kriminaalmenetlus ning eraldi võivad organisatsioonid neile tekitatud kahju ka tsiviilhagiga kohtus välja nõuda," rõhutas Puusepp BNS-ile.

Kaitsepolitsei tegi koostöös riigi infosüsteemi ameti ning politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri noorsoopolitsei ning kriminaalpolitseiga möödunud nädalal kiiresti kindlaks, et küberrünnakutega ähvardamise taga on Lääne-Virumaal elav noormees. Väike-Maarja piirkonnast pärit juhtunu võtmetegelane levitas internetis üleskutset ja ähvardusi toime panna küberründeid Eesti serverite vastu esinedes nime all Anonymous.

Videokeskkonna Youtube kasutaja pani 8. oktoobri õhtul üles video, milles häkkerite võrgustiku Anonymous esindajana esinev tegelane hoiatab Eestit küberrünnaku eest, kuna "siinne valitsus ei austa oma rahvast". Sotsiaalvõrgustikes Twitter ja Facebook teatati kavast käivitada Eesti-vastase küberrünnak juba 5. oktoobril.

Veebilehed jäid RIA kinnitusel kättesaadavaks ja probleeme lehtede külastamisega võis esineda lühikese aja jooksul. Ründekatsed algasid 10. oktoobril umbes kell 18.30 ja kestsid vahelduva eduga poole ööni. Inimeste tavapärast elu tegevus ei mõjutanud ja 11. oktoobri hommikul oli olukord rahulik.

veel...

2012-10-09 - Anonüümsed häkkerid ähvardavad Eestit rünnata

2012-10-12 - Kapo: Anonymouse nime all esinenud küberrünnakuga ähvardajad on teada

Nii esimese ja teise astme kohus kui ka lõpuks riigikohus ei leidnud seaduserikkumist Tartu vangla tegevuses, kui vanglatöötajad käskisid avalikus kasutuses olevas ruumis kinnipeetaval paljastada kubemepiirkond, et ta põhjalikult läbi otsida.

Kohtuvaidluse aluseks sai tunamullu 10. oktoobri õhtul Tartu vanglas aset leidnud juhtum, kui vanglaametnikud otsustasid jalutuskäigult eluruumidesse naasnud kinnipeetava hoone trepikojas läbi otsida. Selle käigus paluti tal lasta alla aluspüksid ja paljastada kubemepiirkond, et teha kindlaks keelatud esemete või ainete olemasolu või puudumine. Keelatud esemeid või aineid tema juurest ei leitud.

Kaebaja esitas sama aasta 11. novembril Tartu vanglale taotluse kahju hüvitamiseks süüliselt väärikuse alandamise eest, kuna kaebaja täielik läbiotsimine toimus jahedas koridoris teise valvuri ja teiste kinnipeetavate nähes. Kinnipeetava kinnitusel on kubemepiirkonna läbiotsimiseks Tartu vanglal olemas vastavad privaatsed ruumid, kus kõrvalised isikud viibida ei tohi, aga teda sellesse ruumi ei viidud. Taotluse kohaselt alandas vangla sellise tegevusega  vangi inimväärikust ning põhjustas stressi ja masendust.

Tartu vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata, kuna tõendamist ei leidnud, et vanglaametnik oleks kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ja läbiotsimine toimus privaatselt. Seepeale esitas kinnipeetav Tartu halduskohtusse hagi, hinnates talle tekitatud kahju rahaliseks suuruseks 1597 eurot ja 79 senti. "Vanglal on olemas täieliku läbiotsimise teostamiseks vastavad privaatsed ruumid, kuid minu puhul seda ruumi ei kasutatud. Sellega alandas vangla mind, tekitas hingelise trauma ja moraalse kahju. Minu paljastamine teiste nähes on kaasa toonud teiste kinnipeetavate naljatlevad märkused, mis on häirinud minu und ja traumeerinud hinge," märkis kinnipeetav.

Mullu 21. septembril jättis Tartu halduskohtus vangi kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et kaebaja suhtes ei rikutud väärika kohtlemise põhimõtet ja teisi riigivastutuses seaduses nimetatud õigushüvesid.

Kaebaja esitas seepeale apellatsioonkaebuse Tartu ringkonnakohtule, kuid tänavu 16. märtsil jättis ka teise astme kohus tema kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud, nõustudes halduskohtu põhjendustega ning lisades ka omalt poolt põhjendusi juurde.

Seepeale pöördus vang riigikohtusse, kuid ei saanud ka sealt loodetud abi. "Vangistusseadus ei sätesta, mitu samast soost isikut võib kinnipeetavat läbi otsida. Seetõttu ei ole keelatud isiku läbiotsimine ka kahe samast soost vanglaametniku juuresolekul. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kaebaja õigusi ei rikutud sellega, et teda otsisid läbi kaks samast soost vanglaametnikku," märkis riigikohus.

Kolleegium nõustus ringkonnakohtu põhjendustega ning asus seisukohale, et nimetatud läbiotsimise puhul oli tegemist privaatsuse riivega, kuid privaatsuse rikkumist ei toimunud. "Seega tuleb lugeda läbiotsimine õiguspäraseks," märkis riigikohus kolmapäeval avaldatud otsuses.