Riigikontroll teatas, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts võiks piinlikku olukorda sattumise vältimiseks hoiduda riigi kõrgeimale auditiasutusele tõele mittevastavate väidete omistamisest ning lugeda parem läbi sellekohased materjalid.

Riigikontroll lükkab ümber ministri väited Eesti Rahvusringhäälingule, et riigikontrolli arvates ei peaks Eesti ise üldse omama elektritootmisvõimsusi. Minister nimetas riigikontrolli sellekohaseid seisukohti "piinlikkust tekitavateks" ja "erakordselt läbimõtlematuteks".

Riigikontroll viitas teates oma auditile elektritootimise võimalike valikute kohta, mis valmis tänavu 18. septembril.

Riigikontroll leidis selles ülevaates, et riigil on vaja ära otsustada, kuidas pärast elektrituru täielikku avamist kavandada Eesti varustamine elektriga pikas, kuni 30-aastases perspektiivis. Otsuste tegemisel tuleb arvesse võtta Eesti elektritootmisvõimsuste konkurentsivõimet vabal elektriturul, uute võimsuste rajamise ja praeguste tööshoidmise kulusid tarbijatele ja riigile ning mõju Eesti looduskeskkonnale.

Riigikontroll rõhutas, et Eesti elektriga varustamisel valitav tee ei tohiks olla vastuolus Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärgiga vähendada 2050. aastaks energiatootmise süsinikdioksiidiheitmeid vähemalt 93 protsenti.

Riigikontroll kirjeldab ülevaates ka mitmeid riigikogu ees seisvaid valikuid, et kuidas tagada pikas perspektiivis Eesti elanike elektrivarustus. Üks võimalus on tagada varustuskindlus elektriühenduste kaudu regiooni teiste riikidega ning rajada Eestisse vaid avariivõimsusi. Võimalik variant on ka investeerimine Balti- ja Põhjamaade elektritootmisvõimsustesse.

Samas võib Eesti riik teha otsuse, et meil peab siiski olema teatud ulatuses endal tootmisvõimsust, ja astuda samme selle loomiseks. Otsuste tegemisel tuleb riigikontrolli arvates pidada silmas muu hulgas asjaolu, et pärast aastat 2023 tuleb üle poole siinsest põlevkivielektri tootmisest keskkonnanõuetele mittevastavuse ja amortiseerumise tõttu sulgeda.

Riik on seni elektrimajanduse arendamisel lähtunud põhimõttest, et energiajulgeoleku tagamiseks ja tarbijatele soodsa elektrihinna pakkumiseks peab Eestis tarbitava elektri tootmiseks vajalik tootmisvõimsus olema Eestis. Sellest lähtuvalt on tehtud ka investeerimisotsused energiamajandusse.

Riigikontroll märkis, et avatud elektriturul see põhimõte ei kehti, kuna riik ei saa kuidagi tagada, et siin toodetud elekter jõuaks ainult Eesti tarbijateni ja oleks turuhinnast odavam. Avatud turul on energiajulgeoleku tagatiseks varustuskindlus kogu turupiirkonnas, kuna elekter toodetakse ja tarbitakse Põhjamaade ning Baltimaade ühisel elektriturul.

Varustuskindluse tagamisel on riigikontrolli hinnangul ühtemoodi olulised Eestis ja meie lähiriikides paiknevad elektritootmisvõimsused ning riikidevahelised elektriühendused. "Seega saab Eestis elektripuudus tekkida vaid siis, kui kogu turu piirkonnas on puudus," seisab auditis.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et Eesti pole enam isoleeritud saar ja kogu turupiirkonna tootmisvõimsus on meile kättesaadav juhul, kui meil on piisav elektriühendus teiste meie regiooni riikidega. Praegu on Eestil olemas elektriühendus nii Läti, Soome kui ka Venemaaga, kuid see ei ole küllaldane, pidades silmas ühtse elektrituru loomist ja varustuskindluse tagamist. Olukord muutub oluliselt paremaks juba 2014. aasta alguses, mil valmib elektrikaabel Estlink2 ja ülekandevõimsus Soomega kasvab 1000 megavatile.

"Seetõttu on mõistlik luua tulevikus Eestisse sellised tootmisvõimsused, mille rajamine ja ülalpidamine on majanduslikult võimalikult tasuv, ei koorma ülemäära tarbija rahakotti ega reosta keskkonda ning mis tagavad samal ajal ka konkurentsivõime avatud turul," sõnas Olgo.

Elektritootmise valikuid käsitlevas ülevaates juhib riigikontroll tähelepanu sellele, et elektrimajanduse arendamiseks avatud elektrituru tingimustes peaks riik esmalt ära otsustama, kui palju elektrit Eestis riigi või tarbija toel edaspidi üldse toodetakse. Seni on riik ja ka tarbija toetanud nii taastuvatest energiaallikatest kui ka põlevkivist elektri tootmist. Taastuvenergia toetusteks on makstud keskmiselt 34 miljonit eurot aastas. Põlevkivielektri tootmist on aastatel 2008–2012 toetatud aastas keskmiselt 148 miljoni euro ulatuses.

Riigikontroll leiab, et edasistes elektrimajanduse riiklikes arengukavades oleks mõistlik selgelt määrata, kas riigi ja tarbija toetus peaks soodustama elektritootmist taastuvatest või taastumatutest energiaallikatest. Kuigi Eesti on praktiliselt juba täitnud aastaks 2020 seatud eesmärgi, et kogu tarbitud energiast moodustab taastuvenergia 25 protsenti, pole riik otsustanud, kas ja kuidas arendada taastuvatest energiaallikatest elektritootmist edasi.

"Et saavutada taastuvatest allikatest elektritootmise olulist kasvu, on vajalikud suured investeeringud, milleks saaks alates 2013. aastast kasutada näiteks heitmekvoodimüügi tulusid," märgib riigikontroll.

Riigikohus ei rahuldanud oma reedel avalikustatud otsusega tunamullu Tartumaal kaks eakat naist tapnud ja vara röövinud August Burkevitši kaitsja kassatsiooni ning jättis talle mõistetud eluaegse vanglakaristuse muutmata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et eluaegse vangistuse kohaldamine vajab erakorralisi asjaolusid – lähtuvalt karistusseadustikust lisaks suurele süüle ka äärmuslikke üld- ja eripreventiivsete tingimuste esinemist.

"Näiteks tuleb juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal. /.../ Eluaegse vangistuse mõistmiseks peab toimepandud kuritegu olema kaitstavat õigushüve ja õiguskorda kahjustanud sedavõrd, et tähtajalise vangistuse mõistmine selle eest ei taga õiguskorra piisavat kaitset," märkis kriminaalkolleegium oma otsuses.

Kriminaalkolleegium nõustus, et Burkevitšit (59) tuleb tema tegude eest karistada eluaegse vangistusega. Kolleegium märkis, et kuna Burkevitš tappis naised rasketel asjaoludel - tapetuid oli kaks, naised tapeti julmal viisil ning omakasu motiivil, on tema süü keskmisest oluliselt suurem. Kohus arvestas ka seda, et Burkevitš pani mõrvad toime vanemaealiste inimeste suhtes, kes elasid üksi ning polnud võimelised arvestatavat vastupanu osutama. Võõra vara saamiseks oleks ta saanud valida ka vähem raske tagajärje, kuid põhjustas mõlema kannatanu surma vähemalt otsese tahtlusega. Hiljem üritas Burkevitš hävitada enda tegude jälgi ja mõlema kannatanu kodu süüdata.

"Isiku poolt regulaarselt ja süstemaatiliselt kuritegude toimepanemine, samuti tema teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks," kordas kriminaalkolleegium oma varasemat otsust.

Kolleegiumi hinnangul tuvastasid kohtud õigesti Burkevitši käitumises täieliku lugupidamatuse elu kui olulise õigushüve ja õiguskorra kui terviku vastu. "Süüdistatava õigusnorme eirav käitumine on muutunud tavapäraseks ja teda on kriminaalkorras karistatud 12 ning väärteomenetluses 17 korda. Lisaks mõrvadele on Burkevitš praeguses kriminaalasjas tunnistatud süüdi mitmes varavastases kuriteos ja isikuvastases kuriteos, mis iseloomustavad tema ühiskonnavastast käitumist. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, et isikut pole varem isikuvastaste kuritegude eest karistatud," seisab otsuses.

Riigikohus leidis, et antud juhul esinevad suur süü ja erakordsed preventiivsed eeldused Burkevitšile eluaegse vangistuse mõistmiseks ning kergem karistus ei tagaks õiguskorra kaitset.

Burkevitši kaitsja taotles riigikohtult oma kaitsealuse süükoorma ja ka karistuse vähendamist.

Tartu ringkonnakohus jättis tänavu veebruari alguses muutmata mullu oktoobris Tartu maakohtus langetatud otsuse, millega tunnistati Burkevitš süüdi kahe inimese julmas mõrvas omakasu motiivil, röövimises, kehalises väärkohtlemises ja varguses ning mõisteti talle liitkaristuseks eluaegne vangistus.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu süüdimõistev otsus on seaduslik, põhjendatud ja muutmisele ei kuulu. Ringkonnakohus leidis, et Burkevitši süü kahe eaka inimese tapmises on väga suur ning kergendavad asjaolud tema puhul puuduvad. "Süüdistataval puudub igasugune kahetsus ning ta on andnud ebausaldusväärseid ütlusi, milles on igati püüdnud oma süü suurust vähendada. Burkevitši elukäiku ilmestab läbivalt täielik lugupidamatus õiguskorra vastu. See on tipnenud kahe eaka inimese julma tapmisega, mis näitab sügavat hoolimatust inimelu suhtes," märkis kohus.

Ringkonnakohus rõhutas, et julmal ja madalal ajendil toimepandud kahe inimese tapmise eest mõistetav karistus peab kajastama riiklikku hukkamõistu rangeimal võimalikul viisil.

Burkevitši kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa palus kaebuses tühistada maakohtu otsus osaliselt ehk oma kaitsealuse süüdimõistmises kahe inimese julmas mõrvas omakasu motiivil, röövimises, kehalises väärkohtlemises ja varguses, talle eluaegse vangistuse mõistmises ja menetluskulude väljamõistmises.

Kaitsja palus teha ringkonnakohtul uus otsus, millega mõista Burkevitš süüdi üksnes kahe inimese mõrvas ja mõista ta ülejäänud episoodides õigeks. Samuti palus kaitsja oma kaitsealusele karistuseks tähtajalise vangistuse mõistmist ning palub jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.

Tartu maakohus mõistis oktoobri alguses Burkevitši kahe eaka naise röövmõrvas, varguses ja kehalises väärkohtlemises süüdi ning saatis ta eluks ajaks vanglasse. Kohus leidis, et kuritegude raskust arvestades on maksimaalse karistusmäära rakendamine igati õigustatud. Ka prokurör Toomas Liiva nõudis Burkevitšile eluaegset vangistust.

Karistust asus Burkevitš kandma üle-eelmise aasta 18. septembril, mil ta kahtlustatavana kinni peeti. Kannatanute esitatud tsiviilhagide katteks peab Burkevitš tasuma kokku 596,93 eurot. Menetluskulude katteks peab ta tasuma kokku 27.655,9 eurot.

Kohus leidis, et kriminaalasja tõenditega kogumis on Burkevitšile süüks arvatud teod tõendatud ning põhjendatud on mõista talle seadusega ettenähtud rangeim karistus. Tõendid näitavad, et Burkevitšil puudub igasugune austus inimelu ja -keha vastu. Mõrvade toimepanemisel ei olnud tegu emotsioonide ajel tekkinud situatsioonidega, vaid tahtlike tegudega. Kohtu hinnangul iseloomustab Burkevitšit püsiv vastutustundetu hoiak ja sotsiaalsete normide eiramine. Samuti on süüdistatavat eelnevalt kriminaalkorras karistatud juba 14 korral, kuid varasemad mõistetud karistused ei ole Burkevitšile mõju avaldanud. Kohus leidis, et kahe inimese tapmise eest mõistetav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali, et selline käitumine on äärmiselt taunitav.

Burkevitšist sai kohtuotsuse jõustumise järel 38. eluaegne kinnipeetav.

Süüdistuse kohaselt tungis 59-aastane August Burkevitš tunamullu 16. septembril omakasu motiivil Tartumaal Tartu vallas Vedu külas elava 77-aastase naise elumajja, kus lõi teda korduvalt kangiga vastu pead. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Kuriteo jälgede varjamiseks süütas kurjategija eramu põlema.

Pärast seda läks ta Kobratu külas asuvasse eramajja, kust ta oli üheksa kuud tagasi raha röövinud. Süüdistuse kohaselt tungis ta kallale 83-aastasele perenaisele ning lõi teda kirvega, mille tagajärjel naine suri. Seejärel otsis mees raha ja väärtasjade leidmiseks maja läbi ning lõpuks süütas selle põlema. Samalt naiselt röövis kurjategija ligi 7000 krooni ka 2009. aasta detsembris.

Politseinikud pidasid August Burkevitši tapmistes kahtlustatavana kinni juba 32 tundi hiljem.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Toomas Liiva sõnul tunnistas mees end kohtueelse menetluse käigus kahe naise tapmises süüdi. Teda süüdistati ka motorolleri varguses ja inimese kehalises väärkohtlemises.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Lõuna prefektuur ning juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

August Burkevitš on varem erinevate kuritegude eest kohtu ees olnud 12 korda.

Ajalehe Postimees arvutuste järgi tõusis suuremate jaemüüjate müüdava mootoribensiini 95 juurdehindlus automaattanklates tõusis septembris 9,4 sendini liitri kohta võrreldes juuli 6,7 sendi ja augusti 7,2 sendiga.

Statoil Fuel & Retail Eesti kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts ütles lehele, et üldiste jaehindade põhjal ei ole keskmiste marginaalide arvutamine korrektne, sest piirkonniti võivad hinnad olla kuni kuus senti madalamad.

Bloombergi andmetel oli bensiini 95 hind 21. septembril 1107 dollarit tonn ja selle nädala kolmapäeval 1111 dollarit tonn, mis tähendab hinnatõusu 0,7 senti liitri kohta, märgib ajaleht.

Juuli ja august on viimastel aastatel olnud statistikaameti andmeil kütusemüüjatele suurima käibega kuud. Kui eelmisel aastal tervikuna oli mootorikütuste keskmine jaemüük kuus 50,7 miljonit eurot, siis juulis ja augustis ulatus see enam kui 58 miljoni euroni. Tänavu esimesel poolaastal oli kuu keskmine müük 55 miljonit eurot ning juulis ja augustis rohkem kui 10 miljonit eurot suurem.

Kütuse jaemüüjad Statoil ja Neste tõstsid neljapäeva hommikul mootorikütuste hindu oma tanklates kahe sendi võrra liitri kohta.

Statoil Fuel & Retail Eesti mootorikütuste tootejuht Teedo Melts ütles BNS-ile, et viimasest hinnamuudatusest alates on nii mootoribensiini kui ka diislikütuse maailmaturuhinnad taas tõusnud. "Mootoribensiini maailmaturu hind on tõusnud 4,2 protsenti ja diislikütusel 2,9 protsenti," lausus Melts. "Survet hinnatõusuks on andnud ka dollari tugevnemine, mis viimase kolme nädalaga on kallinenud 0,8 protsendi võrra."

Neste Eesti AS-i kliendisuhete juht Kristi Pari põhjendas hinnatõusu bensiini ja diislikütuse ostuhinna tõusuga viimastel nädalatel.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmetel oli neljapäeval olukord küberruumis üldiselt rahulik, ette on tulnud väiksemaid intsidente.

RIA pressiesindaja teatel algas neljapäeva hommik märkimisväärsete sündmusteta. Keskpäeval esines poole tunni vältel Ekspress Grupi väljaannetega tehnilisi probleeme, mis ei olnud teadaolevalt seotud pahatahtliku tegevusega internetis. Kella 14 paiku tekkis lühiajaline tõrge Politsei- ja Piirivalveameti veebilehe politsei.ee kättesaadavusega.

Pärastlõunal laekus RIA-le info, et maanteeameti alamlehelt www.mnt.ee/bra on lekkinud veebilehe kasutajate ja toimetajate kasutajanimed ja parooliräsid. Maanteeameti andmetel sisaldas veebileht avalikku teavet 2006. aastal toimunud Balti Maanteeliidu 26. konverentsi kohta. Internetis avaldatud mnt.ee/bra veebilehe toimetajate ja kasutajate tabel on pärit aastatest 2003 ­ 2010.

Neljapäeval kella 18 ajal oli liikluskoormus riigivõrkudes tavapärane. RIA spetsialistid jälgivad endiselt olukorda ja kutsuvad inimesi üles internetis targalt käituma ning lapsevanematel oma laste internetitegevusel silma peal hoidma.

Videokeskkonda Youtube pandi esmaspäeva õhtul üles video, milles häkkerite võrgustiku Anonymous esindajana esinev tegelane hoiatab Eestit küberrünnaku eest, kuna "siinne valitsus ei austa oma rahvast".

Sotsiaalvõrgustikes Twitter ja Facebook teatati kavast käivitada Eesti-vastase küberrünnak juba möödunud nädala reedel. Rünnaku alguseks oli kavandatud kolmapäev, mis hiljem lükati edasi reedele.

Anonymous on omavahel lõdvalt seotud rahvusvaheline häkkerite rühmitus, mis sai alguse 2003. aastal. Rühmituse nime alt on korraldatud mitmeid edukaid rünnakuid suurkorporatsioonide ja valitsusasutuste vastu. Viimase paari aasta jooksul on rühmituse nime kasutamine RIA andmetel sagenenud. Rühmitus on võtnud sõna maailma erinevates riikides, kusjuures sõnumid on reeglina üles ehitatud vastandamisele.

2012-10-11 - RIA: kolmapäeval prooviti rünnata mõnda Eesti veebilehte

2012-10-09 - Anonüümsed häkkerid ähvardavad Eestit rünnata