Riigikohus ei rahuldanud oma reedel avalikustatud otsusega tunamullu Tartumaal kaks eakat naist tapnud ja vara röövinud August Burkevitši kaitsja kassatsiooni ning jättis talle mõistetud eluaegse vanglakaristuse muutmata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et eluaegse vangistuse kohaldamine vajab erakorralisi asjaolusid – lähtuvalt karistusseadustikust lisaks suurele süüle ka äärmuslikke üld- ja eripreventiivsete tingimuste esinemist.

"Näiteks tuleb juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal. /.../ Eluaegse vangistuse mõistmiseks peab toimepandud kuritegu olema kaitstavat õigushüve ja õiguskorda kahjustanud sedavõrd, et tähtajalise vangistuse mõistmine selle eest ei taga õiguskorra piisavat kaitset," märkis kriminaalkolleegium oma otsuses.

Kriminaalkolleegium nõustus, et Burkevitšit (59) tuleb tema tegude eest karistada eluaegse vangistusega. Kolleegium märkis, et kuna Burkevitš tappis naised rasketel asjaoludel - tapetuid oli kaks, naised tapeti julmal viisil ning omakasu motiivil, on tema süü keskmisest oluliselt suurem. Kohus arvestas ka seda, et Burkevitš pani mõrvad toime vanemaealiste inimeste suhtes, kes elasid üksi ning polnud võimelised arvestatavat vastupanu osutama. Võõra vara saamiseks oleks ta saanud valida ka vähem raske tagajärje, kuid põhjustas mõlema kannatanu surma vähemalt otsese tahtlusega. Hiljem üritas Burkevitš hävitada enda tegude jälgi ja mõlema kannatanu kodu süüdata.

"Isiku poolt regulaarselt ja süstemaatiliselt kuritegude toimepanemine, samuti tema teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks," kordas kriminaalkolleegium oma varasemat otsust.

Kolleegiumi hinnangul tuvastasid kohtud õigesti Burkevitši käitumises täieliku lugupidamatuse elu kui olulise õigushüve ja õiguskorra kui terviku vastu. "Süüdistatava õigusnorme eirav käitumine on muutunud tavapäraseks ja teda on kriminaalkorras karistatud 12 ning väärteomenetluses 17 korda. Lisaks mõrvadele on Burkevitš praeguses kriminaalasjas tunnistatud süüdi mitmes varavastases kuriteos ja isikuvastases kuriteos, mis iseloomustavad tema ühiskonnavastast käitumist. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, et isikut pole varem isikuvastaste kuritegude eest karistatud," seisab otsuses.

Riigikohus leidis, et antud juhul esinevad suur süü ja erakordsed preventiivsed eeldused Burkevitšile eluaegse vangistuse mõistmiseks ning kergem karistus ei tagaks õiguskorra kaitset.

Burkevitši kaitsja taotles riigikohtult oma kaitsealuse süükoorma ja ka karistuse vähendamist.

Tartu ringkonnakohus jättis tänavu veebruari alguses muutmata mullu oktoobris Tartu maakohtus langetatud otsuse, millega tunnistati Burkevitš süüdi kahe inimese julmas mõrvas omakasu motiivil, röövimises, kehalises väärkohtlemises ja varguses ning mõisteti talle liitkaristuseks eluaegne vangistus.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu süüdimõistev otsus on seaduslik, põhjendatud ja muutmisele ei kuulu. Ringkonnakohus leidis, et Burkevitši süü kahe eaka inimese tapmises on väga suur ning kergendavad asjaolud tema puhul puuduvad. "Süüdistataval puudub igasugune kahetsus ning ta on andnud ebausaldusväärseid ütlusi, milles on igati püüdnud oma süü suurust vähendada. Burkevitši elukäiku ilmestab läbivalt täielik lugupidamatus õiguskorra vastu. See on tipnenud kahe eaka inimese julma tapmisega, mis näitab sügavat hoolimatust inimelu suhtes," märkis kohus.

Ringkonnakohus rõhutas, et julmal ja madalal ajendil toimepandud kahe inimese tapmise eest mõistetav karistus peab kajastama riiklikku hukkamõistu rangeimal võimalikul viisil.

Burkevitši kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa palus kaebuses tühistada maakohtu otsus osaliselt ehk oma kaitsealuse süüdimõistmises kahe inimese julmas mõrvas omakasu motiivil, röövimises, kehalises väärkohtlemises ja varguses, talle eluaegse vangistuse mõistmises ja menetluskulude väljamõistmises.

Kaitsja palus teha ringkonnakohtul uus otsus, millega mõista Burkevitš süüdi üksnes kahe inimese mõrvas ja mõista ta ülejäänud episoodides õigeks. Samuti palus kaitsja oma kaitsealusele karistuseks tähtajalise vangistuse mõistmist ning palub jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.

Tartu maakohus mõistis oktoobri alguses Burkevitši kahe eaka naise röövmõrvas, varguses ja kehalises väärkohtlemises süüdi ning saatis ta eluks ajaks vanglasse. Kohus leidis, et kuritegude raskust arvestades on maksimaalse karistusmäära rakendamine igati õigustatud. Ka prokurör Toomas Liiva nõudis Burkevitšile eluaegset vangistust.

Karistust asus Burkevitš kandma üle-eelmise aasta 18. septembril, mil ta kahtlustatavana kinni peeti. Kannatanute esitatud tsiviilhagide katteks peab Burkevitš tasuma kokku 596,93 eurot. Menetluskulude katteks peab ta tasuma kokku 27.655,9 eurot.

Kohus leidis, et kriminaalasja tõenditega kogumis on Burkevitšile süüks arvatud teod tõendatud ning põhjendatud on mõista talle seadusega ettenähtud rangeim karistus. Tõendid näitavad, et Burkevitšil puudub igasugune austus inimelu ja -keha vastu. Mõrvade toimepanemisel ei olnud tegu emotsioonide ajel tekkinud situatsioonidega, vaid tahtlike tegudega. Kohtu hinnangul iseloomustab Burkevitšit püsiv vastutustundetu hoiak ja sotsiaalsete normide eiramine. Samuti on süüdistatavat eelnevalt kriminaalkorras karistatud juba 14 korral, kuid varasemad mõistetud karistused ei ole Burkevitšile mõju avaldanud. Kohus leidis, et kahe inimese tapmise eest mõistetav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali, et selline käitumine on äärmiselt taunitav.

Burkevitšist sai kohtuotsuse jõustumise järel 38. eluaegne kinnipeetav.

Süüdistuse kohaselt tungis 59-aastane August Burkevitš tunamullu 16. septembril omakasu motiivil Tartumaal Tartu vallas Vedu külas elava 77-aastase naise elumajja, kus lõi teda korduvalt kangiga vastu pead. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Kuriteo jälgede varjamiseks süütas kurjategija eramu põlema.

Pärast seda läks ta Kobratu külas asuvasse eramajja, kust ta oli üheksa kuud tagasi raha röövinud. Süüdistuse kohaselt tungis ta kallale 83-aastasele perenaisele ning lõi teda kirvega, mille tagajärjel naine suri. Seejärel otsis mees raha ja väärtasjade leidmiseks maja läbi ning lõpuks süütas selle põlema. Samalt naiselt röövis kurjategija ligi 7000 krooni ka 2009. aasta detsembris.

Politseinikud pidasid August Burkevitši tapmistes kahtlustatavana kinni juba 32 tundi hiljem.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Toomas Liiva sõnul tunnistas mees end kohtueelse menetluse käigus kahe naise tapmises süüdi. Teda süüdistati ka motorolleri varguses ja inimese kehalises väärkohtlemises.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Lõuna prefektuur ning juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

August Burkevitš on varem erinevate kuritegude eest kohtu ees olnud 12 korda.

Ajalehe Postimees arvutuste järgi tõusis suuremate jaemüüjate müüdava mootoribensiini 95 juurdehindlus automaattanklates tõusis septembris 9,4 sendini liitri kohta võrreldes juuli 6,7 sendi ja augusti 7,2 sendiga.

Statoil Fuel & Retail Eesti kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts ütles lehele, et üldiste jaehindade põhjal ei ole keskmiste marginaalide arvutamine korrektne, sest piirkonniti võivad hinnad olla kuni kuus senti madalamad.

Bloombergi andmetel oli bensiini 95 hind 21. septembril 1107 dollarit tonn ja selle nädala kolmapäeval 1111 dollarit tonn, mis tähendab hinnatõusu 0,7 senti liitri kohta, märgib ajaleht.

Juuli ja august on viimastel aastatel olnud statistikaameti andmeil kütusemüüjatele suurima käibega kuud. Kui eelmisel aastal tervikuna oli mootorikütuste keskmine jaemüük kuus 50,7 miljonit eurot, siis juulis ja augustis ulatus see enam kui 58 miljoni euroni. Tänavu esimesel poolaastal oli kuu keskmine müük 55 miljonit eurot ning juulis ja augustis rohkem kui 10 miljonit eurot suurem.

Kütuse jaemüüjad Statoil ja Neste tõstsid neljapäeva hommikul mootorikütuste hindu oma tanklates kahe sendi võrra liitri kohta.

Statoil Fuel & Retail Eesti mootorikütuste tootejuht Teedo Melts ütles BNS-ile, et viimasest hinnamuudatusest alates on nii mootoribensiini kui ka diislikütuse maailmaturuhinnad taas tõusnud. "Mootoribensiini maailmaturu hind on tõusnud 4,2 protsenti ja diislikütusel 2,9 protsenti," lausus Melts. "Survet hinnatõusuks on andnud ka dollari tugevnemine, mis viimase kolme nädalaga on kallinenud 0,8 protsendi võrra."

Neste Eesti AS-i kliendisuhete juht Kristi Pari põhjendas hinnatõusu bensiini ja diislikütuse ostuhinna tõusuga viimastel nädalatel.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmetel oli neljapäeval olukord küberruumis üldiselt rahulik, ette on tulnud väiksemaid intsidente.

RIA pressiesindaja teatel algas neljapäeva hommik märkimisväärsete sündmusteta. Keskpäeval esines poole tunni vältel Ekspress Grupi väljaannetega tehnilisi probleeme, mis ei olnud teadaolevalt seotud pahatahtliku tegevusega internetis. Kella 14 paiku tekkis lühiajaline tõrge Politsei- ja Piirivalveameti veebilehe politsei.ee kättesaadavusega.

Pärastlõunal laekus RIA-le info, et maanteeameti alamlehelt www.mnt.ee/bra on lekkinud veebilehe kasutajate ja toimetajate kasutajanimed ja parooliräsid. Maanteeameti andmetel sisaldas veebileht avalikku teavet 2006. aastal toimunud Balti Maanteeliidu 26. konverentsi kohta. Internetis avaldatud mnt.ee/bra veebilehe toimetajate ja kasutajate tabel on pärit aastatest 2003 ­ 2010.

Neljapäeval kella 18 ajal oli liikluskoormus riigivõrkudes tavapärane. RIA spetsialistid jälgivad endiselt olukorda ja kutsuvad inimesi üles internetis targalt käituma ning lapsevanematel oma laste internetitegevusel silma peal hoidma.

Videokeskkonda Youtube pandi esmaspäeva õhtul üles video, milles häkkerite võrgustiku Anonymous esindajana esinev tegelane hoiatab Eestit küberrünnaku eest, kuna "siinne valitsus ei austa oma rahvast".

Sotsiaalvõrgustikes Twitter ja Facebook teatati kavast käivitada Eesti-vastase küberrünnak juba möödunud nädala reedel. Rünnaku alguseks oli kavandatud kolmapäev, mis hiljem lükati edasi reedele.

Anonymous on omavahel lõdvalt seotud rahvusvaheline häkkerite rühmitus, mis sai alguse 2003. aastal. Rühmituse nime alt on korraldatud mitmeid edukaid rünnakuid suurkorporatsioonide ja valitsusasutuste vastu. Viimase paari aasta jooksul on rühmituse nime kasutamine RIA andmetel sagenenud. Rühmitus on võtnud sõna maailma erinevates riikides, kusjuures sõnumid on reeglina üles ehitatud vastandamisele.

2012-10-11 - RIA: kolmapäeval prooviti rünnata mõnda Eesti veebilehte

2012-10-09 - Anonüümsed häkkerid ähvardavad Eestit rünnata

Maksu- ja tolliamet teatas, et on võitluses ebaseadusliku kütuseveoga järginud kehtivat seadust ning jätkab ärilisel eesmärgil kütust vedavate isikute takistamist seaduse alusel ka edaspidi ning selleks on ametil olemas ka kõik vahendid ja õiguslikud alused.

Ameti hinnangul ei ole õiguskantsler kahtluse alla seadnud ameti õigust takistada ebaseaduslikku kütusevedu ning ärilisel eesmärgil sissetoodud kütust maksustada. Seadus kehtib, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud ega muudetud ning maksuhaldur on enda teatel seaduse rakendaja. Amet lähtub jätkuvalt kütuseveo takistamisel riskianalüüsist, keskendudes tihedalt piiri ületavate suure paagiga sõidukite kontrollile.

Alates tänavu juunist, mil kütusekontrolli tõhustati, on maksuameti ametnikud kontrollinud ligikaudu ühte protsenti kõigist piiri ületanud sõidukitest. Kontrollidel lähtutakse iga kord konkreetsest riskihinnangust, mille üheks kriteeriumiks on piiriületuse sagedus.

Ameti teatel põhjustasid piirijärjekordi tuhatkond sõidukit, mis ületasid piiri praktiliselt iga päev. Kontrolli tulemusel on septembris piirijärjekorrad vähenenud juuniga võrreldes Narvas 80, Luhamaa piiripunktis kaheksa ja Koidula piiripunktis kaks tundi. Praegu on kõigis piiripunktides järjekorrad praktiliselt kadunud, märkis amet.

Õiguskantsler Indrek Teder saatis neljapäeval rahandusminister Jürgen Ligile ja maksu- ja tolliameti juhile Marek Helmile soovituse olukorra parandamiseks piiril, kuna tema hinnangul ei ole maksu- ja tolliameti tegevus Eesti maanteepiiripunktides Venemaalt sõiduki standardpaagis sissetoodava kütuse maksustamisel kooskõlas õiguspärasuse ja hea halduse tava nõuetega ning seda tuleks muuta, nagu ka aktsiisiseadust.

Teder soovitas ministril algatada alkoholi-,tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse korrastamiseks eelnõu, mille käigus tuleks tunnistada kehtetuks kütuse maksustamisel segadust tekitanud sihtkoha kriteerium ning sätestada Euroopa Liidu (EL) õigust ja põhiseadust arvestavad meetmed piiriäärse ebaseadusliku kütuseäriga võitlemiseks.

Maksuhalduril soovitas Teder seadusmuudatuste jõustumiseni loobuda sihtkoha kriteeriumi rakendamisest ning arvestada, et inimene võib EL-i õiguse järgi aeg-ajalt tuua Venemaalt omatarbeks maksuvabalt kütust. Maksuvabalt võib kütust tuua sõiduki standardses kütusepaagis.

"Asjaolu, et maksu- ja tolliamet jättis aastaid kütusega äritsevatelt inimestelt impordimaksud kogumata, ei õigusta täna maksuvabastuste kohaldamata jätmist neile, kellel on selleks EL-i määruste ja direktiivide järgi õigus," märkis Teder.

Ühtlasi taunib õiguskantsler maksude arvestamist läbi sihtkoha kriteeriumi. Inimene peab selle kriteeriumi järgi arvestama ja tasuma maksud kütuselt, mida ta ei vaja piirilt sihtkohta sõiduks. Kuna sihtkohast sõltub maksu- ja tolliameti hinnangul maksusumma, venivad tollipunktides vaidlused inimese sõidu sihtkoha ning selle tõendamise üle.

Tederi sõnul nõuab maksu- ja tolliamet inimeselt maksuvabastuse saamiseks Eestist kindla kontrollipunkti kaudu lahkumist, kui väidetav sihtkoht ei asu Eestis. "Ühelgi maksu- ja tolliameti ametnikul ei ole õigust nõuda, et inimene liiguks kütuselt maksuvabastuse saamiseks teatud kindlaid maanteid pidi," lisas ta. "See oleks vastuolus põhiseaduses sätestatud liikumis- ning tegevusvabadusega."

Segadused piiril algasid tänavu juunis, mil maksuhaldur muutis oma praktikat sõiduki standardpaagis imporditava kütuse maksustamise osas. Kuni selle ajani ei takistanud amet sõiduki standardpaagis maksuvaba kütuse toomist Venemaalt isegi siis, kui seda tehti mitu korda päevas.