Õiguskantsleri Indrek Tederi hinnangul ei ole maksu- ja tolliameti tegevus Eesti maanteepiiripunktides Venemaalt sõiduki standardpaagis sissetoodava kütuse maksustamisel kooskõlas õiguspärasuse ja hea halduse tava nõuetega ning seda tuleks muuta, nagu ka aktsiisiseadust.

Õiguskantsler saatis neljapäeval rahandusminister Jürgen Ligile ja maksu- ja tolliameti juhile Marek Helmile soovituse olukorra parandamiseks piiril. Teder soovitas ministril algatada alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse korrastamiseks eelnõu, mille käigus tuleks tunnistada kehtetuks kütuse maksustamisel segadust tekitanud sihtkoha kriteerium ning sätestada Euroopa Liidu (EL) õigust ja põhiseadust arvestavad meetmed piiriäärse ebaseadusliku kütuseäriga võitlemiseks, teatas õiguskantsleri büroo.

Teder soovitas Ligil ka kaaluda vajadust kehtestada aktsiisiseaduses piirialade elanikele madalamad maksuvaba kütuse piirmäärad ning algatada selleks asjakohase eelnõu koostamine. "Madalamate piirmäärade kehtestamisel palun arvestada maksunormidele põhiseadusest ja EL-i õigusest tulenevate kõrgendatud selguse ja määratletuse nõuetega ning aktsiisi- ja käibemaksuvabastuse direktiivis kehtestatud maksuvabastuse võimaldamise eesmärgiga," kirjutas õiguskantsler.

Maksuhalduril soovitas Teder seadusmuudatuste jõustumiseni loobuda sihtkoha kriteeriumi rakendamisest ning arvestada, et inimene võib EL-i õiguse järgi aeg-ajalt tuua Venemaalt omatarbeks maksuvabalt kütust. Maksuvabalt võib kütust tuua sõiduki standardses kütusepaagis.

"Asjaolu, et maksu- ja tolliamet jättis aastaid kütusega äritsevatelt inimestelt impordimaksud kogumata, ei õigusta täna maksuvabastuste kohaldamata jätmist neile, kellel on selleks EL-i määruste ja direktiivide järgi õigus," märkis Teder.

Ühtlasi taunib õiguskantsler maksude arvestamist läbi sihtkoha kriteeriumi. Inimene peab selle kriteeriumi järgi arvestama ja tasuma maksud kütuselt, mida ta ei vaja piirilt sihtkohta sõiduks. Kuna sihtkohast sõltub maksu- ja tolliameti hinnangul maksusumma, venivad tollipunktides vaidlused inimese sõidu sihtkoha ning selle tõendamise üle.

Tederi sõnul nõuab maksu- ja tolliamet inimeselt maksuvabastuse saamiseks Eestist kindla kontrollipunkti kaudu lahkumist, kui väidetav sihtkoht ei asu Eestis. "Ühelgi maksu- ja tolliameti ametnikul ei ole õigust nõuda, et inimene liiguks kütuselt maksuvabastuse saamiseks teatud kindlaid maanteid pidi," lisas ta. "See oleks vastuolus põhiseaduses sätestatud liikumis- ning tegevusvabadusega."

Segadused piiril algasid tänavu juunis, mil maksuhaldur muutis oma praktikat sõiduki standardpaagis imporditava kütuse maksustamise osas. Kuni selle ajani ei takistanud amet sõiduki standardpaagis maksuvaba kütuse toomist Venemaalt isegi siis, kui seda tehti mitu korda päevas.

Õiguskantsler soovib rahandusministrilt ja maksu- ja tolliameti juhilt soovitusele tagasisidet hiljemalt 15. novembriks.

Teder vastab samal teemal riigikogu liikmete arupärimisele 22. oktoobril.

Haigekassa nõukogu andis haiglate liidule volituse võtta meditsiinitöötajate ettepanek vastu tingimusel, et streik lõpeb kohe ning palgatõus tuleb kahe aasta jooksul.

Haigekassa nõukogu andis haiglate liidule volitused teha läbirääkimistel pakkumine, mille kohaselt tõuseb hooldajate palk vähemalt 23,2 protsenti, õdede palk vähemalt 17,5 protsenti ja arstide palk vähemalt 11,7 protsenti, mis on jagatud kahele aastale. Seega tõuseks järgmisel aastal hooldajate palk 13,7, õdede palk vähemalt 9,7 ning arstide palk vähemalt 6,1 protsenti, teatas haigekassa.

Ambulatoorse eriarstiabi esmane visiit pikeneb viie minuti võrra, mis võimaldab arstil patsiendiga põhjalikumalt tegeleda ja seeläbi tõsta arstiabi kvaliteeti.

Juhul, kui haiglad ja tervishoiutöötajad saavutavad kokkuleppe ning streik lõpetakse, lisab haigekassa juhatus need numbrid ka järgmise aasta eelarvesse, mida nõukogu koguneb arutama 19. oktoobril oma korralisel istungil.

Haigekassa teatel kehtib pakkumine töörahu taastumisel, mis tähendab streigi lõpetamist.

Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles BNS-ile, et ta ei soovi haigekassa pakkumist kommenteerida enne haiglate liidult ametliku pakkumise saamist, kuna meditsiinitöötajad peavad läbirääkimisi haiglatega.

"Pärast tuliseid vaidlusi jõudsime ettepanekuteni, mis nõukogu hinnangul on väga väärikad, väärtustavad kõiki tervishoiutöötajaid ja võimaldavad hooldajatele ning õdedele suuremat palgatõusu. Küll oli selge arusaamine, et väljapakutud lahendus saab jõustuda vaid töörahu taastumisel ja streigi lõpetamisel," ütles haigekassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Hanno Pevkur. Minister lisas, et haigekassa nõukogu liikmete suhtumine tervishoiutöötajate nõutavasse palgasoovi väga erinev.

Tervishoiutöötajad ja haiglajuhid tegid kolmapäeval ettepaneku suurendada ambulatoorses esmases visiidis arsti ja õe tööaega 20 protsendi võrra ning iga statsionaari voodipäeva kohta suurendada arsti ja õe arvestuslikku tööaega 16 protsendi võrra. Miinimumtunnitasude osas tegid tervishoiutöötajad ja haiglajuhid ettepaneku võtta haigekassa jaotamata tulemist 2013. aastal kasutusele seadusega maksimaalselt lubatud osa ja tõsta hooldajate miinimumpalka haigekassa hinnakirjas 23 protsenti, õdedel 17,5 protsenti ja arstidel 11 protsenti.