Reformierakond ajab segi süülisuse ja poliitilise vastutuse

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimehe hinnangul ajab Reformierakond eesotsas peaminister Andrus Ansipiga teadlikult segi süülisuse ja poliitilise vastutuse.

"Ma ütlen, et peaminister teadlikult on hakanud koos oma erakonnakaaslastega segi ajama süülisust ja poliitilist vastutust," ütles Mikser intervjuus BNS-ile. "Nii poliitiline opositsioon, ajakirjandus kui ka avalikkus võivad minetada usalduse poliitiku vastu mitte sellepärast, et ta on teinud midagi kriminaalset, vaid ka näiteks sellepärast, et ta ei ole midagi teinud, et ta on jätnud olulised asjad tegemata," sõnas SDE esimees.

See, kas ühte poliitikut usaldatakse või umbusaldatakse võib Mikseri sõnul seonduda kahtlustusega, millel on kriminaalne maik, aga ei pruugi. Mikser rõhutas, et sotsiaaldemokraadid püüdes algatada umbusaldust justiitsminister Kristen Michali vastu ei võtnud seisukohta selles osas, kas ta on õiguslikus mõttes süüdi või mitte. "Vastupidi, me arvame, et Kristen Michal, kui ta soovib ennast kaitsta, siis peaks ta tegema seda muus ametis kui justiitsministrina, kus sellisel juhul paratamatult tekib kahtlus, et kas uurimine, mis toimub tema enda ministeeriumi haldusalas, saab olla täiesti sõltumatu või saab näida täiesti sõltumatu, sest nagu ka näiteks ametnike eetikakoodeksis öeldakse, et ka näiv huvide konflikt peab olema maksimaalselt välistatud ja antud juhul ta seda ei ole," ütles Mikser.

Mikseri hinnangul ei ole ajakirjandus, prokuratuur ega kaitsepolitsei poliitikutele liiga teinud. "Mina olen küll kaugel sellest, et hakata õiguskaitseorganeid süüdistama poliitikute kiusamises. Eesti riigi valitud kogudele võib paljutki ette heita, aga ma arvan, et Eesti nii palju demokraatlik riik on küll, et õiguskaitseorganid siin tegutsevad sõltumatult," arvas Mikser.

"Ma arvan, et ajakirjandus konkreetsetes üksikutes skandaalides ei ole küll ühelegi poliitikule, ütleme ühelegi patustanud poliitikule küll liiga teinud," sõnas SDE esimees. "On selge, et poliitiline vastutus ei ole kriminaalne mõiste. On selge, et usaldus või umbusaldus ministri või teise valitud poliitiku vastu seisab täiesti lahus sellest, kas ta on kohtus süüdi mõistetud või mitte. Et öelda, et ühte või teist õiguskaitseorganite huviorbiiti sattunud poliitikut ajakirjandus hakkaks lahmivalt taga kiusama, ma arvan, see ei ole nii," lisas Mikser.

"Küll võibolla mõnikord läheb ajakirjandus pisut liiale, laiendades kõiki neid kahtlusi kogu poliitikale ja kõigile poliitikutele," möönis Mikser. "Võibolla läheb mittekvaliteetsem osa ajakirjandusest liiga kergesti sellele liimile, et ütleb, et ah nad seal on kõik ühesugused ja igaüks, kes poliitikasse läheb, läheb sinna saamahimust või omakasu pärast. Selline lausaline üldistamine võib olla ülekohtune nende suhtes, kes tegelikult on ikka läinud [poliitikasse] südametunnistuse järgi," lisas Mikser.

Reformierakonna rahastamisskandaali keskele sattunud ja kuriteokahtlustuse saanud Justiitsminister Kristen Michal süüdistas ülemöödunud neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ajakirjandust ühekülgsuses ja tema ning Silver Meikari suhtes eri standardite rakendamises. "Ajakirjandusel on alati valida erinevaid rolle, et kas asutakse lahendust otsima või asutakse otsima võimalust ühepoolset pilti näidata," ütles   Michal . "Mina väidan, et vähemalt osa ajakirjandusest on valinud selle tee, et näidata pilti äärmiselt ühekülgselt ja seetõttu ma julgen küll arvata, et seda kriitikat võiks ka ajakirjandus ise arutada, sest väga tihti ajakirjandus tegeleb sellega, kuidas parandada-arutada erinevates valdkondades ette tulevaid küsimusi ja see kindlasti on ajakirjanduse roll. Samamoodi peaks ajakirjandus küsima, et milline on see ajakirjanduse eneseregulatsioon," sõnas justiitsminister.

Peaminister Andrus Ansip sõnas selsamal pressikonverentsil Michalit kaitstes, et Eesti ajakirjanduse jaoks süütuse presumptsioon ei kehti. "Ma olen veendunud demokraatliku õigusriigi kaitsja. Muuhulgas olen ma veendunud süütuse presumptsiooni austaja," ütles Ansip pressikonverentsil. "Ma arvan, et need väärtused on riigi jaoks ülimalt olulised väärtused ja ma mäletan seda, mil meil oli loomeliitude pleenum ja kus Eesti alles võitles ja unistas sellest, et meie riigis kehtiks ka süütuse presumptsioon. Paraku praegu oleme jõudnud me olukorda, kus meil ajakirjanduse tarvis või ajakirjanduse enamuse tarvis eksisteerib süülisuse presumptsioon," ütles Ansip. "Ma arvan, et rahva õiglustunne ihaleb endiselt süütuse presumptsiooni järele ja kui süütuse presumptsiooni järgitakse ka valitsuse, ministrite tasemel, siis rahva õiglustunnet ei saa see mitte kuidagi riivata," lisas peaminister.