Tele2 Eesti salvestab ettevõtte kõigisse arvutitesse ja serveritesse lapsporno vastase tarkvara ning hakkab aasta lõpus blokeerima lapsporno veebilehekülgi.

"Kõigisse Tele2-le kuuluvatesse arvutitesse ja serveritesse installeeritakse NetClean ProActive tarkvara, mis kontrollib jooksvalt, et Interpoli poolt eelnevalt tuvastatud pilte või videoid meie enda seadmetes pole," ütles Tele2 Eesti personalijuhi Helena Evert BNS-ile. Tema sõnul otsib programmainult faile, mis on juba kriminaalse materjalina märgitud ja näiteks laste basseinipeo piltide pärast keegi muretsema ei pea.

Everti sõnul puudutab kampaania sügisel paarisada Tele2 enda arvutit Eestis ning kokku tuhandeid üle Tele2 grupi.

Everti sõnul ei hakka Tele2 mingil moel jälgima oma klientide internetikasutust, kuid koostöös õiguskaitseorganitega takistab firma juurdepääsu internetilehekülgedele, mis on seotud lasteporno levitamisega. "Sarnaselt blokeerivad operaatorid praegu näiteks ebaseaduslikke hasartmängukorraldajate veebilehekülgi," selgitas ta.

Vabaühenduste Liidu esindaja Tarmo Jüristo ütles riigikogus kodanikuühiskonna teemalisel arutelul, et Eestis on levinud poliitika kujutamine vertikaalsena, kus vabakond otsuseid langetada ei saa ega suuda.

Riigikogus toimus neljapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamise ja osalusdemokraatia arutelu.

Vabaühenduste Liidu esindaja Tarmo Jüristo ütles, et avalikus debatis ei arutleta enam mitte ainult konkreetsete isikute või erakondade pädevuse ja populaarsuse üle, vaid tõstatatakse küsimusi poliitilise korra legitiimsuse ja väljavaadete osas.

„Viimastel kuudel on mitmed inimesed – nii poliitikud, akadeemikud kui ka ajakirjanikud – juhtinud tähelepanu, et usalduse kahanemine erakondade ning avaliku võimu institutsioonide suhtes on ohtlik tendents, et see ei ole pelk ebameeldivus praegustele võimuerakondadele, vaid võib olla ohuks millelegi palju laiemale,“ ütles Jüristo.

Ta juhtis tähelepanu, et tänases Eestis on väga sügavalt juurdunud kitsas arusaam poliitikast. „See arusaam näeb poliitikat kui võimuvertikaali või -püramiidi, mille alumises otsas on kodanikkond ning ülemises peaminister ja president,“ selgitas Jüristo. „Selliselt nähtuna on vabakond justkui poliitika lasteaed, mis paremal juhul on sisendiks päris poliitikale, mis aga ise kogu ühiskonda puudutavaid otsuseid langetada ei suuda ega saa. Selline nägemus vaesestab mitte ainult vabakonna mõistet, vaid poliitikat tervikuna.“

Vertikaalselt nähtud poliitika on ülespoole ahenev ning mida kõrgemale liikuda, seda vähem eri arvamusi see Jüristo arvates võimaldab, seda vähem on seal ruumi horisontaalsele dimensioonile.

„Kuid demokraatia ei ole teadmiste valitsus, see on arvamuste valitsus. Eestis on kodanikuühiskonna ja avaliku võimu suhetes paljud asjad üsna hästi ja seda mitte ainult rahvusvahelises võrdluses, kus me selles osas sageli kiita saame,“ ütles ta.

Valio Baltic ettevõtete AS-i Valio Eesti ning Võru Juust AS-i müügikäive oli 2012. aasta esimesel poolel ligi 50 miljonit eurot, mis on üheksa protsenti rohkem kui möödunud aasta samal perioodil.

Valio Baltic käibest tuleb Eestist 65 protsenti ja ekspordi osakaal käibest moodustab 35 protsenti, teatas ettevõte.

"Ekspordimüügis on kasvanud märgatavalt Venemaa osakaal, kuhu müüme peamiselt juustu ning värsketest piimatoodetest jogurteid ja kohupiimasid. Venemaa müügikasvu põhjusteks on ühest küljest orgaaniline kasv, teisest küljest väikepakis juustude laienenud distributsioon, värsketoodete laienenud sortiment ning suurenenud kliendibaas," selgitas Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov.

Selle aasta esimesel poolel tegi Valio Baltic investeeringuid ühtekokku 1,4 miljoni euro ulatuses, millest Võru Juustu investeeringud moodustasid 800 000 eurot ja Valio Eesti investeeringud 600 000 eurot.

Kuigi seaduse järgi peaks paljusid kõrgeid riigiteenijaid ootama järgmisel aastal palgatõus, kavatseb valitsus teha riigikogule ettepaneku seadust muuta ja jätta teiste seas ka ministrite palgad kärpejärgsele tasemele, kirjutab Postimees.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et tegi ettepaneku peaminister Andrus Ansipiga kahasse ja sellega jäävad ministrite palgad tasemele, kus need on olnud pärast 2008. aasta kärbet. "Valitsus ei näe võimalust, et saaksime seadusega määratud palgatõusuga leppida olukorras, kus palgatõusu ruum riigisektoris vaid tagasihoidlik on," lausus ta.

Seaduse järgi peaks järgmise aasta 1. jaanuarist kehtima hakkama riigiteenijate uus palgasüsteem, mis seni on rakendunud üksnes riigikogu liikmetele. Paljudele kõrgetele riigiteenijatele tooks seaduse jõustumine kaasa palgatõusu, mis nõuaks järgmisel aastal riigieelarvest ka ilma ministrite palgatõusuta 2,9 miljonit eurot.

Ligi hinnangul võiks seadus jõustuda vaid kohtunike suhtes, kuid samas tuleks kaotada uutel õigusemõistjatel eripensioni õigus ja siduda olemasolevad pensionid indeksi, mitte kohtunike palgaga. Ta lisas, et kohtunikele tehtavas erandis valitsuskabinet kokkuleppele veel ei jõudnud, kuid arutelu sel teemal jätkub.

Kõrgemate riigiteenijatena käsitleb seadus peale riigikogu ja valitsuse liikmete ning kohtunike ka presidenti, riigikontrolöri, õiguskantslerit, riigisekretäri, riiklikku lepitajat, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku ning Eesti Panga nõukogu esimeest ja liikmeid.