Rapla piirkonna politseinikud alustasid kriminaaluurimist lähedaste suhtes korduvalt vägivalda kasutanud pereisa suhtes, ühtlasi võtsid korrakaitsjad mehe valdusest hoiule tulirelvad, mis laetuna probleemses kodus seisid.

Kui Rapla politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Kristel Proos selle aasta suve hakul kohalikus koolis loenguid pidamas käis, jõudis temani info, et kohalikus vallas elab pere, kus mees aeg-ajalt tülitseb oma elukaaslasega. Koolirahva mure oli selle võrra suurem, et pere mured jõudsid kooli just koos lapsega.

Koolist saadud infot kontrollides, tuvastas politseiametnik, et pereisa ei kuritarvita alkoholi, vaid tema agressiivsuse puhangud on põhjustatud enamasti elulistest probleemidest. Lisaks sai ametnik teada, et mehel on relvaluba ja tal on ka kodus relvad. Hinnates olukorda, otsustas piirkonnapolitseinik peret nii pea kui võimalik vaatama minna. Vahetult enne planeeritud visiiti sai aga politsei väljakutse samasse perre, kus oli vaja lahendada peretüli.

Väljakutsele läinud Kristel Proos ja teised politseiametnikud leidsid eest mehe, kes hoidis jõuga oma elukaaslast kinni. Olukord lahendati rahumeelselt ja vägivaldse mehe suhtes algatas politsei kriminaalmenetluse. Teades, et vägivallatsejal peaksid kodus olema ka relvad, otsustati üle kontrollida ka nende seisukord. Ootamatult selgus, et mehele kuulunud kaks relva olid kontrollimise hetkel laetud, mis on tõsine relvaseaduse nõuete rikkumine. Politseiametnikud võtsid ohtlikud tulirelvad hoiule.

Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus tõstab esile piirkonnapolitseiniku head otsustusvõimet ja tegutsemist tõsise õigusrikkumise lahendamisel. „Oleme kõik kursis, et Eestilegi ei ole võõrad põhjanaabrite peretülid, kus lähisuhtevägivald võib kasvada millekski hullemaks,“ rõhutas asja tõsidust Rapla politseijuht. „Mul on hea meel, et kohalikud usaldavad politseid ja annavad oma muredest teada. Hea meel on ka tõdeda, et meie politseinikud näevad kogukonna probleeme laiemalt ja teevad nende lahendamiseks koostööd, mitte ei keskendu ainult väljakutsetele ega nokitse omaette,“ kiitis Ruus nii kogukonda kui ka politseiametnikke.

Tele2 Eesti salvestab ettevõtte kõigisse arvutitesse ja serveritesse lapsporno vastase tarkvara ning hakkab aasta lõpus blokeerima lapsporno veebilehekülgi.

"Kõigisse Tele2-le kuuluvatesse arvutitesse ja serveritesse installeeritakse NetClean ProActive tarkvara, mis kontrollib jooksvalt, et Interpoli poolt eelnevalt tuvastatud pilte või videoid meie enda seadmetes pole," ütles Tele2 Eesti personalijuhi Helena Evert BNS-ile. Tema sõnul otsib programmainult faile, mis on juba kriminaalse materjalina märgitud ja näiteks laste basseinipeo piltide pärast keegi muretsema ei pea.

Everti sõnul puudutab kampaania sügisel paarisada Tele2 enda arvutit Eestis ning kokku tuhandeid üle Tele2 grupi.

Everti sõnul ei hakka Tele2 mingil moel jälgima oma klientide internetikasutust, kuid koostöös õiguskaitseorganitega takistab firma juurdepääsu internetilehekülgedele, mis on seotud lasteporno levitamisega. "Sarnaselt blokeerivad operaatorid praegu näiteks ebaseaduslikke hasartmängukorraldajate veebilehekülgi," selgitas ta.

Vabaühenduste Liidu esindaja Tarmo Jüristo ütles riigikogus kodanikuühiskonna teemalisel arutelul, et Eestis on levinud poliitika kujutamine vertikaalsena, kus vabakond otsuseid langetada ei saa ega suuda.

Riigikogus toimus neljapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamise ja osalusdemokraatia arutelu.

Vabaühenduste Liidu esindaja Tarmo Jüristo ütles, et avalikus debatis ei arutleta enam mitte ainult konkreetsete isikute või erakondade pädevuse ja populaarsuse üle, vaid tõstatatakse küsimusi poliitilise korra legitiimsuse ja väljavaadete osas.

„Viimastel kuudel on mitmed inimesed – nii poliitikud, akadeemikud kui ka ajakirjanikud – juhtinud tähelepanu, et usalduse kahanemine erakondade ning avaliku võimu institutsioonide suhtes on ohtlik tendents, et see ei ole pelk ebameeldivus praegustele võimuerakondadele, vaid võib olla ohuks millelegi palju laiemale,“ ütles Jüristo.

Ta juhtis tähelepanu, et tänases Eestis on väga sügavalt juurdunud kitsas arusaam poliitikast. „See arusaam näeb poliitikat kui võimuvertikaali või -püramiidi, mille alumises otsas on kodanikkond ning ülemises peaminister ja president,“ selgitas Jüristo. „Selliselt nähtuna on vabakond justkui poliitika lasteaed, mis paremal juhul on sisendiks päris poliitikale, mis aga ise kogu ühiskonda puudutavaid otsuseid langetada ei suuda ega saa. Selline nägemus vaesestab mitte ainult vabakonna mõistet, vaid poliitikat tervikuna.“

Vertikaalselt nähtud poliitika on ülespoole ahenev ning mida kõrgemale liikuda, seda vähem eri arvamusi see Jüristo arvates võimaldab, seda vähem on seal ruumi horisontaalsele dimensioonile.

„Kuid demokraatia ei ole teadmiste valitsus, see on arvamuste valitsus. Eestis on kodanikuühiskonna ja avaliku võimu suhetes paljud asjad üsna hästi ja seda mitte ainult rahvusvahelises võrdluses, kus me selles osas sageli kiita saame,“ ütles ta.

Valio Baltic ettevõtete AS-i Valio Eesti ning Võru Juust AS-i müügikäive oli 2012. aasta esimesel poolel ligi 50 miljonit eurot, mis on üheksa protsenti rohkem kui möödunud aasta samal perioodil.

Valio Baltic käibest tuleb Eestist 65 protsenti ja ekspordi osakaal käibest moodustab 35 protsenti, teatas ettevõte.

"Ekspordimüügis on kasvanud märgatavalt Venemaa osakaal, kuhu müüme peamiselt juustu ning värsketest piimatoodetest jogurteid ja kohupiimasid. Venemaa müügikasvu põhjusteks on ühest küljest orgaaniline kasv, teisest küljest väikepakis juustude laienenud distributsioon, värsketoodete laienenud sortiment ning suurenenud kliendibaas," selgitas Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov.

Selle aasta esimesel poolel tegi Valio Baltic investeeringuid ühtekokku 1,4 miljoni euro ulatuses, millest Võru Juustu investeeringud moodustasid 800 000 eurot ja Valio Eesti investeeringud 600 000 eurot.