Euroopa pettusevastane amet OLAF nõuab riigilt korrumpeerunud ametniku tõttu enam kui 9 miljoni euro suuruse Euroopa abiraha tagasimaksmist, kirjutab Eesti Päevaleht.

Euroopa Komisjoni uurimisasutus OLAF teatas, et keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõunikuna töötanud Kristo Kärmase ebaseadusliku tegevuse tõttu tuleks Eestil tagastada 9,087 miljonit eurot ehk vanas rahas 142 miljonit krooni Kohila veemajandusprojektile ettenähtud toetusraha.

OLAF-i konfidentsiaalse raporti järgi tuvastasid nad Kohila projekti puhul „otsese huvide konflikti”, sest Kärmas koostas nõutud teostatavusuuringu tehnilise osa, kontrollis mitteametlikult projekti enne selle esitamist keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) ja osales pärast ise hindamiskomisjonis.

Veel tõdetakse OLAF-i aruandes, et eurotoetuse saaja OÜ Kohila Maja tellis kogu projekti rahastustaotluse koostamise AS-ilt Infragate Eesti, kelle allhankija oli OÜ Alkranel. Eesti ametiasutused tuvastasid oma uurimise käigus Kärmase seotuse nende ettevõtetega Kohila veemajandusprojekti koostamisel.

Kristo Kärmas mõisteti mullu ka kohtulikult pistise võtmises süüdi ning karistati vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga.

Rahandusministeerium ja Keskkonnainvesteeringute keskus ei nõustus siiski OLAF-i hinnanguga ja leiavad, et Kärmas ei teinud sellele projektile raha eraldamist soovitanud komisjonis tööd üksinda, vaid kaasatud oli palju muid sõltumatuid ja ausaid eksperte. Samuti oleks kogu raha tagasi küsimise tulemus vaid Kohila vallale kuuluva vee-ettevõtte kiire pankrot.

Esmaspäeval Saksamaa parlamendi väliskomisjoni esimehe Ruprecht Polenziga kohtunud president Toomas Hendrik Ilves ütles, et Euroopa Liit (EL) peab olema Euroopa teele asunud lähinaabritele endiselt julgustav, usaldav ja samas nõudlik partner.

“Vaba ja demokraatlik Ukraina muudab kogu Euroopa tugevamaks,” sõnas president Ilves. “Me oleme valmis Ukrainat nagu ka Gruusiat ja Moldovat nende Euroopa teel igati toetama, aga selle eelduseks, mõistagi, on nende riikide endi demokraatlikud püüdlused ja nende rahvaste usk euroopalikesse väärtustesse,” ütles Ilves.

Eesti riigipea ja Saksamaa parlamendi väliskomisjoni juht tõdesid, et kriteeriumide täitmise korral on Euroopa Liidu idapartnerluse naabritele ühenduse uks avatud.

Kõneldes Euroopa Liidu tulevikust ütles president Ilves, et praeguse Euroopa edasise lõimumise puhul tuleb keskenduda nendele valdkondadele, kus koostöö tihendamine on vajalik euroala tugevdamiseks ja selle kestlikkuse tagamiseks. "Tugev ja usaldusväärne euroala muudab edukamaks ja konkurentsivõimelisemaks kogu Euroopa Liidu," rõhutas Ilves.

Eesti riigipea pidas oluliseks, et Euroopa tuleviku arutelus ja vaidlustes osaleksid kõik 27 liikmesriiki. “Mitte kedagi ei jäeta kõrvale, kui keegi ei taha ise kõrvale astuda,” lausus ta.

Ilvese sõnul on kriis euroalas lähendanud Euroopa Liidu vastutustundliku finants- ja majanduspoliitikaga liikmesmaid, keda ei ühenda euro, vaid kohusetunne oma riikide ja Euroopa ees. Eesti ja Saksamaa asuvad siin ühel poolel, rõhutas Eesti riigipea.

“Me ei vaja teoreetilist vaidlust, kas parem on kasinus või kasv. Me vajame siseturu tugevdamist, et suurendada meile kõigile hädavajalikku kaubavahetust,” ütles Ilves.

Vareses peetud sõudmise EM-il pühapäeval kuldmedali võitnud Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä saab riigilt preemiaks ligi 20 000 eurot.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõuniku Nele Meikari sõnul saab olümpiaalal Euroopa meistrivõistluste kuldmedali võitja 19 174 euro suuruse preemia. "Premeerimistaotluse teeb alaliit ja selle esitab valitsusele kultuuriminister. Preemiasumma jaguneb võistkonna liikmete vahel, treener saab preemiat 50 protsendi ulatuses sportlastele määratud summast," lisas Meikar BNS-ile.

Valitsus eraldab oma reservist kultuuriministeeriumile Eestit edukalt esindanud sportlaste premeerimiseks raha, võttes arvesse saavutatu tähtsust Eesti riigile ja ühiskonnale. Preemiate määramisel sportlastele järgitakse põhimõtteid, mis lepiti kokku valitsuskabineti nõupidamisel.17. jaanuaril 2008.

Eesti sõudjad edestasid pühapäeval finaalis lähimat konkurenti enam kui kolme sekundiga. Eesti neliku aeg oli 5.47,91 ning Ukrainal 5.51,18.Pronksmedalid sai Sloveenia paatkond, kelle aeg oli 5.52,01. Neile järgnesid Venemaa (5.53,03), Tšehhi (5.55,53) ja Itaalia (5.59,02).

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles esmaspäevasel arupärimisel riigikogus, et Eesti riigisektori töötajatest on palga küsimuses kõige kehvemas seisus sotsiaal- ja kultuuritöötajad.

Ligi märkis, et meedias kõige enam kajastust leidvad ametkonnad pole sugugi mitte need, kelle palk on kõige madalam.

Arstide palgatõusu nõudmisi ei pidanud Ligi päris õiglaseks. "Ka riigisektoris on palju kehvemas olukorras ameteid piisavalt. Arstide keskmine palk on endiselt üle kahe korra kõrgem, kui on teistes valdkondades," märkis ta.

"Teatud kimp riigiameteid tõstetakse teistest kõrgemale ja vastandatakse kõigile teistele justkui väärtusetutele ametitele ning küsitakse ainult nende kohta, et kuidas need hakkama saavad. See on ebaaus kõigi teiste ametite suhtes, mis ei ole vähem olulised," ütles Ligi.

Ligi ütles arupärimisel riigikogule, et üleriigilised palgaläbirääkimised võiksid olla ennast ammendunud.

Euroopa praktika kohaselt soovitatakse palgasüsteemi mitte jäigastada, olgu see siis seaduse või kollektiivsete lepingutega. Sellises olukorras jookseb Ligi sõnul majandus ühel hetkel lihtsalt kinni.

"Ma arvan, et selline heaolu järk-järgulise paranemise mudel võiks olla kõigi poolt omaks võetud. Tänapäeva maailmas ei ole lihtsalt kahekohalised kasvuprotsendid võimalikud, vähemalt mitte arenenud maailmas. Aga ega raha sellest juurde ei tule, kui keegi otsustab kellegi nurka suruda" sõnas Ligi riigikogu ees kõneledes.

Samuti ütles Ligi, et riigisektori streik ei ole palgaläbirääkimiste juures lahendus, vaid see tekitab ainult konflikti. "Me ei ela 19. sajandil, kus tõesti oli tegemist ekspluateerimisega," lausus Ligi.