Esmaspäeval Saksamaa parlamendi väliskomisjoni esimehe Ruprecht Polenziga kohtunud president Toomas Hendrik Ilves ütles, et Euroopa Liit (EL) peab olema Euroopa teele asunud lähinaabritele endiselt julgustav, usaldav ja samas nõudlik partner.

“Vaba ja demokraatlik Ukraina muudab kogu Euroopa tugevamaks,” sõnas president Ilves. “Me oleme valmis Ukrainat nagu ka Gruusiat ja Moldovat nende Euroopa teel igati toetama, aga selle eelduseks, mõistagi, on nende riikide endi demokraatlikud püüdlused ja nende rahvaste usk euroopalikesse väärtustesse,” ütles Ilves.

Eesti riigipea ja Saksamaa parlamendi väliskomisjoni juht tõdesid, et kriteeriumide täitmise korral on Euroopa Liidu idapartnerluse naabritele ühenduse uks avatud.

Kõneldes Euroopa Liidu tulevikust ütles president Ilves, et praeguse Euroopa edasise lõimumise puhul tuleb keskenduda nendele valdkondadele, kus koostöö tihendamine on vajalik euroala tugevdamiseks ja selle kestlikkuse tagamiseks. "Tugev ja usaldusväärne euroala muudab edukamaks ja konkurentsivõimelisemaks kogu Euroopa Liidu," rõhutas Ilves.

Eesti riigipea pidas oluliseks, et Euroopa tuleviku arutelus ja vaidlustes osaleksid kõik 27 liikmesriiki. “Mitte kedagi ei jäeta kõrvale, kui keegi ei taha ise kõrvale astuda,” lausus ta.

Ilvese sõnul on kriis euroalas lähendanud Euroopa Liidu vastutustundliku finants- ja majanduspoliitikaga liikmesmaid, keda ei ühenda euro, vaid kohusetunne oma riikide ja Euroopa ees. Eesti ja Saksamaa asuvad siin ühel poolel, rõhutas Eesti riigipea.

“Me ei vaja teoreetilist vaidlust, kas parem on kasinus või kasv. Me vajame siseturu tugevdamist, et suurendada meile kõigile hädavajalikku kaubavahetust,” ütles Ilves.

Vareses peetud sõudmise EM-il pühapäeval kuldmedali võitnud Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä saab riigilt preemiaks ligi 20 000 eurot.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõuniku Nele Meikari sõnul saab olümpiaalal Euroopa meistrivõistluste kuldmedali võitja 19 174 euro suuruse preemia. "Premeerimistaotluse teeb alaliit ja selle esitab valitsusele kultuuriminister. Preemiasumma jaguneb võistkonna liikmete vahel, treener saab preemiat 50 protsendi ulatuses sportlastele määratud summast," lisas Meikar BNS-ile.

Valitsus eraldab oma reservist kultuuriministeeriumile Eestit edukalt esindanud sportlaste premeerimiseks raha, võttes arvesse saavutatu tähtsust Eesti riigile ja ühiskonnale. Preemiate määramisel sportlastele järgitakse põhimõtteid, mis lepiti kokku valitsuskabineti nõupidamisel.17. jaanuaril 2008.

Eesti sõudjad edestasid pühapäeval finaalis lähimat konkurenti enam kui kolme sekundiga. Eesti neliku aeg oli 5.47,91 ning Ukrainal 5.51,18.Pronksmedalid sai Sloveenia paatkond, kelle aeg oli 5.52,01. Neile järgnesid Venemaa (5.53,03), Tšehhi (5.55,53) ja Itaalia (5.59,02).

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles esmaspäevasel arupärimisel riigikogus, et Eesti riigisektori töötajatest on palga küsimuses kõige kehvemas seisus sotsiaal- ja kultuuritöötajad.

Ligi märkis, et meedias kõige enam kajastust leidvad ametkonnad pole sugugi mitte need, kelle palk on kõige madalam.

Arstide palgatõusu nõudmisi ei pidanud Ligi päris õiglaseks. "Ka riigisektoris on palju kehvemas olukorras ameteid piisavalt. Arstide keskmine palk on endiselt üle kahe korra kõrgem, kui on teistes valdkondades," märkis ta.

"Teatud kimp riigiameteid tõstetakse teistest kõrgemale ja vastandatakse kõigile teistele justkui väärtusetutele ametitele ning küsitakse ainult nende kohta, et kuidas need hakkama saavad. See on ebaaus kõigi teiste ametite suhtes, mis ei ole vähem olulised," ütles Ligi.

Ligi ütles arupärimisel riigikogule, et üleriigilised palgaläbirääkimised võiksid olla ennast ammendunud.

Euroopa praktika kohaselt soovitatakse palgasüsteemi mitte jäigastada, olgu see siis seaduse või kollektiivsete lepingutega. Sellises olukorras jookseb Ligi sõnul majandus ühel hetkel lihtsalt kinni.

"Ma arvan, et selline heaolu järk-järgulise paranemise mudel võiks olla kõigi poolt omaks võetud. Tänapäeva maailmas ei ole lihtsalt kahekohalised kasvuprotsendid võimalikud, vähemalt mitte arenenud maailmas. Aga ega raha sellest juurde ei tule, kui keegi otsustab kellegi nurka suruda" sõnas Ligi riigikogu ees kõneledes.

Samuti ütles Ligi, et riigisektori streik ei ole palgaläbirääkimiste juures lahendus, vaid see tekitab ainult konflikti. "Me ei ela 19. sajandil, kus tõesti oli tegemist ekspluateerimisega," lausus Ligi.

Kümnete kilogrammide hašiši ja tuhandede narkotablettide Venemaale smugeldamise eest kahe alama astme kohtu otsusel karmid karistused saanud meeste süüdimõistmine jõustus lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud möödunud nädala lõpus kaasust menetlusse.

Viru maakohus leidis mullu oktoobris, et Dmitri Teplõhhi ja Vladimir Ossipovi süü suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises on tõendatud ning määras neile vastavalt 12- ja 10-aastase vangistuse. Ühtlasi tuleb kummalgi mehel loovutada kohtu otsusel riigi tuludese veidi üle 15.000 euro kuritegelikul teel saadud tulu. Teplõhhi ja Ossipovi narkoäris kullerina kaasa löönud Alexander Dubro sai kuueaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Maakohtu lahendiga polnud rahul nii prokurör kui ka kohtualused ning mõlemad menetluspooled pöördusid apellatsioonkaebuste ringkonnakohtusse. Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen taotles oma apellatsioonkaebuses Dmitri Teplõhhi süüditunnistamises narkoveos suure varalise kasu saamise eesmärgil ning talle 15-aastase vangistuse määramist. Ühtlasi taotles prokurör Teplõhhilt konfiskeerimise asendamisena täiendavalt 37.411 euro väljamõsitmist. Ka Vladimit Ossipovi puhul taotles prokurör, et kohus mõistaks ta süüdi narkoäris suure varalise kasu saamise eesmärgil ning mõistaks talle 13-aastase vangistuse. Täiendavalt tulnuks süüdistaja hinnangul Ossipovilt konfiskeerimise asendamisena välja mõista 63.269 eurot. Kohtualused ja nende kaitsjad taotlesid aga õigeksmõistvat otsust või süüasja uut arutamist esimese astme kohtus.

Tänavu mais leidis Tartu ringkonnakohus, et maakohtu otsus oli siiski igati pädev ja selle muutmiseks puudub alus. Seepeale esitas Ossipovi  kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid see ei saanud möödunud nädala lõpus menetlusluba ja kuna teised kohtualused ringkonnakohtu otsust edasi ei kaevanud, siis jõustuski narkoärikate süüdimõistmine lõplikult.

Kohtueelne uurimine tuvastas, et Narva elanik Dmitri Teplõhh ja Tallinna elanik Vladimir Ossipov toimetasid aastatel 2006-2008 ise või kellegi abil suurtes kogustes narkootilisi aineid Narva, kust Narvas või Ivangorodis elavad kullerid selle Venemaale edasi viisid. Üle piiri toimetatud narkootilise aine kogused olid suured- näiteks 2006. aasta aprillis viidi korraga Venemaale üheksa kilo hašišit ja 2000 MDMA tabletti ja sama aasta sügisel kümme kilogrammi hašišit. 2007. aasta oktoobris toimetasid kullerid üle piiri 7500 MDMA tabletti ja 2008. aasta aprillis ligi kümme kilogrammi hašišit. Kullerid tõid Venemaalt Eestisse narkootilise aine müügi eest saadud sularaha.

Iga kord ei õnnestunud meestel oma plaane teoks teha. 2007. aasta oktoobri keskel omandas Ossipov Tallinnast ligi kolm kilo hašišit. Narkoaine oli plaanis Venemaale toimetada, kuid korrakaitsjad pidasid uimastit Tallinnast Narva toimetanud kulleri kinni ja võtsid talt narkoaine ära. Kohus on tema juba süüdi mõistnud ja kuller oma karistuse kätte saanud.

Kuritegelikku tegevust organiseerunud Ossipov peeti Tallinnas kinni 2008. aasta detsembris keskel ja vahistati. Kaasorganisaator Teplõhh ja üks kulleritest Alexander Dubro peeti kinni 2009. aasta mais, neile kohaldati eeluurimise ajaks tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

Venemaa õiguskaitseorganid võtsid kinni Eestist Venemaale saabunud narkootiliste ainete vastuvõtja Denissi koos kaaslasega. Hiljem peeti kinni veel kaks kullerit ajal, kui nad üritasid Eestisse toimetada Denissilt saadud 16.200 euro ehk üle 253.000 krooni väärtuses sularaha.

Aitseni sõnul oli Teplõhhi ja Ossipovi tegevuse eesmärk saada suurt varalist kasu. " Narkoaine kogused, mis meeste käest läbi käisid olid suured, nende müügist saadud kuritegelik tulu ulatus miljonitesse kroonidesse. Näitena võib siinkohal tuua välja, et 10 kilo hašiši väärtus 2006. aastal oli mustal turul vahemikus 2,5-2,8 miljonit krooni, 2000 MDMA tableti väärtus ulatus 100.000-250.000 kroonini," märkis Aitsen. "Lihtne arvutus näitab, et ainuüksi hašiši müügist saadud kuritegelik tulu ulatus üle seitsme miljoni krooni, tablettide müügist saadud tulu oli vähemalt ligi pool miljonit krooni."

Eesti korrakaitsjad tegid kriminaalasja raames koostööd ka Venemaa õiguskaitseorganitega. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viisid läbi maksu- ja tolliamet ning Viru ringkonnaprokuratuur.