Eestis ähvardanuks Pussy Riotit väärteomenetlus

Kui Venemaal presidendivastase ülesastumise eest kaheks aastaks vangi mõistetud punkbändi Pussy Riot etteaste oleks toimunud mõnes Tallinna pühakojas, pääsenuks ansambli liikmed väärteomenetlusega, leiab noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse esimees Jevgeni Krištafovitš.

"Eestis pole spetsiaalset kuriteokoosseisu, mis kvalifitseeriks kirikus toime pandud huligaansuse raskendava asjaoluna või ühiskonna jaoks ohtlikuma süüteo. Meil sellist praktikat pole, on teistes riikides, näiteks Saksamaal. See aktsioon Kölni katedraalis, mida praegu Venemaal arutatakse, lõpeb umbes 90 tunni ühiskondlike töödega, see on täiesti selge," märkis juristiharidusega Krištafovitš.

Ta osutas, et Kremli-meelne meedia tõlgendab kõiki neid Euroopa seadusi valesti, kuna Euroopas on raskendavad asjaolud seotud usuvihast ajendatud kuritegudega.

"Seda on tehtud selleks, et paljude konfessioonidega riikides ei oleks usulist sallimatust. Aga oma tegevuse ja selle signaaliga, mille ta saadab oma ühiskonnale ja kogu maailmale, seab Venemaa end ühele pulgale mitte Saksamaa, vaid Saudi Araabiaga, kus on olemas usupolitsei ning kus usu solvamise eest tuuakse igal reedel mošee juurde inimesi ja lüüakse neil pea maha," märkis ta.

"Venemaal pole selleni veel jõutud, ent punkbändi liikmetele määratud kaheaastane vangistus ning otsekoheselt poliitiliselt ajendatud kohtuotsus on samm selles suunas, mitte valgustatud Euroopa suunas. Kui selline aktsioon oleks toimunud Eestis, oleks kõik lõppenud sellega, et selle liikmed oleks lihtsalt kirikust välja juhatatud, ning tõenäoliselt poleks algatatud ka kriminaalasja. Maksimum oleks olnud väärtegu. Arvan, et lõpptulemusena oleks isegi kirik hoidunud avaldust tegemast," selgitas Krištafovitš.

Samas osutas ta, et talle isiklikult ei meeldi, "kui oma seadustega ronitakse võõrasse kloostrisse ning kui ususümboleid kasutatakse ära mingi poliitilise sõnumi edastamiseks".

"Inimesed tulevad kirikusse, et otsida hingerahu, ning tuleb austada nende soovi leida seal just nimelt seda. Idee muuta kirik poliitilise diskussiooni platvormiks on vastuolus minu arusaamaga heast ja kurjast. Ja pole tähtis, millisest religioonist jutt käib," osutas ta.

"Ma olen vastu miitingutele nii mošeede, sünagoogide kui ka kristlike kirikute juures. Need [pühakojad] ei ole ju selle jaoks. Ma kutsun ühiskonda ja selle esindajaid üles, et nad otsiksid muid viise oma seisukohtade esitamiseks kui ülesastumised pühakodades," lisas Krištafovitš.